Intellektuaalomand kaitsetööstuses: ennetus on parim ravi varguste vastu
Intellektuaalomandi kaitse on kaitsetööstuses äärmiselt oluline, seda eriti ajal, mil valdkond areneb äärmiselt kiiresti ning sarnaselt teistele sektoritele leidub ka siin vargusi. Eesti ettevõtte Nordic Armory tooteid on samuti tahetud kopeerida, kuid tõhusa intellektuaalomandi kaitse tõttu jäi see vaid sooviks.
Intellektuaalomand on arenenud riikides ettevõtluse lahutamatu osa – ettevõtted patenteerivad hoogsalt disaine ja kaitsevad kaubamärke, sest võitlus turu pärast on tihe ning kaitsmata toode võib õige pea ilmuda konkurendi poeaknale. Sama kehtib kaitsetööstuses, kus puutumata ei jää eraettevõtted ega ka riikide sõjaväed.
Nii on USA analüütikud süüdistanud Hiinat nende tehnoloogia kopeerimises. Arvatakse, et isegi hiinlaste kuulsad hävitajad J-20 ja FC-31 Gyrfalcon valmisid tööstusspionaaži toel. Süüdistuse kohaselt suutis Peking tungida USA sõjaväe lepingupartneri Lockheed Martini arvutitesse ning saada hävitajate F-22 ja F-35 kohta käivad materjalid, mille disaini põhjal loodi endale uued mudelid.
Eesti kaitse-ettevõtete arendusi on samuti tahetud kopeerida
Eesti kaitsesektoris tegelevad ettevõtted on õppinud teiste vigadest. „Kuna kaitsetööstus on väga konkurentsitihe ning kiiresti arenev tööstusliik, seda eriti praeguses olukorras, siis on intellektuaalomandi kaitse tähtsus väga oluline,” ütles Nordic Armoury juht Mihkel Piirsalu. Motivatsioon teiste disaine varastada tuleb peamiselt rahast. „Kaitsetööstuse toodete arendamine on kulukas tegevus ja mitmed ettevõtted pigem kipuvad kopeerima, kui ise riskima ning investeerima uudsete toodete või lahenduste välja arendamisse,” lisas ta.
Nordic Armory arendab ja toodab kaitseotstarbelisi väljaõppevahendeid, lisatarvikuid relvadele, kaabelsidevarustust, ja palju muud. Samuti tehakse allhanget piiritagustele tsiviil- ja kaitsesektori ettevõtetele. Erinevaid registreeritud intellektuaalomandi objekte on ettevõttel ligi 15, erinevates riikides ja territooriumidel.
„Intellektuaalomandi kasu võib ärilises mõistes väljenduda juba selles, et mitmelgi puhul võib kopeerimist kavatsev ettevõte oma plaanidest loobuda, kui saadakse teada, et toode või lahendus on kaitstud. Seeläbi on toote välja arendanud ettevõtte ärihuvid paremini kaitstud ning potentsiaalsete tehingute hulk suurem,” ütles Piirsalu
Küsimusele, kui palju esineb kaitsetööstuses kopeerimisest, vastas Piirsalu, et seda on keeruline hinnata. „Kopeerimist ilmneb nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks meile on teada juhtumeid, et Nordic Armoury OÜ tooteid on kavatsetud kopeerida, kuid tänu intellektuaalomandi kaitsele on otsustatud sellistest tegevustest tänu kaasnevatele riskidele ehk hagidele siiski loobuda,” ütles ta.
Eesti ettevõtted ei kipu oma vara kaitsma
Kuigi Eestis juhivad intellektuaalomandi olulisusele tähelepanu mitmed ametid, sealhulgas Patendiamet ja patendivolinikud, siis on võrreldes muu maailmaga meil veel pikk tee minna. „Maailma 500 suurima ettevõtte kapitalist moodustab üle 90% immateriaalne vara, sealhulgas kaubamärgid, patendid ja disainilahendused. Eesti ettevõtetel kokku on see number umbes 5%,” selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse tehnoloogiasiirde valdkonnajuht Siim Kinnas.
Näiteks 2020. aastal toodi Eestisse korraks Volkswageni arenduskeskus koos oma intellektuaalomandiga. „Statistikaameti andmetest näeme, et see üksinda kahekordistas hetkega kogu Eesti immateriaalse põhivara hulga! Ehk viitab see asjaolule, et intellektuaalomand on just see koht, kus meie ettevõtetel on kõige rohkem rakendamata ressurssi ja kasvuvõimalust,” lisas Kinnas.
Ettevõtete abistamiseks intellektuaalomandi oma äristrateegiasse põimimisel pakub EASi ja KredExi ühendasutus intellektuaalomandi-alast strateegilist nõustamist ja kaitsestrateegiate kujundamist, et nad saaksid paremini oma intellektuaalset omandit kaitsta ja äri eesmärkide saavutamiseks tööle panna. Seda nõu on saanud ka Nordic Armory. „EAS on nõustanud ühte meie projekti ja sellega seonduvalt jaganud ka nõuandeid, näiteks, eraturul kvaliteetsete teenuseosutajate leidmiseks ning aidanud läbi mõtelda, millist intellektuaalomandi vormi on teatud regioonides mõistlikum taotleda. Protsess teenuse, konsultatsioonide, ja muu osas oli seejuures väga sujuv ning mugav,” kiitis Piirsalu.