Inseneritudengite toetamine on nagu investeering väga hea tootlusega iduettevõttesse
Eesti esimene kosmosemissioon, isejuhtiv vormel ja Baltikumi esimene päikeseauto on olnud mõned suuremad Eesti tudengiprojektide edulood. Lisaks on mitmest projektistkasvanud välja edukad ettevõtjad. Vähem tähtis pole ka praktiliste projektide panusinseneriõppe atraktiivsemaks muutmisele.
„Vok Bikes on läbi ja lõhki Tudengivormel,“ sõnab elektrilisi kaubajalgrattaid tootva ettevõtte Vok Bikes kaasasutaja ja tegevjuht Indrek Petjärv. „Tiimiga, kellega me Vok Bikes´i lõime, kohtusime Tudengivormeli meeskonnas. Teadmised, mille põhjal toodet arendame, omandasime Tudengivormelist ning ka meie ettevõtte esimesed värbamised said tehtud Tudengivormeli meeskonnast,“ kirjeldab Petjärv.
Tudengivormel on Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostööprojekt, kus üliõpilased ehitavad sisuliselt nullist üles üheistmelise vormelauto ning sõidavad sellega rahvusvahelises konkurensis võidu. Indrek Petjärv õppis Tehnikaülikoolis tootearendust ja tootmistehnikat, Tudengivormeli meeskonnas alustas ta aastal 2015 insenerina ning tegeles lihtsamate veermikukomponentidega. Aastal 2018 lõpetas ta teekonna Tudengivormeli projektis meeskonnajuhina ning sealt edasi sündis ettevõte Vok Bikes.
Petjärve sõnul on teadusmahukate ettevõtete loomine ainult üks võimalik tee erinevate tudengiprojektide vilistlastele. „Konkurentsieelis teiste sama eriala lõpetajate ees avab uksed väga ägedatesse töökohtadesse,“ lisab ta. Projekti läbinud üliõpilased on harjunud “kastist välja” mõtlema ning keerulistes või lausa lootusetutes olukordades lahendusi leidma.
Läbi aegade suurim meeskond
„Enamus liikmeid panustab projekti kogu ülikoolis oldud aja, ka magistrikraadi omandades,“ sõnab Tudengivormeli praegune kapten Kristjan Taimla. Ta lisab, et Tudengivormel on aastatega aina populaarsemaks muutunud ning tänavu alustas projekti läbi aegade suurim, 80-liikmeline võistkond. Kokku on aastast 2006 ehk Tudengivormeli asutamisest Eestis projektis osalenud vähemalt 400 üliõpilast.
„Esiteks on see hea võimalus panna teoreetilised teadmised praktikasse ning seeläbi – ka vigu tehes – kõige paremini õppida. Samuti annab ühise projekti arendamine teadmisi ja kogemust, mida ainult ülikooliõpingute käigus ei saa,“ selgitab Taimla. Ta toob näiteks kiire vormelauto peamise väljakutse: kuidas muuta masin võimalikult efektiivseks ja töökindlaks, kuid samal ajal ka võimalikult kergeks. „See nõuab innovatsiooni, uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutamist ning viib meeskonda aastast aastasse edasi,“ jätkab Taimla.
Näiteks Tudengivormeli viies prototüüp, FEST12, osutus üheks edukamaks sisepõlemismootoriga tudengivormeliks, saavutades Formula Student sarja hooaja kokkuvõttes maailmaarvestuses teise koha. Seejärel hakati elektrivormelit ehitama ning ning juba teisel aastal pärast elektrivormeli projektiga alustamist saavutas Tudengivormeli 2014. aasta mudel (FEST14) Itaalias üldvõidu. Lisaks vormeli kurvisuutlikkusele, kiirendusele ja vastupidavusele pannakse võistlustel proovile ka meeskonna teadmised – seda läbi vormeli disaini ja äriplaani esitlemise automaailma tippinseneridele. “Nii staatiliste kui ka dünaamiliste alade eest saab vastavalt sooritusele punkte, kogutud punktisumma alusel moodustub võistluse pingerida,” selgitab Taimla.
Kümnekordne tootlus juba olemas
Jagatud teadmised masina- ja elektroonikatööstusest, pingelised olukorrad võistlustel ning meeskonnatöö liidavad inimesi ning annavad hoo sisse nii pikaaegsetele sõprustele kui ka karjäärile. „Ettevõtted toetavad meid, et saaksime areneda ja omandada tasemel teadmisi elektrivormelit ehitades. Hiljem on need samad kvalifitseeritud tudengid potentsiaalsed töötajad, koostööpartnerid või tippjuhid,“ sõnab Taimla.
Eesti ülikoolide tudengiprojektidest on välja kasvanud näiteks sellised edulood nagu Solaride ja ESTCube, samuti on näiteks Tudengivormeli projektis kaasa löönud vilistlaste juhtimisel Eestis hoo sisse saanud lisaks eelpool mainitud Vok Bikes’ile mitmed teisedki ettevõtted nagu näiteks Comodule ja Milrem Robotics.
Vok Bikes´i kaasasutaja Indrek Petjärv võrdleb inseneri valdkonna arenguprojektide toetamist väga hea tootlusega iduettevõtetesse investeerimisega. „Ainuüksi Tudengivormelist välja kasvanud ettevõtted on toonud Eestisse kümneid miljoneid eurosid väliskapitali nii läbi investeeringute kui ka müügitulu. Loodud on sadu kõrgetasemelisi töökohti. Riik on piltlikult öeldes Tudengivormelisse teinud startup investeeringu ja kümnekordne tootlus on tänaseks juba olemas,“ sõnab Petjärv kokkuvõtteks.
Arendusprojektidele miljon eurot
Selleks, et toetada ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide insenerivaldkonna arendusprojekte, on EASi ja KredExi ühendasutus koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga loonud toetusmeetme, millega jagatakse tudengitele ligi miljon eurot. Suurim toetus ühele projektile on 100 000 eurot.
„Tahame julgustada üliõpilasi arendama koostöös ettevõtetega tooteid ja tehnoloogiaid, mis tooksid kasu ka Eesti ettevõtetele ja majandusele laiemalt. Samuti on oluline panustada motiveeritud üliõpilaste järelkasvu, et pakkuda leevendust inseneride puudusele Eestis. Just tänaste noorte luua on järgmine Eesti edulugu,“ sõnab EASi ja KredExi ühendasutuse arenduskoostöö ekspert Relika Alliksaar Williams.
👆 Lisainfo üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetusest.