Innovatsioonipööret tuleb ettevõtjal alustada väikestest sammudest
Innovatsiooniteadlikkuse kasvatamisel ettevõtjate seas on väga oluline koostöö ettevõtlusorganisatsioonide vahel. EAS on selle nimel seljad kokku pannud Tööandjate Keskliiduga, mille innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo on aastate jooksul kogunud mitmeid tähelepanekuid, kuidas erineva suurusega ettevõtted saaksid lõigata kasu innovatsioonipöördest ning rakendada lihtsaid baastõdesid innovatsiooniprotsesside teadliku juhtimisega alustamiseks.
Kuigi iga ettevõte on oma olemuselt eriline, võib Ivo kinnitusel nende arenguetappides esile tuua mitmeid sarnasusi, sest mõned rusikareeglid kehtivad olenemata ettevõtte suurusest või tegevusalast. “Kõik ettevõtted tekivad ja lõpuks ka kaovad S-kurvina liikuva arenguteekonna jooksul – alguses on hea idee, järgneb kasvufaas ning kui tekib konkurents, muutub algse unikaalse väärtuse asemel määravaks toote või teenuse hind, mis ilma edasise innovatsioonita viib lõpuks languseni,” märgib Ivo.
Tööandjate Keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo esinemas auhinnagalal “Eesti parimad ettevõtted 2021”
Mida siis teha, kui kasvutempo näib hea, kuid ees terendab kiirele kasvule järgnev pealtnäha stabiilsena tunduv tasandik? Hea näitena võib siinkohal mainida tuntud keemiatööstuse ettevõtteid Fujifilm ja Kodak – esimene neist tabas eesseisvat digitrendi õigel ajahetkel, liikus fototööstusest kosmeetika- ja tervisetehnoloogia ettevõtteks ning on siiani rivis, samas kui viimane oli sunnitud aastal 2012 pillid kotti panema, suutmata kohaneda uute tehnoloogiatrendide ning tarbijate ootustega. Ivo sõnul ongi kestliku ja innovatiivse ettevõtluse võtmeks järgmise kurvi õigel hetkel tabamine.
Šveitsi majandusteoreetik Alexander Osterwalder on väitnud, et innovatsiooni juhtimisel on rohkem pistmist kirurgiaga kui loomingulise protsessiga. Teisisõnu on siin vähe ruumi juhuslikkusele ja ühele heale ideele keskendumise asemel peab innovatsioon olema selgelt juhitud protsess. Ka Steve Jobs on öelnud, et Apple’i edu taga ei ole üks hea toode, vaid tuhanded ideed, mis on õigel ajahetkel kõrvale heidetud.
Ivo arvates ei pea innovatiivne ettevõte või ettevõtja tingimata olema selgeltnägija, kes suudab täpselt ette ennustada igat järgmist tehnoloogia- või tarbimistrendi, olulisem on innovatsiooniga tegelemine osana ettevõtte tavategevusest. “Keegi ei eeldagi hiromantikasse kaldumist, vaid lihtsat ja hästi juhitavat protsessi, kus rõhk on heade ideede väljasõelumisel. Vahel tuleb meeskonnana alustada saja erineva idee kaalumisest, jõudes lõpuks välja viie parimani, millest klientide tagasiside põhjal valitakse välja see üks idee, mis väärib edasi arendamist,” rõhutab Ivo.
Kõige lihtsam on uuenduslikku ideed otsival ettevõttel jagada võimalikud algatused kolme horisondi vahel:
- Esimesel tasandil tegeletakse ideega, mis parandab olemasolevat toodet-teenust.
- Teisel tasandil laiendatakse pakkumist sarnaste või täiendavate toodetega, kuid need suunatakse laiemale ringile.
- Kolmas horisont jällegi hõlmab endas täiesti uutele jahimaadele laienemist või uute ärimudelite rakendamist.
Viimase horisondi ajaline mõõde ulatub juba 3-5 aasta perspektiivini, teiste puhul võib tulemusteni jõuda ka kiiremini.
Selliste ideedeni jõudmine eeldab ettevõtte juhtkonnalt iseendaga kokkuleppe sõlmimist, et innovatsiooniga tegeletakse teadlikult osana ettevõtte strateegiast ning sellele määratakse ka eraldi eelarve. “Soovitame kulutada arendustegevusele vähemalt kaks protsenti käibest – see võimaldab tärganud ideid ka valideerida ning vajadusel testida, kas oma inimeste või väliste partnerite toel,” selgitab Ivo ning lisab, et tugevamad innovaatorid investeerivad arendustegevusse koguni 5-15 protsenti käibest.
Aasta innovaatoriks ja aasta ettevõtteks 2021 pärjati “auhindamisüritusel „Eesti parimad ettevõtted 2021“ innovaatiline keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm.
Üheks suurimaks probleemiks innovatsiooniprotsessi juures peab Ivo takerdumist küsimuse juurde “kuidas ideed ellu viia?”. Sellele keskendumine vaid süvendab psühholoogilist seisundit, kus on leitud hea idee, kuid puudub julgus seda ellu viia.
Innovatsioonijuhtimise protsess ei ole tegelikult midagi muud, kui lihtsalt innovatsiooniga tegelemise läbimõeldud praktika, siin ei tasu kinni jääda teoreetilistesse aruteludesse. Ilma potentsiaalsete klientidega konsulteerimata ei ole mõtet ideega edasi liikuda, hoolimata alateadlikust hirmust, et keegi võib suurepärase idee varastada.
Kui hea idee tabab välguna ka kõige ootamatumal hetkel, tasub see kohe kirja panna. Ning alles seejärel valideerida, millisega kolmest innovatsioonihorisondist see sobitub, millist mõju see võib ettevõttele avaldada ning millise energiakuluga peaks arvestama. Iga idee arendamine eeldab pühendumist, kuid mistahes hea mõttesähvatus tuleks läbi kaaluda kõigest mõne päevaga.
“Legendaarseks on muutunud Google Ventures’i sprint-meetod, mis aitab ettevõtetel viie või vähema päevaga jõuda algsest ideest realistliku prototüübini. Selleks tuleb defineerida probleem, leida lahendus, uurida kliendilt selle sobivust ning luua meeskond, kes hakkab prototüüpi looma,” sedastab Ivo. Lihtsaim näide sarnasest lähenemisest on Garage48 häkatonid, kus kogu protsess läbitakse täpselt kahe ööpäeva jooksul. Kuid sarnase ülesehitusega mõtteharjutustalguid võivad korraldada kõik ettevõtted, olenemata töötajate arvust või tegevusvaldkonnast. “Oluline on talgupäeva lõpuks jõuda otsuseni, kas ideega edasi liikuda või mitte.”
Eestis on innovatsioonialase ökosüsteemi hoidjaks kujunenud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis erinevate koolitus- ning arendusprogrammide abil on ulatanud abikäe oma toodete ja teenuste konkurentsivõimelisemaks muutmisest huvitatud ettevõtetele. Tõsisema huvi korral innovatsioonijuhtimise planeerimise vastu tasub ühendust võtta EASi innovatsioonidivisjoni meeskonnaga, kes pakuvad igakülgset abi innovatsiooniga seotud küsimustes.
Innovatsiooni teadlikkuse tõstmise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.