Innovatsiooniekspert Linus Bille: edukas innovatsioon algab ettevõtte juhist
Selleks, et jääda konkurentsivõimeliseks, tuleb ettevõttel areneda. Nii on täna ilmselt vähe ettevõtteid, kes ei oleks mõelnud innovatsioonile. Millest alustada ja kuidas edu saavutada, selgitab innovatsiooniekspert Linus Bille rahvusvahelisest konsultatsiooniettevõttest Eicorn.
„Innovatsioon hõlmab uute ideede kasutamist mingi töö tegemiseks ehk oluline ei ole mitte ainult tulemus, vaid tööprotsess, mida uuendust luues kasutatakse,“ selgitas Bille. Uuendust saab seejuures tema sõnul innovatsiooniks nimetada vaid siis, kui see loob väärtust või omab laiemat ühiskondlikku mõju. „Muul juhul oleks tegu lihtsalt leiutisega.”
Kui soov on olemas, siis seistakse silmitsi küsimusega – millest alustada, et ettevõttes edukalt innovatsiooni teha? Enne praktilisi samme tuleks innovatsioonieksperdi sõnul esmalt mõista, et kõik algab ettevõtte tipust. „Juht peab laskma innovatsioonil toimuda,“ toonitas Bille.
Sobiva töökeskkonna loomine
Innovatsiooni eelduseks on julgus pakkuda esialgu pöörasena tunduvaid ideid, mida saab teha vaid toetavas keskkonnas, kus juht on eeskujuks. Nii tunnevad töötajad end võimekana ja turvaliselt ega muretse sellepärast, kes parasjagu ruumis istub. Seetõttu on innovatsioonieksperdi sõnul oluline, et juht panustaks teadlikult ja mõtestatult sellise keskkonna loomisesse. Näiteks koosolekutel võiks juhid jagada oma ideid viimasena, et töötajate mõtteid mõjutamata kuulata. Lisaks mõista ratsionaalsete eesmärkide kõrval ka meeskonnakaaslaste emotsionaalseid vajadusi ning näidata end inimlikult haavatavast küljest või testida pealtnäha rumalana näivaid ettepanekuid.
Vähem tähtis pole ka elukestva õppimise mõttelaad, mida juht peaks ise viljelema ja organisatsioonis edasi kandma. „Kuigi innovatsiooni puhul räägitakse sageli riskide võtmisest, siis on elukestev õpe palju olulisem. Pidevalt mugavustsoonist väljumine ning uutele teadmistele ja oskustele avatud olemine loob arenguks äärmiselt soodsa pinnase,“ toonitas Bille.
Kui tippjuht innovatsiooni peamisi põhimõtteid mõistab, ise rakendab ning juurutab ka juhtkonnas, siis liiguvad need aja jooksul mööda ettevõtte hierarhiat kõigile tasanditele. Seda muidugi siis, kui kõik juhid lähtuvad nendest põhimõtetest. „See ei ole raketiteadus,“ julgustas Bille.
Õppetunnid ebaõnnestumistest
Ometi võib ka avatud ja innovatsiooniks soodsas keskkonnas tulla ette ebaõnnestumisi. Bille´i sõnul on ebaõnnestumise üheks põhjuseks panustamine ainult ühele ideele. Kui ettevõttel on piisavalt raha ainult ühe mõttega katsetamiseks, siis on ebaõnnestumise korral kaotus suur. „Selle asemel, et hoida kõiki mune ühes korvis, tuleks olemasolevaid vahendeid kasutada võimalusel innovatsiooniportfelli arendamiseks, mis sisaldaks mitmeid paralleelseid lahendusi ning hajutaks riske,” ütles ta.
Ehkki säärast innovatsiooniportfelli on lihtsam teha suurtes, paremini kapitaliseeritud ettevõtetes, siis võib takistuseks tulla korporatiivne mõtteviis. „Suurtel, pika ajalooga ettevõtetel on sageli väljakujunenud arusaamad, kuidas asju teha – nad teavad, mis töötab ja mis toob tulemusi,“ sõnas Bille. Seega hakkab liigne konservatiivsus arengut pärssima. „Üheks heaks lahendusteks on luua innovatsiooniosakond ehk meeskond, kellel lubatakse eirata ettevõtte senist toimimisviisi ja uurida uusi võimalusi. Väga suure töötajaskonnaga ettevõtetes võib see olla isegi tõhusam variant, kui uue mõttelaadi üle-majaline juurutamine,” lisas ta.
Järjepidevus uue lahenduse tutvustamisel
Kuidas aga praktikas uue lahenduse või toote loomisega peale hakata? Bille sõnul tuleks metoodikat laenata teadlastelt. „Teaduslik lähenemisviis on parim võimalik praktika pea iga uue asja jaoks,” sõnas ta. See tähendab, et uusi ideid luues tuleks püstitada hüpotees, seda testida näiteks läbi eksperimendi ja koguda tagasisidet. Seejärel kujundada õppetunnid ja lahendust tulemuse põhjal parandada. „Läbivalt tuleks kasutada kriitilist mõtlemist, et näha mustreid ja ennustada võimalikke tulemusi,” ütles ta.
Töö ei lõppe aga siis, kui innovatsioon on olnud edukas. Vastupidi – nüüd tuleb hakata pingutama, et seda massidesse viia. „Mida uuenduslikum ja innovatiivsem on toode, seda võõram ta esialgu tundub. Kasutajad peavad esmalt loobuma vanast mõttemallist ja kohanema uuega,” ütles Bille. Samas ei saa arengust üle ega ümber. „Kui sina ei loo midagi uut, siis teeb seda konkurent,” lisas ta.
Kokkuvõttes oli kõige õigem aeg innovatsiooniga alustamiseks eile, aga kui eile ei jõudnud, siis sobib ka täna. „Innovatsioonikultuuri teemadel on kirjutatud sadu raamatuid. Piisab, kui ettevõtte juht neist kasvõi ühe läbi loeb ja kirjeldatut ka päriselt praktiseerib,“ sõnas Linus Bille.
LISALUGU: Innovatsioonieksperdi soovitused Eesti ettevõtetele
Linus Bille, kes lööb koolitajana kaasa EASi tippinnovaatorite programmis toob välja mitmeid sarnasusi Eesti ja tema kodumaa Rootsi ettevõtjate vahel. „Nii nagu Rootsis, on ka Eesti turg väike, mis võib samaaegselt olla nii tugevus kui ka nõrkus,“ sõnas ta. Tugevusena toob Bille välja, et väike turg sunnib paljusid ettevõtteid juba algusest peale mõtlema globaalses kontekstis.
Küll aga on näha naiivset suhtumist rahvusvahelisse konkurentsi. „Eriti kui räägime rahastamisest ja riskikapitalist. See ei ole ainult Eestis, vaid kogu Euroopas nii – me arvame, et saame hakkama oluliselt väiksema summaga, kui tegelikult vajame.“
Seega kõigil, kes plaanivad ettevõttesse raha kaasata, tasuks Bille sõnul arvestada, et tegelikult läheb vaja 10% kuni poole võrra rohkem kapitali kui algselt plaaniti, sest globaalsel innovatsiooniturul konkureeritakse ettevõtete ja idufirmadega, kellel on oluliselt rohkem vahendeid.