Innovaatiline tegevus Eesti ettevõtetes aastatel 1998 – 2000
Uuring käsitles innovatsiooni kui ettevõtte poolt turule toodud uut või oluliselt täiustatud toodet (kaupa/teenust), samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) rakendamist ettevõttes. Innovatsioon baseerub uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel, eksisteerivate tehnoloogiate uuel kombinatsioonil või muude ettevõtte poolt hangitud teadmiste ärakasutamisel. Innovatiivne tegevus võib hõlmata, (kuid see ei ole eelduseks), alus- ja/või rakendusuuringuid. Toode, teenus või protsess peab olema uus (või oluliselt täiustatud) ettevõtte jaoks, kuid ei pea tingimata olema uus ettevõtte turu jaoks.
Innovatsiooniuuringu põhivalimisse kuulus 3490 ettevõtet töötajate arvuga rohkem kui 10 inimest ning väikeettevõtete uuringusse 777 ettevõtet 2–9 töötajaga. Vastanute protsent oli väga kõrge – 74% põhiuuringus ja 65% väikeettevõtete uuringus.
Innovatiivne tegevus Eesti ettevõtetes
Uuringu tulemused näitavad, et innovatiivsete ettevõtete – firmad, kes olid vaadeldud perioodil toonud turule uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse või olid uuendanud, täiustanud oma tootmisprotsesse – osakaal kogu uuritud Eesti ettevõtete seas perioodil 1998–2000 ulatus 36%-ni, mis on suhteliselt hea tulemus võrrelduna teiste Euroopa riikidega (EU-15 – ~45%, 1996). Siinkohal peame arvestama, et innovatiivsust Eesti ettevõtete seas mõjutavad enamasti samad trendid kui EU varasematest uuringutest on ilmnenud: innovatiivsed ettevõtted on suurema töötajate arvu ja käibega, samuti on innovatiivsemad välisosalusega ja kontserni kuuluvad firmad.
Kuigi teenindusettevõtete seas oli innovaatorite osakaal madalam kui tööstusfirmade seas (vastavalt 32% ja 39% sektori ettevõtetest) näib, et teenindusettevõtted on rohkem kompleksemad innoveerijad, kuna osalus erinevates innovatiivsetes tegevustes oli kõrgem kui tööstusettevõtetes. Regionaalselt on innovatiivsemad ettevõtted Eestis koondunud kõige ettevõtluse ja ka uurimistöö aktiivsematesse Tallinna ja Tartu piirkonda, kus iga kolmas ettevõte tegi kulutusi innovatsioonile, järgnes Ida-Virumaa iga neljanda ettevõtte panusega, ülejäänud Eestis on vaid iga viies firma kinnitanud innovatsioonile tehtavaid kulutusi.
Vaadates täpsemalt kui suuri kulutusi ettevõtted innovatsiooniprojektide elluviimiseks teevad ja millistele tegevustele raha kulutavad, siis ei ole tulemused enam nii rõõmustavad. 2000. aastal tegi kulutusi innovatsioonile 29% uuritud ettevõtetest. Enamus juhtudel on kulutused seotud masinate ja seadmete hankimisega ning sellega seoses toimuva koolitusega. Innovatiivsete ettevõtete kogukäibest moodustavad innovatsiooni kogukulutused 2,3% tööstuses ja ainult 0,8% teeninduses. EL-i vastavad indikaatorid 1996. aastast olid 4% ja 3%.
Erinevalt EL riikide keskmisest tulemusest teevad Eestis VKE-d tööstuses suhteliselt rohkem kulutusi innovatsioonile (pool innovatsioonikulutustest tööstuses on tehtud keskmise suurusega firmade poolt) kui suureettevõtted. Tunduvalt mahukamaid kulutusi netokäibest teevad innovatsioonile Eestis väiksemad teenindusfirmad – arvutiteeninduse (8% käibest), inseneri ja testimise teenuseid pakkuvad firmad (14% käibest), ning elektrooniliste ja optiliste masinate tootjad (9% käibest).