Innovaatiline tegevus Eesti ettevõtetes, 2007
“Innovaatiline tegevus Eesti ettevõtetes” uuring käsitleb innovatsiooni kui ettevõtte poolt turule toodud uut või oluliselt täiustatud toodet (kaupa/teenust), samuti uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnimismeetodi rakendamist ettevõttes. Innovaatiliseks loeti ka need ettevõtted, kes olid vastavasisulisi projekte 2002–2004 ajavahemikul alustanud, kuid ei olnud neid veel lõpetanud või olid antud projektid mingitel põhjustel katkestanud.
Innovatsiooniuuringu põhivalimisse kuulus 3789 ettevõtet ning vaatluse all olid vaid ettevõtted, kellel oli 10 ja enam töötajat. Vastanute protsent oli ka käesoleva uuringu puhul väga kõrge (79%).
Uuringu tulemustest järeldub fakt: pea kõigi näitajate osas on Eesti parandanud oma näitajaid. Tooteid või protsesse uuendanud või täiustanud (või sellega alustanud) ettevõtete osakaal kõikide uuritud Eesti ettevõtete seas oli 49%, mis on väga hea tulemus, ületades isegi EL-i nelja aasta tagust keskmist taset (44%). Võrreldes eelmise uuringu tulemustega on kasv olnud 13 protsendipunkti.
Üldiselt mõjutavad innovaatilisust Eesti ettevõtete seas samad trendid, mis on ilmnenud EL-i varasematest uuringutest: uuenduslikumad on suurema töötajate arvuga ja välisosalusega, samuti kontserni kuuluvad firmad. Antud uuringus on siiski üks suur erinevus varasemaga, seda nii võrdluses Eesti kui EL-i eelmiste uuringutega. Nimelt on perioodil 2002–2004 osutunud uuendusmeelsemateks Eesti teenindusettevõtted. Töötlevas tööstuses oli uuendajaid 48% ja teeninduses 51%. 1998–2000 tehtud uuringu põhjal oli innovaatilisi teenindusettevõtteid 32% ja tööstusettevõtteid 39%. Samas võis teenindusettevõtete kõrgeid näitajaid ka eeldada, sest eelmine uuring näitas, et võrreldes tööstuseettevõtetega toimus erinevaid uuendustegevuse liike teenindusettevõtetes rohkem.
Kulutusi, mida ettevõtted on teinud innovatsiooniprojektide elluviimiseks, uuriti nelja kulukomponendi kohta: kulutused ettevõtetesisesele teadus- ja arendustegevusele (T&A), kulutused väljastpoolt tellitud T&A-le, kulutused masinate ja seadmete soetamisele ning kulutused muud tüüpi teadmiste hankimisele väljastpoolt ettevõtet (siia alla kuulusid kulud patentidele, leiutiste, oskusteabe või muude teadmiste hankimisele). Enamus kulutusi läheb masinate ja seadmete soetamisele ja vaid üksikute valdkondade (näiteks finants- ja kindlustussektori ettevõtete) kohta saab öelda, et ettevõttesisesele T&A-le kulutatakse enam kui seadmete ostule.
T&A-ga tegeles kas regulaarselt või juhuti 45% innovaatilistest ettevõtetest tööstuses ja 42% teeninduses. Teeninduse puhul oli näitaja praktiliselt samaks jäänud võrreldes eelmise uuringuga (CIS3: 44%), tööstuse puhul aga on täheldada mõningast T&A intensiivistumist (CIS3: 40%).
Kuivõrd enamik innovatsioonitegevustest Eesti ettevõtetes on seotud masinate ja seadmete, samuti riist- ja tarkvara ostuga, on patenteerimistegevus väga madal. Patente taotles 3% kõikidest uuringu valimis olnud ettevõtetest, kusjuures enamjaolt oli tegemist patenditaotluste esitamisega välisosalusegaettevõtete poolt, kes olid oma avastused välja töötanud väljaspool Eestit.