Idufirma juht: ettevõtted ei saa enam allhanke turul hakkama
Praegune olukord toob ettevõtete konkurentsis edu neile, kes on valmis panustama uuenduslikesse ja nutikatesse lahendustesse ehk tarkadesse toodetesse, mis teenivad turult ka suuremat kasu.
Olgu tegemist turul pikalt tegutsenud suurema ettevõtte või idufirmaga – väljakutse, kust saada rahalist tuge, aga ka nõu näiteks tehnoloogiamahuka lahenduse arendamiseks, on kõigil ühine.
„Eesti investorid on läinud piisavalt rikkaks, et panna sisse miljoneid, aga veel mitte nii rikkaks, et panna tehnoloogiamahukasse valdkonda kümneid miljoneid,“ kirjeldas idufirma GScan juht Andi Hektor.
Idufirma GScan uuendab skännerite turgu ja tahab asendada röntgenkiirguse looduslikul atmosfäärikiirgusel põhinevate seadmetega. Oma ideega pöördus idufirma EASi poole faasis, kus esimene prototüüp oli valmis ning ka esimene miljon kulutatud.
„Meil oli mängulabori prototüüp, kuhu sai piltlikult öeldes käe sisse panna, aga tervet inimest, autot või merekonteinerit mitte,“ kirjeldas Hektor. Rahasüsti vajati aga suurema seadme ehitamiseks, mis mahutab suuremaid postikotte. Järgmiseks ning oluliselt kallimaks sihiks on sõiduautode ja merekonteinerite skännerid.
Päästev õlekõrs ettevõtetele
Uuendusliku, nutika ja suuremat kasu teeniva toote edasiarendamiseks sai idufirma 1,5 miljonit eurot EASi rakendusuuringute programmist (RUP). Lisaks konkurentsivõime tõstmisele annab RUP ka juba pikemalt tegutsevatele ettevõtetele võimaluse uues olukorras kiiresti oma tootmist ümber muuta või uute toodetega välja tulla.
„RUP tuli väga õigel hetkel, kuna Eesti tööjõud on läinud nii kalliks, et me ei saa enam väga edukalt allhanke turul hakkama. Ettevõtted otsivad väga aktiivselt võimalusi, et minna sellest allhanke režiimist välja,“ kirjeldas Hektor. Nii võib programm olla ka päästvaks õlekõrreks paljudele ettevõtetele, kes sarnaste probleemidega silmitsi seisavad.
Idufirma juhi sõnul annab RUP kindlustunnet juurde ka investoritele, aidates „väga oluliselt siluda siledamaks seda teed“. Hektori sõnul on sõjasündmused oluliselt muutnud ka investorite suhtumist. „Kui aasta tagasi hakkasime investoritega aktiivsemalt suhtlema, siis startup´i maailmas oli turvalisus ja militaarvaldkond selline, millega keegi ei tahtnud tegeleda,“ sõnas ta. Nüüd on olukord vastupidine.
Hea nõu ja koostöö
Lisaks rahalisele toetusele saavad ettevõtted rakendusuuringute programmist ka arenduseks vajalikke nõuandeid. Programmist toetust saanud idufirma juht tõi välja nõu just intellektuaalse omandi kaitsega seotud küsimustest, mis on eriti olulised teadus- ja tehnoloogiamahukates ettevõtetes.
Varem pikalt akadeemilises maailmas tegutsenud idufirma juht Andi Hektor nentis, et nii ettevõtlusesse sisenenud teadlaste kui ka Eesti ettevõtjate puhul laiemalt on intellektuaalse omandi teadlikkus veel kahetsusväärselt madal. „EASi poolt on väga hea tugi sellele,“ märkis Hektor.
Lisaks võimaldab meede olla konkurentsis teiste sarnaste ettevõtetega ning on heaks näiteks, kuidas viia koostöö käigus kokku ettevõtted ja ülikoolid.
Ettevõtted, kes soovivad samuti RUPis osaleda, peaksid Hektori sõnul mõtlema sellele, et ettevõttes oleks eraldi inimene, kes projekti eest vastutab, teeb aruandeid ning kogu protsessi koordineerib. Tõsi, väiksematel ettevõtetel võib see väga raskeks osutuda, kuid pole siiski võimatu. Andi Hektori sõnul nõuab see väga spetsiifilist mõttekultuuri muutmist ettevõttes.
Omafinantseering peab olema
Rakendusuuringute programmis osalemiseks peab ettevõttel olema ka omafinantseering, et alguses minimaalselt kolme kuu kaupa ise kulutused teha. Seejärel esitab ettevõte EASile aruande, mille põhjal tavaliselt kuu aja jooksul kulutused tagasi makstakse.
Kui ettevõttel omafinantseeringut pole, on võimalus kaasata mõne teise ettevõtte, millel on rahaline võimekus ja bilanss näidata, garantiikiri.
„Meie poole võivad pöörduda kõik ettevõtted, kellel vähegi on soov uusi tooteid turule tuua. Meie kõige suurem töö ongi nõustamine,“ sõnas EASi teadus-arenduse ekspert Peep Lauk. Hinnatakse nii idee uuenduslikkust, omadusi kui ka eeliseid konkurentide ees. Samuti pole EAS seadnud mingeid piiranguid valdkondade osas – kõik huvilised on oodatud. Näiteks on RUPist toetust saanud ka väike šokolaaditootja.
Lisaks saavad ettevõtted EASilt nõu edasisteks sammudeks. „Kui on näha, et tootel oleks suur turg juba tulevikus, tasuks ta võtta rakendusuuringute programmi,“ selgitas Lauk.
***
Mis on rakendusuuringute programm (RUP)?
Rakendusuuringute programm toetab innovaatiliste toodete arendust ja võimaldab kasvatada oma ettevõtte tulu, arendades uusi või senisest oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid.
Programm koosneb ettevõtete nõustamisest ja rakendusuuringute toetusest. Suurim toetus on 2 miljonit eurot, ettevõtete omafinantseeringu suurus on 20%-75%.
Programmi kolmas taotlusvoor on avatud 18. aprillist kuni 17. juunini. Eelnõustamine tulevaste voorude osas on juba avatud.
***
Allikas: https://www.aripaev.ee/raadio/episood/soda-viis-toostuste-ari-aga-loi-ka-tahte-uuendada