Hollandis on tõusuteel superakud rohelise energia tarbeks
Viie aasta jooksul muutuvad suured akuväljad Hollandi maastikul tavaliseks vaatepildiks. Nüüd, kui üha rohkem elektrit saadakse päikesest ja tuulest, tekib Hollandis turg merekonteineri suuruses akudele.
Eelmisel aastal toodeti Hollandis 32% kogu elektrist päikese- ja tuuleenergia abil (7% rohkem kui 2021. aastal). Hollandi Keskkonnamõju Hindamise Agentuuri hinnangul suureneb see 2030. aastaks 85%-ni. Automaatselt kasvab ka vajadus akude järele, sest mida teha siis, kui tugev tuul puhub sel ajal, mil majapidamised ja ettevõtted elektrit peaaegu ei tarbi? Ilma selle energia salvestamise võimaluseta raiskab Holland tundide jooksul säästlikult toodetud elektri lihtsalt ära.
Sama kehtib ka taolisel puhul, kui päike ei paista sel ajal, mil elektrit on hädasti vaja – siis peab kasutama varem salvestatud energiat. Praegu võivad gaasi- ja söeküttel töötavad elektrijaamad aidata, aga usaldusväärne energiasüsteem ilma CO₂-heitmeteta nõuab midagi muud. Näiteks tuumaelektrijaamu või akusid.
Päikese- ja tuuleenergia osakaal on nüüdseks kasvanud sellisele tasemele, mis tekitab elektri ostu- ja müügiturul volatiilsust. Kui tuult ja/või päikest on palju, siis elektri hind langeb. See on sobiv aeg akude laadimiseks. Kui elektri hind on kõrge, varustab laetud aku majapidamisi ja ettevõtteid. Sõja tõttu Ukrainas kõigub elektri hind rohkem kui varem… sel ja muudelgi põhjustel on möödunud aasta olnud akuprojektide jaoks kuldajastu.
Suur võidujooks
Hollandis on superakud juba kümnekonnas kohas olemas. Muu hulgas näiteks Lelystadis, kus energiaettevõte Eneco ostab energiat akutootja Giga Storage ehitatud akust. Sellesse akusse salvestatav aastane energia rahuldab umbes 9000 majapidamist. Praegu Hollandis müüdavad akud on peaaegu kõik liitiumioonakud, mis on sarnased mobiiltelefoni akudega. Need süsteemid sobivad energiat salvestama ühest nelja tunnini. Siiski on oodata, et lähitulevikus jõuavad turule vooluakud sellistelt ettevõtetelt nagu Hollandis asuv Elestor.
Sel aastal käivitatakse Vlissingenis kaks akuprojekti kokku 132 MWh võimsusega, mis on üle 2,5 korra rohkem kui Lelystadis. Ühe projekti taga on Almeres asuv börsiettevõte Alfen, kes on tuntud elektriautode laadimisjaamade tootjana, kuid tuleval aastal ootab ettevõte käibe kasvu eelkõige tänu oma energiasalvestussüsteemidele. Veel üks suur tegija turul on SemperPower, kes samuti Vlissingeni projektides osaleb. Suurematest võib veel välja tuua võrguoperaatori TenneT, kes on saanud taotlusi 250 MWh suuruste projektide jaoks. See on umbes 40 merekonteinerit ehk sõna otseses mõttes jalgpalliväljakutäis akusid.
Ülekoormatud võrk
Lisaks sellele, et energiat salvestavad akud saab ühendada Hollandi elektrivõrguga, on need lahenduseks ka ettevõtetele, kes soovivad loobuda maagaasist. Hollandi elektrivõrku tuleb laiendada ettevõtete jaoks, kes soovivad muutuda roheliseks, kuid see laienemine toimub aeglaselt. Kõik ettevõtted ei saa lähiaastatel elektrivõrguga liituda. Aku võib siis olla lahendus, et ikkagi gaasivabaks saada.
Võrguoperaator TenneT loodab näha akusid tööstuspiirkondades, kus neid saab kasutada mitu ettevõtet. Ent akud vajavad ühendust elektrivõrguga, et leevendada võrgu koormust ja lahendada ülekoormusprobleemid. Valitsus kaalub, kas anda akude ühendamisele elektrivõrguga eelisõigus, kui see aitab elektrivõrgu koormust vähendada. Võrguoperaator TenneT on muidugi selle mõtte poolt.
Investeeringud
Akuprojektide arv kasvab kiiresti seetõttu, et on tulus. Jätkusuutlikkusega raha teenimine pole praeguses fossiilse majanduse tingimustes sugugi enesestmõistetav, aga paljud ettevõtted ja poliitikud näevad vajadust CO₂-heitkoguste vähendamiseks. Pole ime, et investorid seisavad järjekorras. Konsultatsioonifirma Mercom Capitali aruande kohaselt said energiasalvestusettevõtted 2022. aastal kogu maailmas investeeringutena 26,4 miljardit dollarit (25 miljardit eurot), mis on 55% rohkem kui aasta varem.
Keskmine investeering liitiumioonakusse on praegu 500 000 eurot. Hollandis akuprojektid toetust ei saa. Aku peab vastu keskmiselt 12 aastat, selle tasuvusaeg peaks olema viis aastat. Akuprojektidega tegelev ettevõte peaks tegutsema nutikalt ning olema aktiivne mitmel elektrienergia müügiturul.
Kõige rohkem teenivad need, kes suudavad oma akut energiaettevõtetele välja rentida, nagu näiteks on Vlissingeri puhul. See annab stabiilse sissetulekuna 400 000 – 600 000 eurot ühe megavati võimsuse kohta aastas.
Võrguoperaator TenneT näeb turu kiiret küpsemist ja prognoosib, et energia- ja tööstussektori n-ö vanad tegijad hakkavad akudesse investeerima. Hollandi valitsus on valmis alustama projektide pakkumismenetlusi.
Lisainfot saab Hollandi ekspordinõuniku käest, kes aitab ka sektorit analüüsida, turuvõimalusi ning kontakte leida.
Thijs de Neeve
ekspordinõunik (Holland, Belgia, Luksemburg)
+31 (0)858 771 960
[email protected]
Keeled: inglise keel