Hollandi supermarketid tagasi tavapärase äritegevuse juures
Kõrge inflatsioon ja energiahinnad sunnivad supermarketeid kurssi muutma. Hollandi tarbijad eelistavad nüüd jälle „elamuse“ ja „rikastamise“ asemel lihtsalt odavaid toiduaineid.
Toidupoed on viimastel aastatel andnud endast parima, et muuta ostlemine elamuseks. Paljud kauplused on veendunud, et klientidele meeldib tulla supermarketisse inspiratsiooni ammutama, uusi tooteid avastama või kiiret tervislikku vahepala ostma. Nii arvatigi, et toidupoes käimine peaks pakkuma inimestele elamust, mis on siis sammuke lähemal toitlustusmaailmale: värskelt valmistatud toidud, võileivad, mõnikord isegi sušibaar jne. Inimeste terviseteadlikkus on kaasa aidanud tervisliku kohaliku mahetoidu ning taimset päritolu kaubavaliku suurenemisele lettidel. Ja muidugi on võimalik selle kõige eest tasuda nutitelefoniga iseteeninduskassades.
Supermarketitel läks vaja leidlikkust ja innovaatilist mõtlemist, et kliente poodi meelitada. See oli ka üks vahend, kuidas toidukaupade veebipõhise tellimise ja kojutoomise kasvule vastu seista. Vajadus selleks oli tungiv – tavapärased supermarketid on ju kasumlikud, samade kaupluste veebipoed aga kahjumis.
14% kallim
2023. aasta on kaasa toonud järjekordse kursimuutuse. Hüppeliselt kasvavad energiaarved ja kahekohaline inflatsioon mõjutavad paljude supermarketite ostujõudu, mis tähendab, et toidukaupade hind on neile otsustamisel aina olulisem aspekt. Konsultatsioonifirma Deloitte’i uuring näitab, et 88% küsitletud tarbijatest on mures toiduainete hinnatõusu pärast. See pole üllatav: 2022. aasta oktoobris olid toiduained Hollandi statistikaameti (CBS) andmetel 14% kallimad kui aasta varem. Ja see trend jätkub. Supermarketite juhid on mures tarnijate hinnatõusu pärast. Suureneva palgasurve ning kõrgete energia-, kütuse ja toorainehindade tõttu on kahekohalised protsendinumbrid juba üsna tavalised.
Supermarketid saavad tarbijatele vastu tulla sellega, et kannavad osa kulude tõusust ise. Aga seda ei saa väga laialt ette võtta, nagu eksperdid hoiatavad. Näiteks tõi Hollandi rahvusvahelise jae- ja hulgimüügivaldusettevõtte Ahold Delhaize tegevjuht Frans Muller välja, et nende kasumimarginaalid Euroopas on madalamad kui aasta tagasi. Teisisõnu on turuliider Albert Heijni emafirma Ahold Delaize osa tarbijahindade tõusust juba enda kanda võtnud. Lisaks teatas märtsi alguses turu suuruselt teine ettevõte Jumbo kaubanduskonfliktist Nestlé ja Marsiga, mis tõi kaasa tühjad poeriiulid.
Lahendus?
Kulude kasvu vähendamiseks või supermarketite marginaalide säilitamiseks on vaja kulusid kokku hoida. Tarbijad märkavad seda muu hulgas nii, et nad peavad võib-olla kauem kassas või leti taga järjekorras seisma. Kokkuhoiu tagajärjed on näha ka leivaosakonnas – nimelt on paljud supermarketid loobunud leiva küpsetamisest poes või seda tugevalt kokku tõmmanud. See säästab energia- ja personalikulusid; kuigi värskelt küpsetatud leib on olnud kasumlikum, on suurenenud kulud selle kasumi ära söönud. Transpordikulude vähendamiseks saab vähendada kauba kauplustesse toimetamise arvu. Miinus on see, et tühja riiuli tõenäosus on siis suurem.
Tarbijad annavad oma parima, et kuidagi ostukorvi hinda normaalsena hoida. Nagu Deloitte’i uuringust selgus, on 35% küsitletutest viimastel kuudel üle läinud odavpakkumistele. Seda näitab ka jaemüüjate kaubamärkide kasvav populaarsus (Hollandi Tarbijate Liidu hinnangul on need kvaliteetbrändide hinnast poole soodsamad).
Spetskauplused vastutuules
Kõrge inflatsioon on kaikaks kodaras kahele trendile. Näiteks lihaasendajate ja mahetoidu müük väheneb. Kuluteadlikud tarbijad eelistavad ikkagi aina sagedamini odavamaid alternatiive. Teiseks spetsialiseeritud kauplused. Nende populaarsus tõusis koroonapandeemia ajal kiiresti, põhjuseks mitu tegurit. Kodukontoris töötades said inimesed puhkepausi ajal kiiresti nurga taga asuvasse liha-, pagari- või juustupoodi minna ja nägid spetsiaalpoe tooteid kvaliteetse alternatiivina HoReCa sektorile, mis oli pandeemia ajal suletud. Lisaks jäi paljudel inimestel sel ajal raha üle, nii et nad kulutasidki toidule veidi rohkem raha kui supermarketis, kus nad tavatsesid enne käia. Kuid nüüd, kõrge inflatsiooni tingimustes tundub, et spetspoodide taganttuul on vaibunud.
Unustage elamus
Supermarketid, kus pakutakse soodushindu, saavad kasu klientide hinnateadlikkusest. Turu-uuringufirma IRI andmetel on Aldi ja Lidl pärast koroona-aastatel toimunud langust 2022. aastal oma turuosa tagasi saanud. Kuni toidutšekil on kirjas vastuvõetav summa, lepitakse sellega, et poes ei ole sušibaari või alkoholivaba õlle valik on väike.
Kõrge energiahind ja inflatsioon näivad tänavu püsivat, nii et tõenäoliselt on tarbijad ikka motiveeritud toidukulutusi kontrolli all hoidma. Unustage elamus!
Võimalused Eesti tootjatele
Hollandi toiduainekaupade müügis valitseb siis selline seis. Kas Eesti ettevõtetel oleks sinna asja? Eesti toiduainetööstus on välja arendanud tugevaid jaemüüjate kaubamärke, mis annab suure eelise. Hollandi tarbijatele võivad toidud-joogid, mis on välja töötatud teiste turgude jaoks, tunduda uued ja eksootilised. Eestlased paistavad silma ka toiduinnovatsiooniga, mis võib koostööle kasuks tulla, näiteks lihaasendajate puhul on jõutud selliste tootmisprotsessideni, mis võiksid osutuda konkurentsivõimeliseks, arvestades toorainete teistsugust kasutust ja kõrget efektiivsust.
Et veel rohkem ekspordivõimaluste kohta Hollandisse teada saada, võtke ühendust meie ekspordinõunikuga:
Thijs de Neeve
ekspordinõunik (Holland, Belgia, Luksemburg)
+31 (0)858 771 960
[email protected]
Keeled: inglise keel