Vaata peasisu

Head isu, Soome! Kuidas pääseks Eesti toit Soome jaemüügiketti?

EASi ja KredExi ühendasutus
27. oktoober 2021
4 min

Meie endi arvates on Eestis maailma parim leib, hapukoor, suitsuvorst ja palju teisi toiduaineid, mis maitsvamad kui kuskil mujal. Kas ka soomlased seda teavad või vähemalt arvavad samamoodi? Kui palju soovib soomlane süüa Eesti toiduaineid – ja kas üldse? Kas soomlane eelistab jätkuvalt liha või on pigem pead tõstmas veganlus? Kas Soome on õige välisturg meie toidutootjatele?

Neile ja paljudele teistele küsimustele leidsid Eesti toidutootjatest äridelegatsiooni liikmed vastused, kui saatsid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutti tema hiljutisel visiidil Soome. EASi välisesindajad olid tiheda päeva sisustanud sihtturu seminari ning kohtumistega Soome jaekaubanduskettide “kolme kuninga” – S-rühma, K-rühma ja Lidli juhtidega.

Vastuseid mindi otsima otse algallikast ja vastajateks inimesed, kelle vastutusala on oluliselt suurem kui kogu Eesti riigi eelarve. Kolme kuninga jaekaubanduse turuosa oli eelmisel aastal kokku 92,4 protsenti ja käive aastal 2020 enam kui 18,7 miljardit eurot (võrdluseks, et Eesti riigi eelarve 2020 oli 11,6 miljardit eurot). Kui suure panuse sellest käibest on andnud Eesti toidutootjad?

Enne Soome toiduainete impordinumbritesse süvenemist oleks hea heita pilk kogu põhjanaabrite toiduaineturule. Olukorras, kus jaekaubandus õitseb, on Soome toiduainetööstuse käive langenud keskmiselt 3,6 protsenti. Käibelangust põhjendatakse nii inimeste kaugtöö kui turismisektorit mõjutavate piirangutega. Seega on toiduainetööstuse kasvule aitamiseks eelkõige vaja majutus- ja turismisektori elavnemist.

Ka soomlane eelistab kodumaist

Üsna koroonakriisi alguses tõusis selgelt esile toiduainete “rahvusliku kapitali” tähtsus. Kriisi puhkedes ei tühjenenud kauplused toiduainetest ega esmatarbekaupadest, isegi tualettpaberist ei suutnud paanikasse sattunud kodanikud poeriiuleid tühjendada. Soomlase käsi haarab poeriiulilt eelkõige kodumaise toote (või selle, mis esmapilgul näib välimuselt kodumaisena). Kui riiulil on kõrvuti kaks tomatisorti, läheb suurima tõenäosusega ostukorvi kodumaine, isegi kui kilohind on veidi kõrgem. Soome jaekaubanduses müüdavate kodumaiste toiduainete osakaal ulatub 80 protsendini ja seda eelkõige tänu tarbijate eelistustele.

Soome impordib toidukaupadest 12,8% Madalmaadest, 11,9% Saksamaalt ja 10,5% naaberriigist Rootsist. Eesti on toiduainete imporditabelis 10. kohal 3,3 protsendiga. Kogu Soome toiduainete impordimaht aastal 2020 oli 4,7 miljardit eurot.

Kust soomlased impordivad toiduaineid?

Allikas: Elintarviketeollisuusliitto (ETL)

Soome tolli andmetest selgub, et suurema osa impordist moodustavad puuviljad 8,3 protsendiga, alkohol 6,3 protsendiga ja kategoriseerimata tooted 6,6 protsendiga. Neile järgnevad toores kala 6,2 protsendiga ja juustutooted 5,6 protsendiga.

Mida soomlased impordivad?

Allikas: Elintarviketeollisuusliitto (ETL)

Lidli ostujuhtide sõnul on Soome tihti toidutrendide suunanäitaja Euroopas. Kui mõned aastad tagasi peeti toodetes oluliseks suurt valgusisaldust, siis nüüd ennustavad jaekettide ostuinimesed, et tulevik kuulub toodetele mis on:

  • orgaanilised ja jätkusuutlikult toodetud;
  • suurendavad inimeste heaolu;
  • vegantooted;
  • “Free From” tooted, ehk siis vabad näiteks suhkrust, rasvast, säilitusainetest, gluteenist ja nii edasi;
  • näiteks taimsed piimatooted, mis juba avaldavad mõju tavapiimast tehtud toodete müügimahtudele.

Keeruline logistika eeldabki põhjalikku ettevalmistust

Eesti toiduainetootjatelt on olnud kuulda, et koostöö alustamine Soome jaekettidega on tihti vaevaline ja eeldab ebamõistlikult palju eeltööd. Lisaks soomlaste harjumusele asju põhjalikult planeerida enne elluviimist, peab arvestama ka sellega, et näiteks S-rühma uus logistikakeskus Sipos on sedavõrd automatiseeritud, et vaid 15 protsenti kogu tööst tehakse käsitsi. Sipos asuv keskus on Soome suurim (ja maailma kümne suurima seas!) kaetud ehitis, mille pindala on 200 000 ruutmeetrit. Ainuüksi ehitise kütmiseks mõeldud geokaevusid on rajatud 95 kilomeetrit. Kui ööpäevas keskusest läbi sõitvad rekkad üksteise järel rivisse seada, ulatuks järjekorra pikkus üle 30 kilomeetri. Sellisesse keskusesse toodete sisse võtmine ja seejärel tõrgeteta kauplustesse laiali saatmine eeldab väga põhjalikku eeltööd. Kui kasvõi üks varem kokku lepitud komponentidest muutub, võib see kaasa tuua tõrked kogu ahelas. Õnneks on kõigi kolme ettevõtte kodulehtedel väga põhjalikult selgitatud nende poolt esitatavaid nõudmisi tarnijatele ja nende pakutavatele toodetele. Enne jaeketiga ühenduse võtmist tasub varuda aega ja käia need nõudmised hoolega läbi.

Kõigi kolme ettevõtte ostujuhid püüavad tuttava ja turvalise kodumaise toodangu kõrval lisada valikusse ka uudistooteid. Just selles vallas otsitakse koostööpartnereid. Kui kokku saavad innovatsioon ja tulevikutrendid, võib sellest sündida suurepärane võimalus koostöö alustamiseks.

Lisainfot Soome toiduainetööstuse ja laiemalt Põhjanaabrite turu kohta tasub uurida EASi välisesindajatelt Soomes.

Aide Tõnts
Ekspordinõunik Soomes
E-post: aide.tonts@eas.ee
Mobiil: +358 50 37 55 620
Irene Surva-Lehtonen
Ekspordinõunik Soomes
E-post: irene.surva-lehtonen@eas.ee
Mobiil: +358 44 766 6420

Jaga postitust

EASi ja KredExi ühendasutus