Tööstushäki võitja: “Häkk aitab jõuda eesmärkides selgusele ja luua koos midagi erakordset!”
Pildil Tööstushäki võitja: E-tellimuse tiim.
21.-23. jaanuaril toimunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ellu kutsutud Tööstushäkile kogunes tööstuse digitaliseerimisega seotud väljakutseid lahendama 12 meeskonda. Esikolmiku moodustasid meeskonnad E-tellimus, Orkla ja PLASTOK, eriauhinna teenisid meeskonnad Puitmajaliit ja MATE.
Tööstushäkk on EASi poolt ellu kutsutud selleks, et aidata tööstusettevõtetel arenguhüpe teha ning seda kiirelt ja nutikalt. EASi tööstuse digitaliseerimise projektijuhi Kersti Kuusksalu sõnul olid arendusmaratonil osalenud meeskondade tase ühtlane. “Kuigi valisime ka võitjad, siis lõppesitlusi jälgides oli selge, et enamik tiimidest tegid 48 tunni jooksul väga suure edasimineku. See näitab, et arendusmaratoni formaat toimib väga hästi ka tööstuses,” ütles Kuusksalu.
Tööstushäki võitis meeskond E-tellimus, kelle idee oli luua pilvepõhine platvorm, mis aitab hallata kliendi ja tootja vahelist suhtlust ning kasvatada efektiivselt müügimahtusid. “Märkasime eelmisel aastal, et informatsiooni aeglane liikumine kliendi ja tootja vahel pärsib tellimuste saamist ning selle täitmise aega. Lisaks tootmise põhitegevusele kulub oluliselt aega hinnapäringute ja tellimuste haldamiseks ning tihti on pudelikaelaks just e-kirjade ning dokumentide käsitlus või käsitlemata jätmine,” selgitas meeskonna juht Marko Kokla.
Häkatonil tegi meeskond valmis prototüübi, kus klient saab e-tellimuse platvormil esitada digitaalselt päringuid koos tehniliste tingimuste ja joonistega ning neid kinnitada. Tootja saab esitada pakkumisi ja käsitleda tellimuste täitmist ka otse tootmises. Mõlemal osapoolel on reaalajas ülevaade päringute ja tellimuste staatustest.
Kokla sõnul oli Tööstushäkil osalemine peamiseks tõukeks projektiga alustamisel.“Suurim kasutegur Tööstushäkil osalemisel oli toote intensiivne arendustegevus, mentorite tugi, toote turunduslik lahtimõtestamine ja tulevikuplaanide tegemine,” rääkis E-tellimuse meeskonnajuht. Ta soovitab ka teistel tööstusettevõtjatel häkil osaleda, sest see aitab jõuda oma eesmärkides selgusele, luua koos midagi erakordset ja see on fun.
Teisele kohale tulnud Orkla meeskonna poolt lahendatavaks probleemiks olid tootmise tööprotsessis tekkivad kulukad eksimused toorainete arvestusel ja dokumentide käsitsi täitmisel. Lahenduseks töötasid nad välja vahetuse tööplaani interaktiivse visualiseerimise mockupi ning operaatori seadmepaneeli ja tarkvara prototüübi.
“Kui oled igapäevaselt sukeldunud tootmisesse ja tegeled erinevate “tulekahjude” kustutamisega, siis ei ole aega muuta olemasolevaid protsesse tõhusamaks. Kui aga võtta kasvõi lühike aeg ühe probleemiga väga fokusseeritult tegelemiseks, nagu näiteks 48 tunnine häkaton, siis on võimalik sellest esialgsest kõige suuremast takistusest üle saada ja meie saime ka,” ütles Orkla meeskonda juhtinud Mario Käära.
Käära soovitab kindlasti ka teistel tööstusettevõtjatel Tööstushäkil osaleda. “Kui sa isegi ei leia enda probleemile just parimat lahendust, siis vähemalt tead, kus sa asud selle probleemi seljatamisel. Kindlasti suudad edaspidiseks seada täpsema sihi, kuidas selle probleemi lahenduseni jõuda. Seda aitab saavutada hackatoni formaat, kus sind toetavad erinevad mentorid, kes aitavad sind teinekord päris olulisest takistusest üle. Eriti sellistest, mis takistavad sul laiemat pilti näha, sest oled liialt oma probleemsituatsioonist piiratud,” selgitas Käära.
Tartu abilinnapea ja žüriiliikme Raimond Tamme sõnul peegeldasid häkatonil osalenud tiimid hästi tööstuse reaalset olukorda. “Meie tööstusettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise potentsiaal ja vajadused on ulatuslikud, seda kinnitas ka häkatonile esitatud ideede mitmekülgne valik. Mind rõõmustas hea tasakaal konkreetsete ettevõtetega seonduvate lahenduste ning laiemalt tööstusharule kasulike ettevõtmiste vahel. Loodan siiralt, et sündinud lahendused viiakse ka tegelikult ellu, sest need aitavad tõsta seonduvate ettevõtete sisemist efektiivsust ning suurendada konkurentsivõimet,“ rääkis Tartu abilinnapea.
Civitta poolt välja pandud eriauhinna saanud Puitmajaliidu tiimi juht Annika Kibus soovitas tööstusettevõtetel ka tulevikus arendusmaratonidel osaleda. “Meie sisenesime häkile konkreetse küsimuse ja ülesandega ning saime ka vastused. Kui meeskond koosneb entusiastlikest spetsialistidest, saab iga küsimus ja probleem häkil vastuse,” kinnitas Kibus.
Puitmajaklastri Virtuaaltehase projekt vajab digitööriistade komplekti, mida saaks kasutada puitmajatehaste konsolideerimisel. See tähendab, et kui klastri liikmetele peaks tulema sisse 20-100 miljoni euro suurusega arendusprojekt, siis kuidas seda väiksemate tehaste vahel ära jagada ning hiljem ka täita.
“Lääne-Euroopast hakkab ühe enam tulema suuremaid tellimusi, kui meie 10 miljoni eurose käibega “väiketootja” hetkel täita suudab ning meie lahendus on tehased konsolideerida. Jättes kõrvale juriidilised ning finantsküsimused, keskendusimegi IT-lahendustele, sest ilma selleta on keeruline taolisi projekte hallata. Meie eesmärk oli leida sobiv IT-platvorm, kus saame hõlpsalt ülevaate tehaste mahtudest ning hindadest ning jagada tööd automaatselt tehaste vahel ära. Samuti on ääretult oluline, et suudaksime tellimuse täitmist tehastes operatiivselt monitoorida. Selleks töötas Toomas, meie tiimiliige, välja suisa äpi. Seega saimegi lisaks kogu protsesside kaardistamisele, mis oli meie jaoks väga oluline – Keijo ja Mirjami kaasabil välja töötatud ka lihtsa IT-platvormi projektide haldamiseks ning telefoniäpi monitoorimiseks,” rääkis Kibus.
Ta lisas, et Tööstushäkatonil osalemine andis neile aega konkreetsemalt ja fokusseeritumalt probleem läbi mõelda ning väljaarendatud prototüübid on tegelikkuses boonuseks! “Nüüd peab aga partneritega lahendused kooskõlastama, lahenduse täielikult välja töötama ning peagi saamegi esimeste väiksemate tellimustega lahendust testida,” lõpetas Kibus.
Tööstus- ja IT-ettevõtjatele suunatud Tööstushäkk fookusteemaga “Digitaliseerimine!” on EASi poolt ellukutsutud kolmepäevane häkatoni formaadis koolitus, kus tööstusettevõtete ja IT-ettevõtete esindajad saavad mentorite toel intensiivselt arendada oma valdkonnas märgatud väljakutsetele digitaalseid ja automaatseid lahendusi. Tööstushäki ellu viimisel on partneriks Civitta Eesti AS ja Garage 48 koostöös Tartu Ülikooli ja Tartu Ärinõuandlaga. Tööstushäkk toimus läbi virtuaalsete kanalite ning piiratud osalejate arvuga Tartu Ülikooli Delta hoones.
Tööstushäkk “Digitaliseerime!” oli ka osa sTARTUp Day 2021 Executive programmist, millesse on kaasatud ka targa tööstuse arendamise suund. Ürituse toimumist toetasid omalt poolt ka Tartu linn ning Interreg BSR projekt InnoCAPE – tööstushäkk oli esimene häkaton InnoCAPE häkatonide seeriast.
Auhinnalised kohad:
- koht: E-tellimus – auhinnaks Leanway koolitusi 2500 euro väärtuses ja kaks sTARTUp Day executive piletit.
- koht: Orkla – auhinnaks Leanway koolitusi 750 euro väärtuses ja kaks sTARTUp Day executive piletit.
- koht: PLASTOK – auhinnaks Leanway koolitusi 500 euro väärtuses ja kaks sTARTUp Day executive piletit.
Eriauhinnad:
Puitmajaliit – Auhinnaks Civitta „Transformation Strategy“ teenuste pakett 4 000 euro väärtuses.
MATE – Startupilikkuse eriauhind kaks sTARTUp Day üldpiletit.
Vaata ka Tööstushäki galeriid.
Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga
Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.