EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Üha enam mõistavad ettevõtted, et disaini on midagi palju enamat kui toodete ja teenuste kujundus. Kogenud disainijuht Mikk Tasa selgitab, kuidas muuta disain strateegiliseks tööriistaks, mille abil oma äri kasvatada. Juhi kõige tähtsam relv on informatsioon. Informatsioon võimaldab olla otsustes proaktiivsem ja juhtida organisatsiooni keskpikas perspektiivis, selmet reageerida ainult lühiajalistele muutustele. Kuidas jõuda olulise infoni, mis aitaks äri kasvatada? Juba 80ndatel hakati probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks erinevat tüüpi organisatsioonides kasutama disainmõtlemise metoodikat. Disainmõtlemine on palju enamat kui toote või teenuse väljanägemine. See tähistab eraldiseisvat probleemide lahendamise raamistikku. Tegemist on protsessiga, mis põhineb mõistmisel ja empaatial läbi erinevate uuringute, analüüside ja

EASi ja Kredexi ühendasutuse nõukogu kinnitas täna uueks juhatuse esimeheks pikaajalise tippjuhi kogemusega Kati Kusmini, kes asub ametisse 6. detsembril. Ühendasutuse juhatuse liikmetena jätkavad Sigrid Harjo, Liina Maria Lepik, Aare Järvan ja Paul Kalle. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on EASi ja Kredexi ühendasutusel oluline roll Eesti majanduse uue kasvu leidmisel. „Lähiaastatel saab meie majanduse fookus olema tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamisel ning kestlikkusel. Keerulised majandusolud nõuavad aga paindlikkust ning hästi sihitud tegevusi lisandväärtuse loomiseks ning siin on EAS-Kredex meie põhiliseks instrumendiks. Kindlasti ootab uut juhti ees ka tihe koostöö asutuse tõhusamaks muutmisel,“ lisas Riisalo. Kati Kusmin juhib praegu AS-i Riigi Kinnisvara,

Eesti tehnoloogiaettevõte DriveX on Saksamaa turu ukse jalaga lahti löönud ning nende tiim jagab oma kogemusi ja õppetunde.  Eesti ekspordis on tähtsal kohal kõrgtehnoloogilised lahendused ja üks suurimaid ekspordi sihtriike on Saksamaa, mis ei erine ärikultuuriliselt liialt Eestist, kuid igal turul on oma eripärad ja edukaks sisenemiseks tasub nendega kursis olla.  1. Paberid, paberid ja veelkord paberid Saksamaal tehakse enamus toimingud paberil. Pea kõige jaoks on vaja midagi välja printida, allkirjastada ja need paberid kuhugi viia. Elades Eestis ja nautides kõiki digiriigi võlusid, võib Saksamaa paberimajandus kerge šokina tulla. Selle arvelt võtavad kõik toimetused kauem aega. Hea näite saame tuua

Tänavusel Davosi majandusfoorumil arutasid majandustegelased, suurettevõtjad ja riigijuhid üle maailma selle üle, kuidas jääda ellu polükriisi ajastul. Termin, millega tähistatakse omavahel põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: tervisekriis, kliimakriis, sõda Euroopas, inflatsioonišokk ja palju muud, millega meil tuleb praegu rinda pista. Kriiside ajastu mõjutab otseselt kõiki ettevõtteid. Oma teenuseid planeerides lähtume sellest, kuidas saame kõiki tarneahela osapooli aidata. Tipud suudavad ise kriisides kaela kanda, tuge vajavad eelkõige nende tarneahelas olijad. Kindlasti tuleb seejuures mõelda ka pidevalt järelkasvule ehk uutele ettevõtetele, ärisuundadele, tehnoloogiatele ning meie inimestele.  Innovatsiooniteenustega on nii, et innovatsioon kui selline on valmis lahendus – see on teenus või toode,

Lähis-Ida on hämmastavalt lühikese ajaga kasvanud ida ja lääne vahelisest kultuurikoordinaatorist maailma juhtivaks majandus-, elustiili- ja turismikeskuseks. Selle kasvuga ei kaasne nõudlus mitte ainult järgida globaalseid äritrende, vaid neid ka aktiivselt integreerida piirkonna majanduspoliitikasse ning olla ise aktiivne kaasarääkija ja trendide looja. Jätkusuutlikkus iseenesest pole Araabia Ühendemiraatides uus teema, juba 2012. aastal kõlasid Dubai valitseja HH Sheikh Mohammed bin Rashid Al Maktoumi suust sõnad: „Keskkonnajulgeolek on säästva arengu võtmekomponent.” Ühendemiraatide eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ka regiooni suurima ja mõjuvõimsama majandusega riik Saudi Araabia avalikustas 2016. aastal kuningriigi strateegilise raamistiku „Visioon 2030“. Saudi Araabia plaan on vähendada sõltuvust naftast,