Vaata peasisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Arengu Sihtasutuse

Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetus

Toetame ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilaste inseneriteaduse teadmiste arendamist ja nende praktikasse rakendamist.

Esimesse taotlusvooru taotluste esitamine on lõppenud.

Uued voorud on ettevalmistamisel 2023.a jooksul. Täpsema info lisame, kui see on selgunud.

Nimi
Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetus
Suurim toetus
100 000
Omafinantseering
0%
Kogu toetussumma
960 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

kelle jaoks on toetus mõeldud?

Toetust saavad taotleda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingud või sihtasutused.

  • Projekti peab juhtima üliõpilane
  • Projekti meeskond koosneb vähemalt 70% üliõpilastest
  • Projektil on vähemalt üks ettevõttest koostööpartner

mille jaoks toetust saab?

Toetame arenduskeskseid projekte, mis toetavad ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilaste inseneri–alaste teadmiste arendamist ja nende praktikasse rakendamist koostöös ettevõtetega läbi toote või tehnoloogia arendamise.

 

Taotluse ettevalmistamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

NB! Toetuse taotlemine on suletud.
Uued voorud on ettevalmistamisel 2023.a jooksul. Täpsema info lisame, kui see on selgunud.

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Taotlusvormi näidis
Projektiplaan
Eelarve
Kuni kolme minuti pikkune videotutvustus projekti ideest ja meeskonnast
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotluse esitamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:
esita taotlus

Taotluse hindamine

Kõiki taotlusi hindab vastavalt hindamise juhisele hindamiskomisjon.

Hindamise juhis

 

30%
projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele (hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule)
25%
projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus (hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust)
20%
projekti meeskond (hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust seoses projektiga)
15%
projekti elluviimine (hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet)
10%
projekti nähtavus (hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, võimalikku sihtrühma suurust ja võimalikku teadlikkuse tõusu)

projekti etapid

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

NB! Toetuse taotlemine on suletud.
Uued voorud on ettevalmistamisel 2023.a jooksul. Täpsema info lisame, kui see on selgunud.

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Taotlusvormi näidis
Projektiplaan
Eelarve
Kuni kolme minuti pikkune videotutvustus projekti ideest ja meeskonnast
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:
esita taotlus

Kõiki taotlusi hindab vastavalt hindamise juhisele hindamiskomisjon.

Hindamise juhis

 

30%
projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele (hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule)
25%
projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus (hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust)
20%
projekti meeskond (hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust seoses projektiga)
15%
projekti elluviimine (hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet)
10%
projekti nähtavus (hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, võimalikku sihtrühma suurust ja võimalikku teadlikkuse tõusu)

abiks taotlejale

Kadrin Randpuu

Toetuste osakonna ettevõtluskonsultant

+372 738 6019

[email protected]

 

Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest.

Toetuse määruse seletuskiri

Toetuse määrus

Eesti investeerib läbi SmartCapi NATO innovatsioonifondi 30 miljonit eurot

Valitsus andis täna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile volituse investeerida läbi riikliku fondivalitseja SmartCap NATO miljardieurosesse innovatsioonifondi 30 miljonit eurot. Riik investeerib läbi Eesti riigile kuuluva fondivalitseja SmartCap moodustatud lepingulise investeerimisfondi Venture Capital Fund 30 miljonit eurot NATO Innovatsioonifondi, mille eesmärk on tekitada ja rahastada uusi kahese ehk tsiviil- ja militaarkasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid ettevõtteid.  „Tänane julgeolekuolukord on märkimisväärselt kasvatanud kaitsevaldkonnas vajadust uute tehnoloogiate järele. Eesti kaitsetööstusel on minu hinnangul väga suur kasvupotentsiaal, veendusin selles ka hiljutisel Garage48 kaitsehäkatonil, ning usun, et meie ettevõtetel on liitlastele palju pakkuda. Teisalt on kogu Euroopas probleemiks kahese kasutusega ja süvatehnoloogiate alarahastatus. Innovatsioonifond suurendab koostööd NATO riikide

Madis Raukas: rakendusuuringute keskus täidab tühimiku teadus-arendus maastikul

Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Keskuse loomise raames lisandub AS Metroserdi tegevustele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on, kirjutab EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas. Me oleme paari aastaga EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi raames nõustanud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates erinevatest liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja digiravimiteni. Igapäevaselt ettevõtete ja teadusasutustega töötades on ilmnenud tühimik Eesti innovatsioonimaastikul – nimelt on meil mitmetes valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud teadusrühmad ja ambitsioonikad ettevõtted, kuid puudub platvorm teadusuuringute viimiseks tööstuslikule

Tippinnovaatorite programm hakkab muutma kümne ettevõtte DNA-d

EASi ja KredExi ühendasutuse uues tippinnovaatorite programmis asuvad kümme ambitsioonikat ettevõtet disainima oma tulevikku. Ettevõtted analüüsivad oma tänast äri, uurivad oma valdkonna trende, tulevikutehnoloogiaid, klientide vajadusi ning töötavad selle põhjal välja oma ettevõtte tulevikustrateegia, et tõusta oma valdkonna innovatsiooniliidriks. 24. jaanuaril avalöögi saavas programmis osaleb ka päikesekatuste tootja Solarstone. Nende tegevjuhi Romet Roosalu sõnul on tänane majandusruum nii hektiline, et eilne innovatsioon võib juba homme reliktiks muutuda. „Seetõttu tuleb osata kaugemale vaadata ning edu pant on oskus eristada väärt sisendit mürast. Loodame, et tippinnovaatorite programm aitab meil valideerida oma julgeid ideid ja oma väärtuspakkumine uuele tasemele viia,“ rääkis Roosalu. Tema

Teadmusmahukate arendusprojektide elluviimiseks avanes uus toetusvoor

EASi ja KredExi ühendasutus avas täna, 22. detsembril uue rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) toetusvooru, mis aitab ettevõtetel ellu viia teadmusmahukaid arendusprojekte. Toetuse suurus on kuni kaks miljonit eurot. „Ettevõtete vajadus ja soov teha teadmusmahukat arendustööd on olnud viimasel paaril aastal pidevas kasvutrendis ning aina tihedamat konkurentsi näeme ka meile laekunud projektidest,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo. Positiivset trendi kinnitab ka värske statistika. Nimelt kasvasid Statistikaameti andmetel 2021. aastal erasektori TA-kulutused võrreldes tunamullusega 16% jõudes 314 miljoni euroni. „Kui vaadata pikemat perspektiivi, siis võrreldes 2017. aastaga on erasektori TA-kulutuste maht enam kui kahekordistunud,“ rõhutas Harjo, kuid nentis,

Ettevõtjatele avaneb uus toetusvoor arendustöö finantseerimiseks

22. detsembril avaneb EASi rakendusuuringute programmi (RUP) uus toetusvoor arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot ning ettevõtteid nõustavad programmi raames oma ala eksperdid.  „Rakendusuuringute programmil on seni olnud kolm edukat taotlusvooru, kus ettevõtted arendavad tõeliselt innovaatilisi uusi tehnoloogiaid ning tooteid alates laborilihast kuni väikelaevade hübriidsüsteemide ja digiravimiteni,“ selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo. Kolmandasse toetusvooru esitas taotluse 56 ettevõtet ning huvi programmi vastu on pidevalt kasvanud. „Konkurents on igas voorus tugevamaks läinud ning see näitab, et meie ettevõtete panustamine teadmusmahukale arendustööle aina kasvab. Hea on nentida, et toetuse saajate hulgas on nii alustavaid kui ka