Vaata peasisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Arengu Sihtasutuse

Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetus

Toetame ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilaste inseneriteaduse teadmiste arendamist ja nende praktikasse rakendamist

Nimi
Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetus
Suurim toetus
100 000
Omafinantseering
0%
Kogu toetussumma
960 000
Staatus
Avatud
Töömahukus

kelle jaoks on toetus mõeldud?

Toetust saavad taotleda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingud või sihtasutused.

  • Projekti peab juhtima üliõpilane
  • Projekti meeskond koosneb vähemalt 70% üliõpilastest
  • Projektil on vähemalt üks ettevõttest koostööpartner

mille jaoks toetust saab?

Toetame arenduskeskseid projekte, mis toetavad ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilaste inseneri–alaste teadmiste arendamist ja nende praktikasse rakendamist koostöös ettevõtetega läbi toote või tehnoloogia arendamise.

 

Eelnõustamine

Soovitame kindlasti läbida eelnõustamise.
Küsi lisainfot [email protected] või registreeru eelnõustamisele

Taotluse ettevalmistamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Juhend taotluse täitmiseks (lisame peatselt)
Taotlusvormi näidis (lisame peatselt)
Projektiplaan (lisame peatselt)
Eelarve (lisame peatselt)
Kuni kolme minuti pikkune videotutvustus projekti ideest ja meeskonnast
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotluse esitamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Taotluse hindamine

Kõiki taotlusi hindab vastavalt hindamise juhisele hindamiskomisjon.

Hindamise juhis (lisame peatselt)

 

30%
projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele (hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule)
25%
projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus (hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust)
20%
projekti meeskond (hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust seoses projektiga)
15%
projekti elluviimine (hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet)
10%
projekti nähtavus (hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, võimalikku sihtrühma suurust ja võimalikku teadlikkuse tõusu)

projekti etapid

Soovitame kindlasti läbida eelnõustamise.
Küsi lisainfot [email protected] või registreeru eelnõustamisele

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Juhend taotluse täitmiseks (lisame peatselt)
Taotlusvormi näidis (lisame peatselt)
Projektiplaan (lisame peatselt)
Eelarve (lisame peatselt)
Kuni kolme minuti pikkune videotutvustus projekti ideest ja meeskonnast
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Kõiki taotlusi hindab vastavalt hindamise juhisele hindamiskomisjon.

Hindamise juhis (lisame peatselt)

 

30%
projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele (hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule)
25%
projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus (hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust)
20%
projekti meeskond (hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust seoses projektiga)
15%
projekti elluviimine (hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet)
10%
projekti nähtavus (hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, võimalikku sihtrühma suurust ja võimalikku teadlikkuse tõusu)

abiks taotlejale

Kadrin Randpuu

Toetuste osakonna ettevõtluskonsultant

+372 738 6019

[email protected]

 

Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest.

Toetuse määruse seletuskiri

Toetuse määrus
Riik avas toetuse teadusarendustegevuse taristu arendamiseks

EASi ja KredExi ühendasutus avas ettevõtetele suunatud teadusarendustegevuse (edaspidi TA) teenustaristu vooru. Toetus on mõeldud ettevõtetele, kes osutavad teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele TA teenuseid. Vooru kogumaht on 10 miljonit eurot ning maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 2 miljonit eurot. „Eesti on võtnud endale strateegilise eesmärgi – tõsta riigis loodav lisandväärtus aastaks 2035 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest. Hetkel on see 85 portsenti keskmisest,“ tõdes ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Kristjan Järvan. Ministri hinnangul on selline oluline hüpe on võimalik ainult siis, kui Eesti ettevõtted tõstavad olulisel määral oma investeeringuid teadus- ja arendustöösse ja panustavad senisest teadusmahukatesse toodetesse ja teenustesse. „Kuna

Teeme selgeks, milline on sinu ettevõttes innovatsiooni juhtimine

Koroona, muutused tarneahelates, sõda, energia ja toormete hinnad, inflatsioon… Turbulentsetest aegadest tulevad edukalt läbi innovaatilised ettevõtted, kes tunnevad ennast, oma konkurente, kliente ja ettevõtlusmaastikku laiemalt, kirjutab meie innovatsiooniekspert Terje Kaelep. Pakun välja ühe kiirema ja teise pisut põhjalikuma meetodi, kuidas saada oma ettevõttest ja eelkõige innovatsiooni juhtimisest aus ülevaade. Vaatame, kas hea idee teekond sinu ettevõttes on kadalipp, millest tuleb kriimude ja hoopide hinnaga läbi murda või hoopis õlitatud masinavärk, mis toob väärt ideed turule Innovatsiooni defineeritakse erinevalt, aga kordame üle kõige olulisema – leiutis, millest kellelegi tulu ei teki, pole innovatsioon. Innovatsioon on ettevõtte jaoks võimaluste leidmine ja nende

Rakendusuuringute programm on ettevõtjate seas üha populaarsem

EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba

Uudset biomaterjali arendav Sutu: pilliroog on Põhjamaade bambus

Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel. Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo

Eesti – Norra koostööprojektid saavad miljon eurot toetust uudsete rohetehnoloogiate arendamiseks

EASi ja KredExi ühendasutus toetab Eesti – Norra koostööprogrammi Green ICT teises väikeprojektide voorus kuue Eesti ettevõtte koostööprojekte Norra ettevõtjatega kokku pea miljoni euroga. Projektide raames valmivad lahendused pakuvad kasutajatele ressursisäästu võimaldavaid tehnoloogiaid, mille abil suureneb Eesti ettevõtete konkurentsi- ja koostöövõime. „Tore on näha, et mitu Eesti ettevõtjat kasutavad suurepärast võimalust Eesti ja Norra koostöö raames töötada välja uuenduslikke energiat säästvaid lahendusi, mis peagi leiavad rakendust igapäevaelus ja tööstuses. Koostöö Norra ettevõtjatega võimaldab tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning loob uusi võimalusi kasvamiseks,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Näiteks arendavad ettevõtted toetuse abil kütteinertsi arvesse võtvat tehisintellekti lahendust, soojustagastusega saunaventilatsiooni,