Vaata peasisu

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus

Toetame kesksete digilahenduste loomist ja olemasolevate digilahenduste edasiarendamist või kohandamist Eesti turismisektori vajadustele.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Toetust rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.

Nimi
Turismisektori kesksete digilahenduste toetus
Suurim toetus
550 000
Omafinantseering
45% - 95%
Kogu toetussumma
4 000 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eestis registreeritud juriidilisele isikule (sh äriühing, kohalik omavalitsus või riigiasutus), kes soovib arendab Eesti turismisektorile suunatud digilahendust.
  • Kelle meeskonnas on tagatud turismialased ja IT-alased kompetentsid.
  • Kes vastavad vähese tähtsusega abi või teadus- ja arendusprojektidele antava abi taotlemise tingimustele.

mille jaoks toetust saab?

  • töötajate töötasudeks
  • teenuste sisseostmiseks
  • seadmete soetamiseks
  • Eesti turismiettevõtjatele suunatud turundustegevusteks

Toetuse taotlemine

Toetuse taotlemise on lõppenud. Taotluste esitamise tähtaeg oli 21. 02. 2022.

Toetuse taotlemine toimus struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.

Toetuse taotlemine on kaheosaline ja koosneb eel- ja põhitaotluse esitamisest.

Pärast eeltaotluse hindamist saavad lävendit ületavad projektid võimaluse esitada põhitaotlus. Põhitaotluste hindamise järgselt tehakse projektide rahastamise või mitterahastamise otsus.

TAOTLUSE NÄIDIS ja täitmise juhend

Eeltaotluse kohutuslikud lisadokumendid:

  • Ideekavand EASi vormil
  • Projekti eelarve ja finantsanalüüs EASi vormil
  • Bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga (va KOV ja riigiasutused)
  • Taotleja eelneva 2 majandusaasta aruanne, juhul kui need ei ole äriregistris kättesaadavad ning nende esitamise kohustus on saabunud (va KOV ja riigiasutused)
  • Partneri info EASi vormil (juhul kui on kaasatud partner, vt selgitust taotluse näidisest)
  • Kontserni liikmete skeem EASi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei äriregistris kuvatud)
  • Konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui kontserni info ei ole tuvastatav registrist
  • Hankeplaan EASi vormil (juhul kui taotleja on riigihangete kohuslane)

Vormid

Eeltaotluse hindamine

Eeltaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Eeltaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Eeltaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6, saavad esitada põhitaotluse.

Põhitaotluse esitamine

Põhitaotluse on võimalik esitada juhul kui eeltaotluse hindamine on läbitud ja hindamise tulemus oli positiivne (ehk ületas eeltaotluse hindamise lävendi).

Põhitaotlus esitatakse otsusega määratud tähtajaks.

Põhitaotluse kohustulikud lisadokumendid:

  • Ärianalüüs etteantud vormil
  • Projekti meeskonna elulookirjeldused
  • Pilootkasutajatega sõlmitud koostöölepingud

Vormid

Põhitaotluse hindamine

Põhitaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Põhitaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Rahastamise kuuluvad põhitaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6 ning mille koht pingereas ei ületa taotlusvooru eelarvet.

projekti etapid

Toetuse taotlemise on lõppenud. Taotluste esitamise tähtaeg oli 21. 02. 2022.

Toetuse taotlemine toimus struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.

Toetuse taotlemine on kaheosaline ja koosneb eel- ja põhitaotluse esitamisest.

Pärast eeltaotluse hindamist saavad lävendit ületavad projektid võimaluse esitada põhitaotlus. Põhitaotluste hindamise järgselt tehakse projektide rahastamise või mitterahastamise otsus.

TAOTLUSE NÄIDIS ja täitmise juhend

Eeltaotluse kohutuslikud lisadokumendid:

  • Ideekavand EASi vormil
  • Projekti eelarve ja finantsanalüüs EASi vormil
  • Bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga (va KOV ja riigiasutused)
  • Taotleja eelneva 2 majandusaasta aruanne, juhul kui need ei ole äriregistris kättesaadavad ning nende esitamise kohustus on saabunud (va KOV ja riigiasutused)
  • Partneri info EASi vormil (juhul kui on kaasatud partner, vt selgitust taotluse näidisest)
  • Kontserni liikmete skeem EASi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei äriregistris kuvatud)
  • Konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui kontserni info ei ole tuvastatav registrist
  • Hankeplaan EASi vormil (juhul kui taotleja on riigihangete kohuslane)

Vormid

Eeltaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Eeltaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Eeltaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6, saavad esitada põhitaotluse.

Põhitaotluse on võimalik esitada juhul kui eeltaotluse hindamine on läbitud ja hindamise tulemus oli positiivne (ehk ületas eeltaotluse hindamise lävendi).

Põhitaotlus esitatakse otsusega määratud tähtajaks.

Põhitaotluse kohustulikud lisadokumendid:

  • Ärianalüüs etteantud vormil
  • Projekti meeskonna elulookirjeldused
  • Pilootkasutajatega sõlmitud koostöölepingud

Vormid

Põhitaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Põhitaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Rahastamise kuuluvad põhitaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6 ning mille koht pingereas ei ületa taotlusvooru eelarvet.

Oluline info

Riin Roosalu

Toetuste keskuse valdkonnajuht

+372 514 0587

Riin.Roosalu@eas.ee

Toetuse tingimusi tutvustava INFOSEMINARI JÄRELVAATAMINE

INFOSEMINARI SLAIDID

Keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem (riistvaraline osa ei kuulu toetuse skoopi), mis võib olla eraldiseisev või kombineeritud muude tarkvaralahendustega, ja mille rakendamine aitab kaasa Eesti turismisektori ressursside tõhusamale kasutamisele, efektiivsemale toimimisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele ja online broneerimisele ning klienditeekonna sujuvamaks muutmisele

Keskse digilahenduse kasutaja võib olla nii turismiteenuste pakkuja kui ka lõpptarbija.

Turismiteenuse pakkuja on turismiettevõtja, kes võtab kasutusele keskse digilahenduse oma tööprotsesside efektiivsemaks ja teenuste kvaliteetsemaks muutmiseks.

Lõpptarbija on turismiteenuseid tarbiv sise- või välisturist.

Külastajateekond hõlmab külastaja kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike.

Projekti lõpuks peab arendatav keskne digilahendus vastama järgmistele tingimustele:

  • on uus lahendus Eestis või olemasoleva lahenduse edasiarendus Eesti turismiettevõtjate jaoks;
  • on turismiteenuse pakkuja vaates kogu ulatuses vähemalt eestikeelne, lõpptarbija vaates kogu ulatuses vähemalt eesti-, inglise- ja venekeelne;
  • lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama teenuste reaalajas broneerimist;
  • võimaldab tehnoloogilist liitumist vähemalt sajale kasutavale turismiettevõtjale;
  • vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse osas;
  • võimaldab liidestuda väliste infosüsteemidega, sealhulgas riigi infosüsteemidega, majutusteenuse kasutajate info haldamise puhul peab võimaldama liitumist X-teega;
  • kaasatud on vähemalt kolm turismisektoris tegutsevat pilootkasutajat, kes erinevad üksteisest;
  • on koostatud ning pilootperioodi käigus pilootkasutajate poolt testitud ja heaks kiidetud kasutajajuhend ning kasutajatugi;
  • on koostatud turvaanalüüs, mis käsitleb levinumaid tarkvaras esinevaid turvariske;
  • vastab siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Kolmapäeval selguvad Eesti esimesed MICHELINi restoranid

Aprillis jagas EASi ja KredExi ühendasutuse turismiarenduskeskus rõõmusõnumit, et MICHELINi restoranigiid ja tärnid jõuavad Eestisse. Sel kolmapäeval ongi käes aeg, kus Eesti esimesed MICHELINi tunnustused Eestis pidulikult avalikuks tehakse ja üle antakse. “Oleme väga põnevil! Kogu turismisektor ja kõik meie toidusõbrad Eestis ja välismaal, eriti naaberriikides ootavad põnevusega ajaloo esimest MICHELINi tseremooniat Eestis,” kinnitas EASi ja KredExi turismiarenduskeskuse juht Liina-Maria Lepik. “MICHELINi hindajad on külastanud restorane juba kuude kaupa, kuid kõik toimub incognito. Seega me keegi veel ei tea, mis restoranid MICHELINi giidi saavad, ja isegi seda mitte, kui palju neid võiks olla, kuid kolmapäeva õhtul saab see selgeks,” selgitas

Digitaliseerimise meistriklassi peaauhinna sai Pinska Liimpuit

EASi tööstusettevõtetele suunatud digitaliseerimise meistriklassi kolmanda lennu lõpuüritus toimus sel nädalal Hestia Hotel Europas. Programmi lõpetas 20 tööstusettevõtet ning 5000 eurose peaauhinna teenis Viljandimaal tegutsev liimpuidu tootja Pinska Liimpuit. Auhinnalise koha teenisid ka Estover Piimatööstus (3000€) ning IKT-seadmete taas- ja ümberkäitlemisega tegelev Foxway (2000€). Lõpuüritusel kõneles president Kersti Kaljulaid tööstuse tulevikust, digiteerimisest, palkadest ja majandusloogika arengutest. EASi digitaliseerimise teemajuhi Kersti Kuusksalu sõnul oli seekordne lend eriti tugev. „Kõikidel ettevõtetel oli žürii hinnangul üsnagi võrdväärselt selge arusaam ning visioon, millistel põhjustel ettevõttes konkreetseid protsesse digitaliseeritakse ja kuhu soovitakse arendustega jõuda, et saavutada soovitud ärilisi eesmärke,“ selgitas Kuusksalu. Pinska Liimpuidu peamine eesmärk

Eestist saab esimene Michelini tunnustusega riik Baltikumis

EASi ja KredExi ühendasutus sõlmis lepingu, millega jõuavad Eestisse Michelini tärnid ja restoranigiid. See on rahvusvaheliselt kõige kuulsam, prestiižikam ja pikima ajalooga toiduvaldkonna tunnustussüsteem, mida turismisektor on aastaid oodanud.  Eesti on saavutanud kauaoodatud võidu, mis toob meie toidukultuuri väga positiivselt pildile nii Euroopas kui maailmas. „Toidukultuuri valdkonnas on mõju kindlasti sama suur kui Oscari auhind filmimaailmas. Liitumine Michelini perega teeb meid rahvusvaheliselt tuntumaks, arusaadavamaks ja võrreldavamaks – ning rõhutab ka meie väärtusi ja eripära. Tipptasemel toidukultuur on üks olulisemaid põhjusi, miks kuhugi reisitakse. See on ka üks levinumatest põhjustest, miks ikka ja jälle tagasi tullakse. Micheliniga sõlmitud lepingu mõju Eesti

Riik investeerib 14 miljonit eurot 91 uude turismitootesse üle Eesti 

EASi ja KredExi ühendasutuse turismi tootearenduse toetus osutus ettevõtjate seas väga populaarseks, kokku esitati 189 taotlust kogumahus 28,5 mln eurot. Toetuse eelarve oli 14 miljonit eurot, mis on nüüd jagatud 91 innovaatilise tootearendusprojekti elluviimiseks.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on kriisiaastad motiveerinud turismiettevõtjaid põhjalikult oma äris innovatsiooni tegema. „Riik on investeerinud viimase kolme aasta jooksul turismi rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisse nii toetusmeetmete kui ka mitmesuguste arenguprogrammidega kokku 26,5 miljonit eurot. Need aitavad turismiettevõtjatel väga kiiresti muutunud maailmas oma teenuseid külastaja tänastele vajadustele vastavaks disainida ja digitaliseerida, külalislahkust arendada ja äriprotsesse ümber kujundada. Jätkame Eesti turundamist kvaliteetturismi sihtpunktina,“ ütles Sutt.  Turismi tootearenduse toetuse jagamisel said

Tööstuhäkk aitab üles leida ettevõtte innovatsioonivõimalused

Palju vigu andmetes, puudulik või üleliigne info, topelt sisestamised – kas tuleb tuttav ette? Sellise probleemiga vaevles ka tööstuslike kummide ja plasti töötlemise ning hulgimüügiga tegelev Plastok. Sellest ajendatuna otsustati eelmisel aastal osaleda Tööstushäkil – tulemuseks auväärne kolmas koht ja värske hingamine digitaliseerimise teemadel.   ”Kogusime tootmisest küll mingisugust infot paberite peal, kuid süsteemsus ning vajalik analüüs puudus. Me ei suutnud enam korraliku süsteemita efektiivselt ja jätkusuutlikult toimetada ning oli vaja midagi ette võtta,” selgitas ettevõtte tootmisjuht Eigo Helimets. Nii sündis eelmisel aastal idee osaleda Tööstushäkil ja asuda arendama paberivaba tootmiskeskkonda. Kolmepäevase arendusmaratoni käigus valmis lahenduse esmane prototüüp. ”Andsime endast