Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus

Toetame kesksete digilahenduste loomist ja olemasolevate digilahenduste edasiarendamist või kohandamist Eesti turismisektori vajadustele.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Toetust rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.

Nimi
Turismisektori kesksete digilahenduste toetus
Suurim toetus
550 000
Omafinantseering
45% - 95%
Kogu toetussumma
4 000 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

kelle jaoks oli toetus mõeldud?

  • Eestis registreeritud juriidilisele isikule (sh äriühing, kohalik omavalitsus või riigiasutus), kes soovib arendab Eesti turismisektorile suunatud digilahendust.
  • Kelle meeskonnas on tagatud turismialased ja IT-alased kompetentsid.
  • Kes vastavad vähese tähtsusega abi või teadus- ja arendusprojektidele antava abi taotlemise tingimustele.

mille jaoks toetust sai?

  • töötajate töötasudeks
  • teenuste sisseostmiseks
  • seadmete soetamiseks
  • Eesti turismiettevõtjatele suunatud turundustegevusteks

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid! Juhime tähelepanu, et projekti tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 31. oktoober 2023.

Toetuse saaja peab järgima määruse § 28 lõike 1 punktis 4 toodud tingimust, mille kohaselt peavad mitte riigihanke kohuslased võtma üle 20 000 euro ulatuvate kuludele vähemalt 3 võrreldavat pakkumist.

Hinnapakkumiste võtmise juhend

Toetusest teavitamine

Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, lasub sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

NB! Toetus on COVID-19 raamistiku alusel antud abi, seega on vajalik teavitamisel alati lisada täiendavalt ka tekst “Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames“.

Muudatuste kooskõlastamine

Kõik muudatused kooskõlastada projekti koordinaatoriga e-kirja teel enne tegevuse toimumist.

Järgmistel juhtudel on vaja esitada allkirjastatud muutmistaotlus:

  • projekti algus- ja lõppkuupäev muutmiseks
  • aruannete esitamise tähtaegade muutmiseks
  • eelarve muutmiseks kui eelarve tegevuse maksumus muutub üle 20%
  • eelarve muutmiseks kui eelarvet soovitakse muuta vähese tähtsusega abi (VTA) ja teadus- ja arendusprojektidele antav abi eelarve ridade vahel (VTA realt teadus- ja arendusprojektidele antav abi reale või vastupidi)

Aruandlus ja toetuse väljamaksed

Toetus makstakse välja pärast aruande ja kulude esitamist ning kinnitamist.

Toetuse saajal on kohustus esitada vahearuanded 1–3 kuu tagant, otsusega määratud tähtajaks.

Aruannete ja kuludokumentide esitamine toimub e-toetuse keskkonnas.

ESITA ARUANNE

projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid! Juhime tähelepanu, et projekti tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 31. oktoober 2023.

Toetuse saaja peab järgima määruse § 28 lõike 1 punktis 4 toodud tingimust, mille kohaselt peavad mitte riigihanke kohuslased võtma üle 20 000 euro ulatuvate kuludele vähemalt 3 võrreldavat pakkumist.

Hinnapakkumiste võtmise juhend

Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, lasub sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

NB! Toetus on COVID-19 raamistiku alusel antud abi, seega on vajalik teavitamisel alati lisada täiendavalt ka tekst “Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames“.

Kõik muudatused kooskõlastada projekti koordinaatoriga e-kirja teel enne tegevuse toimumist.

Järgmistel juhtudel on vaja esitada allkirjastatud muutmistaotlus:

  • projekti algus- ja lõppkuupäev muutmiseks
  • aruannete esitamise tähtaegade muutmiseks
  • eelarve muutmiseks kui eelarve tegevuse maksumus muutub üle 20%
  • eelarve muutmiseks kui eelarvet soovitakse muuta vähese tähtsusega abi (VTA) ja teadus- ja arendusprojektidele antav abi eelarve ridade vahel (VTA realt teadus- ja arendusprojektidele antav abi reale või vastupidi)

Toetus makstakse välja pärast aruande ja kulude esitamist ning kinnitamist.

Toetuse saajal on kohustus esitada vahearuanded 1–3 kuu tagant, otsusega määratud tähtajaks.

Aruannete ja kuludokumentide esitamine toimub e-toetuse keskkonnas.

ESITA ARUANNE

Oluline info

Riin Roosalu

Toetuste keskuse valdkonnajuht

+372 514 0587

[email protected]

Keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem (riistvaraline osa ei kuulu toetuse skoopi), mis võib olla eraldiseisev või kombineeritud muude tarkvaralahendustega, ja mille rakendamine aitab kaasa Eesti turismisektori ressursside tõhusamale kasutamisele, efektiivsemale toimimisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele ja online broneerimisele ning klienditeekonna sujuvamaks muutmisele

Keskse digilahenduse kasutaja võib olla nii turismiteenuste pakkuja kui ka lõpptarbija.

Turismiteenuse pakkuja on turismiettevõtja, kes võtab kasutusele keskse digilahenduse oma tööprotsesside efektiivsemaks ja teenuste kvaliteetsemaks muutmiseks.

Lõpptarbija on turismiteenuseid tarbiv sise- või välisturist.

Külastajateekond hõlmab külastaja kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike.

Projekti lõpuks peab arendatav keskne digilahendus vastama järgmistele tingimustele:

  • on uus lahendus Eestis või olemasoleva lahenduse edasiarendus Eesti turismiettevõtjate jaoks;
  • on turismiteenuse pakkuja vaates kogu ulatuses vähemalt eestikeelne, lõpptarbija vaates kogu ulatuses vähemalt eesti-, inglise- ja venekeelne;
  • lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama teenuste reaalajas broneerimist;
  • võimaldab tehnoloogilist liitumist vähemalt sajale kasutavale turismiettevõtjale;
  • vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse osas;
  • võimaldab liidestuda väliste infosüsteemidega, sealhulgas riigi infosüsteemidega, majutusteenuse kasutajate info haldamise puhul peab võimaldama liitumist X-teega;
  • kaasatud on vähemalt kolm turismisektoris tegutsevat pilootkasutajat, kes erinevad üksteisest;
  • on koostatud ning pilootperioodi käigus pilootkasutajate poolt testitud ja heaks kiidetud kasutajajuhend ning kasutajatugi;
  • on koostatud turvaanalüüs, mis käsitleb levinumaid tarkvaras esinevaid turvariske;
  • vastab siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Loe lähemalt taotlusvooru tulemuste kohta siit.
Rahastatud projektid ja toetuse saajad

Jaapani IKT-turg ja Eesti ettevõtete ärivõimalused

Jaapan soovib igati kaasa aidata sellele, et sealsed inimesed saaksid elada külluslikumalt ja mugavamalt, kasutades ära uuema tehnoloogia pakutavaid võimalusi. Kõige paremini saab Jaapani turuolukorraga tutvuda kohapeal. Jaapani IKT-turu suurus Jaapani sise- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel oli nende erasektori info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turu suurus 2020. aastal 12 970 miljardit jeeni (0,6% rohkem kui aasta varem). Koroonapandeemiast alates on kohalikud omavalitsused ja ettevõtted paljuski üle läinud kaugtööle ja veebipõhisele haridusmudelile ning leevendanud veebipõhise arstiabiga seotud eeskirju. Paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted lükkasid küll pandeemia ajal oma IKT-investeeringuprojektid edasi, samas suurettevõtted tegid neid enam, et jõuda laiema digiteerimiseni. Mis on Society

Michelin tuli maale teist korda

Eile õhtul kogunesid Michelini hommikuse teate peale PROTO avastustehase Nobeli saali 2023. aasta Michelini giidi pääsenud restoranide peakokad, et võtta vastu Michelini perre kuulumist tähistavad plaadid. Tärnirestoranide peakokad Matthias Diether ja Tõnis Siigur said selga Michelini peakokajakid. Soovita Michelini restorani oma koostööpartnerile / New Michelin restaurants in Estonia “Tärni on raske saada, kuid veelgi raskem on seda hoida,” ütles Tõnis Siigur laval peetud lühikeses kõnes. “Kui täna kahest tärnist kuulsin, istusin kõigepealt kümme minutit sõnatult diivanil, siis läksin kööki ja avasime šampanjapudelid,” kirjeldas emotsiooni Matthias Diether. “Lugedes kokku kõigi kanalite jälgijad, kus Michelini sõnum on aastaga levinud, tuleb kokku peaaegu miljard. Eriti

5. maist saab taotleda toetust rahvusvaheliste konverentside korraldamiseks

EASi ja Kredexi ühendasutus avab 5. mail taotlusvooru rahvusvaheliste konverentside toetamiseks, toetuse kogueelarve on 225 000 eurot. Riiklikku tuge saavad suurima mõjuga rahvusvahelised konverentsid, kokku jagub igal aastal vahendeid 7–8 konverentsi toetamiseks. „Toetame äri- ja teaduskonverentse, mis toovad siia maksujõulisi külastajaid ning kujundavad rahvusvaheliselt Eesti mainet tipptasemel erialasündmuste korraldamise paigana,“ ütles ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik. „Konverentside välisdelegaat toob uuringute järgi Eestisse ligi 900 eurot, mis on kolm korda rohkem puhkuseturisti kulutatud keskmisest. Samuti mõjutab konverentsil saadud esmamulje külastajat edaspidi veel puhkusereisile naasma ning võtma kaasa ka sõpru ja peret,“ lisas Aavik. Aastatel 2015–2023 on ühendasutus Euroopa Liidu struktuurivahenditest toetanud kokku 109

EASi ja KredExi ühendasutus toetab rahvusvahelisi suursündmusi

EASi ja Kredexi ühendasutus avab 28. aprillil kell 9.00 taotlusvooru rahvusvaheliste suursündmuste toetamiseks. Vooru eelarve on 1,3 miljonit eurot. Riiklikku tuge saavad suurima mõjuga rahvusvahelised kultuuri- ja spordisündmused, kokku jagub vahendeid umbes viie sündmuse toetamiseks kolme aasta vältel. „Üks rahvusvaheline suursündmus toob Eesti majandusele tulu ligikaudu pool miljonit eurot, kolme aasta kohta on ühe sündmuse mõju poolteist miljonit eurot,“ sõnas ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik. „Tegu on puhtal kujul turismitulu suurendamise toetusega. See tähendab, et taotlusi hinnates me ei otsusta, kes vajab enam tuge või mis on olulisem – kas sport või kultuur, klassikaline või popmuusika. Kõige olulisem on, et sündmus

Digitaliseerimine: kas Prantsusmaal oleks õige aeg Eestist eeskuju võtta?

Digitaliseerimine on Prantsusmaal seatud üheks peamiseks prioriteediks. Sealne valitsus on teinud suuri jõupingutusi, et julgustada nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtteid oma struktuuri moderniseerima ja kasutama murrangulisi tehnoloogilisi lahendusi. See võiks Eesti ettevõtetele olla hea aeg oma teadmiste jagamiseks ja Prantsusmaa turule sisenemiseks. Digitaliseerimine on Prantsuse avalike teenuste jaoks paras väljakutse, aga muidugi ka suur võimalus. Prantsuse avalik sektor on pikka aega kannatanud keeruliste ja tülikate bürokraatlike protseduuride all. Nii on president Macron rõhutanud teenuste digitaliseerimise olulisust avalike teenuste tõhususe ja kvaliteedi tõstmisel. Tervishoid on üks esimesi riiklikke tööstusharusid, mis on selle valdkonna investeeringutest kasu saanud. Eelmisel aastal jõuti