Eile õhtul kogunesid Michelini hommikuse teate peale PROTO avastustehase Nobeli saali 2023. aasta Michelini giidi pääsenud restoranide peakokad, et võtta vastu Michelini perre kuulumist tähistavad plaadid. Tärnirestoranide peakokad Matthias Diether ja Tõnis Siigur said selga Michelini peakokajakid. Soovita Michelini restorani oma koostööpartnerile / New Michelin restaurants in Estonia “Tärni on raske saada, kuid veelgi raskem on seda hoida,” ütles Tõnis Siigur laval peetud lühikeses kõnes. “Kui täna kahest tärnist kuulsin, istusin kõigepealt kümme minutit sõnatult diivanil, siis läksin kööki ja avasime šampanjapudelid,” kirjeldas emotsiooni Matthias Diether. “Lugedes kokku kõigi kanalite jälgijad, kus Michelini sõnum on aastaga levinud, tuleb kokku peaaegu miljard. Eriti

EASi ja Kredexi ühendasutus avab 5. mail taotlusvooru rahvusvaheliste konverentside toetamiseks, toetuse kogueelarve on 225 000 eurot. Riiklikku tuge saavad suurima mõjuga rahvusvahelised konverentsid, kokku jagub igal aastal vahendeid 7–8 konverentsi toetamiseks. „Toetame äri- ja teaduskonverentse, mis toovad siia maksujõulisi külastajaid ning kujundavad rahvusvaheliselt Eesti mainet tipptasemel erialasündmuste korraldamise paigana,“ ütles ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik. „Konverentside välisdelegaat toob uuringute järgi Eestisse ligi 900 eurot, mis on kolm korda rohkem puhkuseturisti kulutatud keskmisest. Samuti mõjutab konverentsil saadud esmamulje külastajat edaspidi veel puhkusereisile naasma ning võtma kaasa ka sõpru ja peret,“ lisas Aavik. Aastatel 2015–2023 on ühendasutus Euroopa Liidu struktuurivahenditest toetanud kokku 109

EASi ja Kredexi ühendasutus avab 28. aprillil kell 9.00 taotlusvooru rahvusvaheliste suursündmuste toetamiseks. Vooru eelarve on 1,3 miljonit eurot. Riiklikku tuge saavad suurima mõjuga rahvusvahelised kultuuri- ja spordisündmused, kokku jagub vahendeid umbes viie sündmuse toetamiseks kolme aasta vältel. „Üks rahvusvaheline suursündmus toob Eesti majandusele tulu ligikaudu pool miljonit eurot, kolme aasta kohta on ühe sündmuse mõju poolteist miljonit eurot,“ sõnas ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik. „Tegu on puhtal kujul turismitulu suurendamise toetusega. See tähendab, et taotlusi hinnates me ei otsusta, kes vajab enam tuge või mis on olulisem – kas sport või kultuur, klassikaline või popmuusika. Kõige olulisem on, et sündmus

Digitaliseerimine on Prantsusmaal seatud üheks peamiseks prioriteediks. Sealne valitsus on teinud suuri jõupingutusi, et julgustada nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtteid oma struktuuri moderniseerima ja kasutama murrangulisi tehnoloogilisi lahendusi. See võiks Eesti ettevõtetele olla hea aeg oma teadmiste jagamiseks ja Prantsusmaa turule sisenemiseks. Digitaliseerimine on Prantsuse avalike teenuste jaoks paras väljakutse, aga muidugi ka suur võimalus. Prantsuse avalik sektor on pikka aega kannatanud keeruliste ja tülikate bürokraatlike protseduuride all. Nii on president Macron rõhutanud teenuste digitaliseerimise olulisust avalike teenuste tõhususe ja kvaliteedi tõstmisel. Tervishoid on üks esimesi riiklikke tööstusharusid, mis on selle valdkonna investeeringutest kasu saanud. Eelmisel aastal jõuti

Venemaa sõjategevus Ukrainas on seadnud kahtluse alla Saksamaa energeetikatööstuse senised otsused. Sealne energeetikapoliitika seisab silmitsi tõsise pöördepunktiga. Kuigi nii Eestis kui ka Saksamaal on tähelepanu valdavalt koondunud Venemaa sõjategevusele, on jätkuvalt pildil ka rohepöörde küsimus ning tegelikult üha enam. Võitlus kliimamuutuste vastu ning jätkusuutlikuma majandusmudeli leidmine on olnud majandusekspertide ja ökofilosoofide jaoks aktuaalne juba 1970. aastatest, sest piiratud ning kahanevate loodusressursside tingimustes ei ole majanduse lõputu kasvamine realistlik perspektiiv. Nüüd tulebki meil mõelda põlvkonnale, kes peab selles maailmas elama 50 aasta pärast. Sakslased on mõistnud kliimaneutraalsuse saavutamise pakilisust ning toovad seetõttu eesmärgi saavutamise tähtaega üha varasemaks – algse 2045. aasta