Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus

Toetame kesksete digilahenduste loomist ja olemasolevate digilahenduste edasiarendamist või kohandamist Eesti turismisektori vajadustele.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Toetust rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.

Nimi
Turismisektori kesksete digilahenduste toetus
Suurim toetus
550 000
Omafinantseering
45% - 95%
Kogu toetussumma
4 000 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eestis registreeritud juriidilisele isikule (sh äriühing, kohalik omavalitsus või riigiasutus), kes soovib arendab Eesti turismisektorile suunatud digilahendust.
  • Kelle meeskonnas on tagatud turismialased ja IT-alased kompetentsid.
  • Kes vastavad vähese tähtsusega abi või teadus- ja arendusprojektidele antava abi taotlemise tingimustele.

mille jaoks toetust saab?

  • töötajate töötasudeks
  • teenuste sisseostmiseks
  • seadmete soetamiseks
  • Eesti turismiettevõtjatele suunatud turundustegevusteks

Toetuse taotlemine

Toetuse taotlemise on lõppenud. Taotluste esitamise tähtaeg oli 21. 02. 2022.

Toetuse taotlemine toimus struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.

Toetuse taotlemine on kaheosaline ja koosneb eel- ja põhitaotluse esitamisest.

Pärast eeltaotluse hindamist saavad lävendit ületavad projektid võimaluse esitada põhitaotlus. Põhitaotluste hindamise järgselt tehakse projektide rahastamise või mitterahastamise otsus.

TAOTLUSE NÄIDIS ja täitmise juhend

Eeltaotluse kohutuslikud lisadokumendid:

  • Ideekavand EASi vormil
  • Projekti eelarve ja finantsanalüüs EASi vormil
  • Bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga (va KOV ja riigiasutused)
  • Taotleja eelneva 2 majandusaasta aruanne, juhul kui need ei ole äriregistris kättesaadavad ning nende esitamise kohustus on saabunud (va KOV ja riigiasutused)
  • Partneri info EASi vormil (juhul kui on kaasatud partner, vt selgitust taotluse näidisest)
  • Kontserni liikmete skeem EASi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei äriregistris kuvatud)
  • Konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui kontserni info ei ole tuvastatav registrist
  • Hankeplaan EASi vormil (juhul kui taotleja on riigihangete kohuslane)

Vormid

Eeltaotluse hindamine

Eeltaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Eeltaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Eeltaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6, saavad esitada põhitaotluse.

Põhitaotluse esitamine

Põhitaotluse on võimalik esitada juhul kui eeltaotluse hindamine on läbitud ja hindamise tulemus oli positiivne (ehk ületas eeltaotluse hindamise lävendi).

Põhitaotlus esitatakse otsusega määratud tähtajaks.

Põhitaotluse kohustulikud lisadokumendid:

  • Ärianalüüs etteantud vormil
  • Projekti meeskonna elulookirjeldused
  • Pilootkasutajatega sõlmitud koostöölepingud

Vormid

Põhitaotluse hindamine

Põhitaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Põhitaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Rahastamise kuuluvad põhitaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6 ning mille koht pingereas ei ületa taotlusvooru eelarvet.

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid! Juhime tähelepanu, et projekti tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 31. oktoober 2023.

Toetuse saaja peab järgima määruse § 28 lõike 1 punktis 4 toodud tingimust, mille kohaselt peavad mitte riigihanke kohuslased võtma üle 20 000 euro ulatuvate kuludele vähemalt 3 võrreldavat pakkumist.

Toetusest teavitamine

Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, lasub sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

NB! Toetus on COVID-19 raamistiku alusel antud abi, seega on vajalik teavitamisel alati lisada täiendavalt ka tekst “Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames“.

Muudatuste kooskõlastamine

Kõik muudatused kooskõlastada projekti koordinaatoriga e-kirja teel enne tegevuse toimumist.

Järgmistel juhtudel on vaja esitada allkirjastatud muutmistaotlus:

  • projekti algus- ja lõppkuupäev muutmiseks
  • aruannete esitamise tähtaegade muutmiseks
  • eelarve muutmiseks kui eelarve tegevuse maksumus muutub üle 20%
  • eelarve muutmiseks kui eelarvet soovitakse muuta vähese tähtsusega abi (VTA) ja teadus- ja arendusprojektidele antav abi eelarve ridade vahel (VTA realt teadus- ja arendusprojektidele antav abi reale või vastupidi)

Aruandlus ja toetuse väljamaksed

Toetus makstakse välja pärast aruande ja kulude esitamist ning kinnitamist.

Toetuse saajal on kohustus esitada vahearuanded 1–3 kuu tagant, otsusega määratud tähtajaks.

Aruannete ja kuludokumentide esitamine toimub e-toetuse keskkonnas.

ESITA ARUANNE

projekti etapid

Toetuse taotlemise on lõppenud. Taotluste esitamise tähtaeg oli 21. 02. 2022.

Toetuse taotlemine toimus struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.

Toetuse taotlemine on kaheosaline ja koosneb eel- ja põhitaotluse esitamisest.

Pärast eeltaotluse hindamist saavad lävendit ületavad projektid võimaluse esitada põhitaotlus. Põhitaotluste hindamise järgselt tehakse projektide rahastamise või mitterahastamise otsus.

TAOTLUSE NÄIDIS ja täitmise juhend

Eeltaotluse kohutuslikud lisadokumendid:

  • Ideekavand EASi vormil
  • Projekti eelarve ja finantsanalüüs EASi vormil
  • Bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga (va KOV ja riigiasutused)
  • Taotleja eelneva 2 majandusaasta aruanne, juhul kui need ei ole äriregistris kättesaadavad ning nende esitamise kohustus on saabunud (va KOV ja riigiasutused)
  • Partneri info EASi vormil (juhul kui on kaasatud partner, vt selgitust taotluse näidisest)
  • Kontserni liikmete skeem EASi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei äriregistris kuvatud)
  • Konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui kontserni info ei ole tuvastatav registrist
  • Hankeplaan EASi vormil (juhul kui taotleja on riigihangete kohuslane)

Vormid

Eeltaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Eeltaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Eeltaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6, saavad esitada põhitaotluse.

Põhitaotluse on võimalik esitada juhul kui eeltaotluse hindamine on läbitud ja hindamise tulemus oli positiivne (ehk ületas eeltaotluse hindamise lävendi).

Põhitaotlus esitatakse otsusega määratud tähtajaks.

Põhitaotluse kohustulikud lisadokumendid:

  • Ärianalüüs etteantud vormil
  • Projekti meeskonna elulookirjeldused
  • Pilootkasutajatega sõlmitud koostöölepingud

Vormid

Põhitaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Põhitaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Rahastamise kuuluvad põhitaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6 ning mille koht pingereas ei ületa taotlusvooru eelarvet.

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid! Juhime tähelepanu, et projekti tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 31. oktoober 2023.

Toetuse saaja peab järgima määruse § 28 lõike 1 punktis 4 toodud tingimust, mille kohaselt peavad mitte riigihanke kohuslased võtma üle 20 000 euro ulatuvate kuludele vähemalt 3 võrreldavat pakkumist.

Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, lasub sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

NB! Toetus on COVID-19 raamistiku alusel antud abi, seega on vajalik teavitamisel alati lisada täiendavalt ka tekst “Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames“.

Kõik muudatused kooskõlastada projekti koordinaatoriga e-kirja teel enne tegevuse toimumist.

Järgmistel juhtudel on vaja esitada allkirjastatud muutmistaotlus:

  • projekti algus- ja lõppkuupäev muutmiseks
  • aruannete esitamise tähtaegade muutmiseks
  • eelarve muutmiseks kui eelarve tegevuse maksumus muutub üle 20%
  • eelarve muutmiseks kui eelarvet soovitakse muuta vähese tähtsusega abi (VTA) ja teadus- ja arendusprojektidele antav abi eelarve ridade vahel (VTA realt teadus- ja arendusprojektidele antav abi reale või vastupidi)

Toetus makstakse välja pärast aruande ja kulude esitamist ning kinnitamist.

Toetuse saajal on kohustus esitada vahearuanded 1–3 kuu tagant, otsusega määratud tähtajaks.

Aruannete ja kuludokumentide esitamine toimub e-toetuse keskkonnas.

ESITA ARUANNE

Oluline info

Riin Roosalu

Toetuste keskuse valdkonnajuht

+372 514 0587

[email protected]

Keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem (riistvaraline osa ei kuulu toetuse skoopi), mis võib olla eraldiseisev või kombineeritud muude tarkvaralahendustega, ja mille rakendamine aitab kaasa Eesti turismisektori ressursside tõhusamale kasutamisele, efektiivsemale toimimisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele ja online broneerimisele ning klienditeekonna sujuvamaks muutmisele

Keskse digilahenduse kasutaja võib olla nii turismiteenuste pakkuja kui ka lõpptarbija.

Turismiteenuse pakkuja on turismiettevõtja, kes võtab kasutusele keskse digilahenduse oma tööprotsesside efektiivsemaks ja teenuste kvaliteetsemaks muutmiseks.

Lõpptarbija on turismiteenuseid tarbiv sise- või välisturist.

Külastajateekond hõlmab külastaja kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike.

Projekti lõpuks peab arendatav keskne digilahendus vastama järgmistele tingimustele:

  • on uus lahendus Eestis või olemasoleva lahenduse edasiarendus Eesti turismiettevõtjate jaoks;
  • on turismiteenuse pakkuja vaates kogu ulatuses vähemalt eestikeelne, lõpptarbija vaates kogu ulatuses vähemalt eesti-, inglise- ja venekeelne;
  • lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama teenuste reaalajas broneerimist;
  • võimaldab tehnoloogilist liitumist vähemalt sajale kasutavale turismiettevõtjale;
  • vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse osas;
  • võimaldab liidestuda väliste infosüsteemidega, sealhulgas riigi infosüsteemidega, majutusteenuse kasutajate info haldamise puhul peab võimaldama liitumist X-teega;
  • kaasatud on vähemalt kolm turismisektoris tegutsevat pilootkasutajat, kes erinevad üksteisest;
  • on koostatud ning pilootperioodi käigus pilootkasutajate poolt testitud ja heaks kiidetud kasutajajuhend ning kasutajatugi;
  • on koostatud turvaanalüüs, mis käsitleb levinumaid tarkvaras esinevaid turvariske;
  • vastab siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Loe lähemalt taotlusvooru tulemuste kohta siit.
Rahastatud projektid ja toetuse saajad

Uued digilahendused muudavad nutikamaks Eesti turismiäri

EASi ja Kredexi ühendasutuselt said kokku 2 miljonit eurot toetust Eesti ettevõtete digiprojektid, mis muudavad peagi nii seda, kuidas me Eestis puhkust broneerime, kui ka seda, kuidas turismiettevõtted tulu teenivad. Kui suuremates hotellides on digitööriistad juba aastaid kasutusel, siis uutest lahendustest saavad kasu ka väiksemad, sh maapiirkonna turismiettevõtted, kelle teenuste ja ressursihalduse digitaliseeritus on seni olnud madal. Ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul on turismi harjutud nägema pigem konservatiivse ärina, kus digilahenduseks on eelkõige e-kiri ning palju toimib jätkuvalt ka ruudulise kaustiku abil. „Digiuuendused pole turismis tegelikult eesmärk iseeneses, vaid panevad pildi uutmoodi kokku, säästes nii klienti kui ka töötajat rutiinsetest

Eesti trump Rootsi turul on tugevus erinevates tehnoloogiasektorites

Rootsi on Eesti jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid ning Eestil on nutika liikuvuse, digitaliseerimise ja rohetehnoloogiate osas Rootsile palju pakkuda. Peaminister Kaja Kallase hiljutise Rootsi-külastuse eesmärk oligi kaasa aidata sellele, et nii Eesti kui Rootsi ettevõtjad ja eksperdid leiaksid vastastikku kasulikke kontakte ning koostöövõimalusi. Göteborgi piirkonnast on saanud Rootsi autotööstuse süda, kus asub muuseas ka Volvo peakorter. Siin on esindatud kogu tootmise tarneahel, alates katserajatistest kuni ühendatud mobiilsusele ja kestlikkusele keskendunud teadus- ja arenduskeskuseni. Seetõttu on Göteborgist kujunenud Rootsis üks olulisemaid innovatsiooni, targa linna ja liikuvusega laiemalt tegelevaid keskuseid, mis on juba pikemat aega pakkunud Eesti ettevõtetele suurt huvi. Peaministrit saatsid

Eesti BBC Travel Show’s

Oktoobris läksid eetrisse BBC World News kanalil Travel Show episoodid Eestist. Detsembri lõpuni näidatakse kanalil ka 30-sekundilist inspireerivat reklaamvideot Eestist. Foto autor: Lauri Levo Saate jooksul külastab Christa Larwood Soomaad, uurib lähemalt rabade olulisust meie ökosüsteemi osana, proovib jõhvikaid ning paneb end proovile rabajärves ujumisega. Eristuvana tuuakse välja ikka eestlase saunalembus ning suitsusauna kogemused. Mainimata ei jää Tallinna vanalinna võlu ning hooaega silmas pidades ei saa üle ega ümber meie maagilisest jõuluturust. Lisaks arutleb saatejuht Iglupargis kahe diginomaadiga, miks on Eesti suurepärane koht diginomaadidele ning milliseid võimalusi on selleks loodud. Ajakirjanduslikku huvi silmas pidades käsitleb saatejuht ka nõukaaegsete monumentide eemaldamist avalikust ruumist, vaatab

Ekspert: energiakriis tõukab digipööret tagant

Lühikese ajaga kõrgustesse kasvanud energia- ja toormehinnad on pannud ettevõtted proovile. Kriis on sundinud ettevõtteid leidma nutikaid viise olemaks ressursitõhusam – ühe lahendusena vaadatakse uute tehnoloogiate suunas. Käimasolevad kriisid on pannud ettevõtted küll keerulisse seisu, kuid tõukavad omakorda tagant digitaliseerumist, selgub Swedbanki hiljuti koostatud suurest tööstusuuringust. Kõige rohkem pitsitab tööstuste juhte konkurentsivõimelise omahinna tagamine, kiiresti kerkinud elektrihinnad ja ka tooraine hinnaga seotud riskide juhtimine. Sellest tulenevalt peab lausa 88 protsenti ettevõtteid üheks oma prioriteediks eelseisvatel aastatel efektiivsuse tõstmist.  “Eesti ettevõtted on juba tublilt omaks võtnud sensor- ja ERP-lahendused ning automatiseeritud tehnoloogiad, nagu näiteks CNC pingid ja automatiseeritud tootmisliinid. Üha enam

Täna avanes ettevõtete digipöörde toetus kogumahus 58 miljonit

Ettevõtted saavad tänasest taotleda EASi ja KredExi ühendasutusest toetust digipöörde elluviimiseks. Toetuse kogumaht on 58 miljonit eurot ning toetuse maksimaalne summa ühe ettevõtte kohta 300 000 eurot. „Eesmärk on julgustada ettevõtteid investeerima automatiseerimisse ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu, et seeläbi vähendada inimsekkumise vajadust ja suurendada tootlikkust,“ selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo. Ta lisas, et digipööre on üks oluline sammas meie majanduse ja eelkõige just tööstusettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks. Toetuse taotlemise eelduseks on digitaliseerimise teekaardi raport, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või