Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus

Toetame kesksete digilahenduste loomist ja olemasolevate digilahenduste edasiarendamist või kohandamist Eesti turismisektori vajadustele.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Toetust rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.

Nimi
Turismisektori kesksete digilahenduste toetus
Suurim toetus
550 000
Omafinantseering
45% - 95%
Kogu toetussumma
4 000 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eestis registreeritud juriidilisele isikule (sh äriühing, kohalik omavalitsus või riigiasutus), kes soovib arendab Eesti turismisektorile suunatud digilahendust.
  • Kelle meeskonnas on tagatud turismialased ja IT-alased kompetentsid.
  • Kes vastavad vähese tähtsusega abi või teadus- ja arendusprojektidele antava abi taotlemise tingimustele.

mille jaoks toetust saab?

  • töötajate töötasudeks
  • teenuste sisseostmiseks
  • seadmete soetamiseks
  • Eesti turismiettevõtjatele suunatud turundustegevusteks

Toetuse taotlemine

Toetuse taotlemise on lõppenud. Taotluste esitamise tähtaeg oli 21. 02. 2022.

Toetuse taotlemine toimus struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.

Toetuse taotlemine on kaheosaline ja koosneb eel- ja põhitaotluse esitamisest.

Pärast eeltaotluse hindamist saavad lävendit ületavad projektid võimaluse esitada põhitaotlus. Põhitaotluste hindamise järgselt tehakse projektide rahastamise või mitterahastamise otsus.

TAOTLUSE NÄIDIS ja täitmise juhend

Eeltaotluse kohutuslikud lisadokumendid:

  • Ideekavand EASi vormil
  • Projekti eelarve ja finantsanalüüs EASi vormil
  • Bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga (va KOV ja riigiasutused)
  • Taotleja eelneva 2 majandusaasta aruanne, juhul kui need ei ole äriregistris kättesaadavad ning nende esitamise kohustus on saabunud (va KOV ja riigiasutused)
  • Partneri info EASi vormil (juhul kui on kaasatud partner, vt selgitust taotluse näidisest)
  • Kontserni liikmete skeem EASi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei äriregistris kuvatud)
  • Konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui kontserni info ei ole tuvastatav registrist
  • Hankeplaan EASi vormil (juhul kui taotleja on riigihangete kohuslane)

Vormid

Eeltaotluse hindamine

Eeltaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Eeltaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Eeltaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6, saavad esitada põhitaotluse.

Põhitaotluse esitamine

Põhitaotluse on võimalik esitada juhul kui eeltaotluse hindamine on läbitud ja hindamise tulemus oli positiivne (ehk ületas eeltaotluse hindamise lävendi).

Põhitaotlus esitatakse otsusega määratud tähtajaks.

Põhitaotluse kohustulikud lisadokumendid:

  • Ärianalüüs etteantud vormil
  • Projekti meeskonna elulookirjeldused
  • Pilootkasutajatega sõlmitud koostöölepingud

Vormid

Põhitaotluse hindamine

Põhitaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Põhitaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Rahastamise kuuluvad põhitaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6 ning mille koht pingereas ei ületa taotlusvooru eelarvet.

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid! Juhime tähelepanu, et projekti tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 31. oktoober 2023.

Toetuse saaja peab järgima määruse § 28 lõike 1 punktis 4 toodud tingimust, mille kohaselt peavad mitte riigihanke kohuslased võtma üle 20 000 euro ulatuvate kuludele vähemalt 3 võrreldavat pakkumist.

Toetusest teavitamine

Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, lasub sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

NB! Toetus on COVID-19 raamistiku alusel antud abi, seega on vajalik teavitamisel alati lisada täiendavalt ka tekst “Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames“.

Muudatuste kooskõlastamine

Kõik muudatused kooskõlastada projekti koordinaatoriga e-kirja teel enne tegevuse toimumist.

Järgmistel juhtudel on vaja esitada allkirjastatud muutmistaotlus:

  • projekti algus- ja lõppkuupäev muutmiseks
  • aruannete esitamise tähtaegade muutmiseks
  • eelarve muutmiseks kui eelarve tegevuse maksumus muutub üle 20%
  • eelarve muutmiseks kui eelarvet soovitakse muuta vähese tähtsusega abi (VTA) ja teadus- ja arendusprojektidele antav abi eelarve ridade vahel (VTA realt teadus- ja arendusprojektidele antav abi reale või vastupidi)

Aruandlus ja toetuse väljamaksed

Toetus makstakse välja pärast aruande ja kulude esitamist ning kinnitamist.

Toetuse saajal on kohustus esitada vahearuanded 1–3 kuu tagant, otsusega määratud tähtajaks.

Aruannete ja kuludokumentide esitamine toimub e-toetuse keskkonnas.

ESITA ARUANNE

projekti etapid

Toetuse taotlemise on lõppenud. Taotluste esitamise tähtaeg oli 21. 02. 2022.

Toetuse taotlemine toimus struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.

Toetuse taotlemine on kaheosaline ja koosneb eel- ja põhitaotluse esitamisest.

Pärast eeltaotluse hindamist saavad lävendit ületavad projektid võimaluse esitada põhitaotlus. Põhitaotluste hindamise järgselt tehakse projektide rahastamise või mitterahastamise otsus.

TAOTLUSE NÄIDIS ja täitmise juhend

Eeltaotluse kohutuslikud lisadokumendid:

  • Ideekavand EASi vormil
  • Projekti eelarve ja finantsanalüüs EASi vormil
  • Bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga (va KOV ja riigiasutused)
  • Taotleja eelneva 2 majandusaasta aruanne, juhul kui need ei ole äriregistris kättesaadavad ning nende esitamise kohustus on saabunud (va KOV ja riigiasutused)
  • Partneri info EASi vormil (juhul kui on kaasatud partner, vt selgitust taotluse näidisest)
  • Kontserni liikmete skeem EASi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei äriregistris kuvatud)
  • Konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui kontserni info ei ole tuvastatav registrist
  • Hankeplaan EASi vormil (juhul kui taotleja on riigihangete kohuslane)

Vormid

Eeltaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Eeltaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Eeltaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6, saavad esitada põhitaotluse.

Põhitaotluse on võimalik esitada juhul kui eeltaotluse hindamine on läbitud ja hindamise tulemus oli positiivne (ehk ületas eeltaotluse hindamise lävendi).

Põhitaotlus esitatakse otsusega määratud tähtajaks.

Põhitaotluse kohustulikud lisadokumendid:

  • Ärianalüüs etteantud vormil
  • Projekti meeskonna elulookirjeldused
  • Pilootkasutajatega sõlmitud koostöölepingud

Vormid

Põhitaotlusi hindab turismikomisjon valikumetoodika alusel.

Põhitaotluse valikumetoodika

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

40%
projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele
30%
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet
30%
taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus

Rahastamise kuuluvad põhitaotlused, mis on saanud iga valikukriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 ja kogu projekti koondhindeks vähemalt 2,6 ning mille koht pingereas ei ületa taotlusvooru eelarvet.

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid! Juhime tähelepanu, et projekti tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 31. oktoober 2023.

Toetuse saaja peab järgima määruse § 28 lõike 1 punktis 4 toodud tingimust, mille kohaselt peavad mitte riigihanke kohuslased võtma üle 20 000 euro ulatuvate kuludele vähemalt 3 võrreldavat pakkumist.

Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, lasub sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

NB! Toetus on COVID-19 raamistiku alusel antud abi, seega on vajalik teavitamisel alati lisada täiendavalt ka tekst “Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames“.

Kõik muudatused kooskõlastada projekti koordinaatoriga e-kirja teel enne tegevuse toimumist.

Järgmistel juhtudel on vaja esitada allkirjastatud muutmistaotlus:

  • projekti algus- ja lõppkuupäev muutmiseks
  • aruannete esitamise tähtaegade muutmiseks
  • eelarve muutmiseks kui eelarve tegevuse maksumus muutub üle 20%
  • eelarve muutmiseks kui eelarvet soovitakse muuta vähese tähtsusega abi (VTA) ja teadus- ja arendusprojektidele antav abi eelarve ridade vahel (VTA realt teadus- ja arendusprojektidele antav abi reale või vastupidi)

Toetus makstakse välja pärast aruande ja kulude esitamist ning kinnitamist.

Toetuse saajal on kohustus esitada vahearuanded 1–3 kuu tagant, otsusega määratud tähtajaks.

Aruannete ja kuludokumentide esitamine toimub e-toetuse keskkonnas.

ESITA ARUANNE

Oluline info

Riin Roosalu

Toetuste keskuse valdkonnajuht

+372 514 0587

[email protected]

Toetuse tingimusi tutvustava INFOSEMINARI JÄRELVAATAMINE

INFOSEMINARI SLAIDID

Keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem (riistvaraline osa ei kuulu toetuse skoopi), mis võib olla eraldiseisev või kombineeritud muude tarkvaralahendustega, ja mille rakendamine aitab kaasa Eesti turismisektori ressursside tõhusamale kasutamisele, efektiivsemale toimimisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele ja online broneerimisele ning klienditeekonna sujuvamaks muutmisele

Keskse digilahenduse kasutaja võib olla nii turismiteenuste pakkuja kui ka lõpptarbija.

Turismiteenuse pakkuja on turismiettevõtja, kes võtab kasutusele keskse digilahenduse oma tööprotsesside efektiivsemaks ja teenuste kvaliteetsemaks muutmiseks.

Lõpptarbija on turismiteenuseid tarbiv sise- või välisturist.

Külastajateekond hõlmab külastaja kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike.

Projekti lõpuks peab arendatav keskne digilahendus vastama järgmistele tingimustele:

  • on uus lahendus Eestis või olemasoleva lahenduse edasiarendus Eesti turismiettevõtjate jaoks;
  • on turismiteenuse pakkuja vaates kogu ulatuses vähemalt eestikeelne, lõpptarbija vaates kogu ulatuses vähemalt eesti-, inglise- ja venekeelne;
  • lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama teenuste reaalajas broneerimist;
  • võimaldab tehnoloogilist liitumist vähemalt sajale kasutavale turismiettevõtjale;
  • vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse osas;
  • võimaldab liidestuda väliste infosüsteemidega, sealhulgas riigi infosüsteemidega, majutusteenuse kasutajate info haldamise puhul peab võimaldama liitumist X-teega;
  • kaasatud on vähemalt kolm turismisektoris tegutsevat pilootkasutajat, kes erinevad üksteisest;
  • on koostatud ning pilootperioodi käigus pilootkasutajate poolt testitud ja heaks kiidetud kasutajajuhend ning kasutajatugi;
  • on koostatud turvaanalüüs, mis käsitleb levinumaid tarkvaras esinevaid turvariske;
  • vastab siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Uudset biomaterjali arendav Sutu: pilliroog on Põhjamaade bambus

Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel. Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo

Eesti teeb turismikampaaniaid kõigil lähiturgudel

EASi ja KredExi ühendasutuse turismiarenduskeskus on käivitanud ulatuslikud turismikampaaniad kõigil lähiturgudel, et alanud hooajal võimalikult kiiresti taastada Eesti tulusid turismiekspordist. Kampaaniad toimuvad nii Soomes ja Rootsis kui ka Lätis, Leedus ja Poolas. „Igal turul on oma sõnum: soomlastele räägime Talsinkist stiilis „same-same, but different“; rootslasi innustame loobuma igavast korralikkusest ja rutiinist; lõuna pool tögame end kui aeglast põhjanaabrit, kus puhkus ja ägedad hetked kestavad kauem,“ võttis kampaaniad kokku turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik. „Meie lähiturgudest seni ainult Läti on väga hästi taastunud, nii et mahud ületavad kriisieelset taset juba veerandi võrra, ülejäänud turud soovime samuti lähiajal endises mahus tagasi võita.“

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2019
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2019

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2019. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Mida mõistetakse tööstuse digitaliseerimise märksõna all? Pakutud variantidest mõistetakse tööstuse digitaliseerimise all eelkõige kolme: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt (90%); juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil (85%) ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine (77%). Tootmisvaldkondade lõikes põhimõttelist erinevust vastuste struktuuris ei ole. Suurimate ettevõtete (100+ töötajat) jaoks tähendab tööstuse digitaliseerimine siiski eeskätt juhtimisprotsesside tõhustamist digirakenduste abil, kuid ka siin ei ole vastuste erinevus väga reljeefne. Arvutiprogrammi abil juhitavate tööpinkide või robotite osa tootmisprotsessi etappide juhtimisel 35%-l küsitletud ettevõtetest on vastus 0%, ehk pole ühtegi arvutiga juhitavat

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2020
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2020

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi märtsis 2020. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Mõiste peamiseks tähenduseks on endiselt uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt tööstuses, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine. Välja võiks tuua, et mõnevõrra vähem nimetatakse lihtsalt uute arvutiprogrammide kasutuselevõttu ja veidi enam inimeste asendamist robotitega. Tootmisvaldkondade ja töötajate arvu rühmades samuti olulisi põhimõttelisi muutusi arusaamades ei ole. Suurte ettevõtete rühmas (100 + töötajat) on mõnevõrra vähenenud

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2021
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2021

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2021. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 ja 2020 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Põhilisteks vastusvariantideks on: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ning arvuti abil juhitavate robotite kasutamine tööstuses. Varasemast enam on nüüd esindatud vastus „äppide loomine“ (nimetab 69% küsitletutest) ning „inimese asendamine robotiga“ (65%). Samas märgiti enam ka ülalnimetatud põhivariante, ehk vastuste üldised proportsioonid muutusid vähe. Võrreldes arusaamu tööstuse digitaliseerimise mõistest tootmisvaldkondade lõikes, siis peamiseks trendiks