Veel pühapäevani saavad ettevõtted kandideerida Eesti suurimal ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted 2022“. Tänavu on esmakordselt võimalik igal inimesel ettevõtteid ka ise auhinnale nomineerida. “Konkursiga kaasnev nähtavus ning mainekasv on see, mis ettevõtteid konkursile osalema toob. Lisaks on varasemad osalejad ka tõdenud, et tunnustus on neid konkurentsitihedal tööturul tööandjana atraktiivsemaks muutnud,” ütles EASi ja KredExi ühendasutuse ettevõtluse auhindade projektijuht Karin Lõhmuste. Läbi aastate on konkursil tunnustatud rohkem kui 150 ettevõtet, kes kõik on andnud olulise panuse Eesti majandusse ning ettevõtlust edasi viinud. “Me ei otsi tingimata suuri või väikeseid ettevõtteid, vaid eelkõige silmapaistvaid tegijaid, keda teistele eeskujuks tuua. Numbriliste näitajate kõrval

Tubli NATO liikmena kulutab ka Poola oma sisemajanduse kogutoodangust üle kahe protsendi kaitsevaldkonnale, tänavuse kaitse-eelarve mahuks kujunes 12 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kavas suurendada kaitsekulutusi kolme protsendini SKTst, seega kasvab rahaline panus 17 miljardi euroni. Mida võiks see tähendada Eesti ettevõtetele nii kaitsetööstuses kui väljaspool seda? Kuidas saaksid Eesti ettevõtted võtta osa Poola kaitsehangetest ning millised võimalused võiksid avaneda? Hiljuti sõlmis Poola ridamisi olulisi hankelepinguid F35 hävituslennukite, Abramsi tankide ning Türgi ründedroonide ostmiseks, soetades lisaks veel kaasaegseid relvastussüsteeme ning õhukaitserakette. Ekspertide hinnangul kulutab Poola järgmise viie kuni kaheksa aasta jooksul oma kaitsevõime suurendamisele vahemikus 50 kuni 100 miljardit eurot,

Puitmajaturg võtab Prantsusmaal tõsiseid tuure üles – tänaseks on 6,5 protsenti Prantsusmaa hoonetest tehtud puitmaterjalist. Kuigi teiste riikidega võrreldes näib see number mõneti tagasihoidlik, iseloomustab Prantsusmaa puitmajaturgu ülikiire kasv just viimasel kahel aastal, seejuures veab kasvu nõudlus kallimate ja kestlikumate toodete järele. Prantsuse ettevõtetel on tõsiseid raskusi kiiresti kasvava turu nõudluse rahuldamisega ning on seetõttu alustanud koostööd teiste Euroopa ettevõtetega. Arvestades Eesti puitmajatootjate suuri kogemusi ning edu eksportturgudel, võiks neist saada prantslastele arvestatavad koostööpartnerid. Turg toetub Prantsusmaa valitsuse soosingule Kuigi puidusektor on Prantsusmaal veel küllaltki väikesemahuline, aitavad mitmed riiklikud algatused sektorile hoogu juurde anda. Uute keskkonnanõuete (näiteks RE 2020) kehtestamine

Viimasel ajal pakub Saksamaal üha enam kõneainet arusaam, et uuendusmeelsuse ja unikaalsete lahenduste osas on riik liiga kauaks loorberitele puhkama jäänud. Nüüd on Saksa ühiskonnas tõusetunud lausa hädakisa, mis nõuab ettepanekuid, kuidas Saksamaa uuesti tippu tagasi tuua. Saksa tuntud majandusleht Handelsblatt toob välja mõned strateegiad, mis peaksid Saksamaad aitama. Loodetavasti aitab nendega tutvumine ka Eesti ettevõtjatel mõista, kuidas saaksid nemad selles protsessis osaleda. Kui teised riigid panustavad üha enam teadus- ja arendustegevusele, on Saksa tööstuse investeeringud pigem kahanenud. Vaikselt koidab Saksamaalgi äratundmine, et innovatsiooniseisakust väljumiseks tuleb rohkem õppida teistelt ning investeerida enam (ning targemalt) innovaatilistesse tehnoloogiaettevõtetesse. Näib, et innovatsioonirongist jäi

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid käesoleva aasta esimeses kvartalis Saksamaale, Prantsusmaale, Hollandisse ning Poola kaupu ja teenuseid kokku 1,18 miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist 17%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes eksport nimetatud riikidesse 36% võrra. Eesti eksport tervikuna kasvas samal perioodil samuti 36%. Kaupade ja teenuste eksport Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Poola kaupade eksport kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis 32% ning teenuste eksport 53% (Eesti tervikuna vastavalt 30% ja 52%). Nimetatud riikide kaupade osakaal ekspordist ulatus 77%ni ja teenuste osakaal 23%ni esimeses kvartalis. Eksport kaubajaotiste lõikes Kaubajaotiste lõikes vedasid käesoleva aasta aprillis Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja

EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba