Veel pühapäevani saavad ettevõtted kandideerida Eesti suurimal ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted 2022“. Tänavu on esmakordselt võimalik igal inimesel ettevõtteid ka ise auhinnale nomineerida. “Konkursiga kaasnev nähtavus ning mainekasv on see, mis ettevõtteid konkursile osalema toob. Lisaks on varasemad osalejad ka tõdenud, et tunnustus on neid konkurentsitihedal tööturul tööandjana atraktiivsemaks muutnud,” ütles EASi ja KredExi ühendasutuse ettevõtluse auhindade projektijuht Karin Lõhmuste. Läbi aastate on konkursil tunnustatud rohkem kui 150 ettevõtet, kes kõik on andnud olulise panuse Eesti majandusse ning ettevõtlust edasi viinud. “Me ei otsi tingimata suuri või väikeseid ettevõtteid, vaid eelkõige silmapaistvaid tegijaid, keda teistele eeskujuks tuua. Numbriliste näitajate kõrval

Aasta lõpus stardib taaskord juhtide seas menukas EASi mentorprogramm, mis toob kokku 25 kasvunäljas juhti ning sama palju pikaajalise ettevõtluskogemusega mentoreid. Programmi koolitajad ning arendusjuhid Kalev Kaarna ja Heidi Kakko selgitasid, keda osalema oodatakse ning mida seekordsest programmist oodata on. Koolitajate sõnul on selle aasta juhtide mentorprogrammi võtmesõnaks „ambitsioon“. „Idufirmadel üldjuhul ambitsioonipuudust ei ole, aga ainult start-up’idega me Eesti majandust järgmisele kvalitatiivsele tasandile ei vii. Meil on vaja, et kõik ettevõtted oleksid ambitsioonikad ja innovaatilised. Muidu ei murra me keskmise sissetuleku lõksust lihtsalt välja,“ märkis Heidi Kakko, kes on pikaajaline iduettevõtete mentor, Euroopa Innovatsiooninõukogu Fondi investeerimiskomitee liige ning Eesti Teadus-

Suur osa turule tulevatest uutest toodetest või teenustest lahendavad probleemi, mida tegelikult ei eksisteeri. Ühtlasi on see ettevõtte jaoks kõige kulukam viis testida toote edukust. Kuidas teha aga oluliselt varem kindlaks, mis toob edu ja mis mitte? „Valdav enamus toote või teenuse lansseerijatest tegelikult ebaõnnestuvad – suurusjärgus 80%,“ sõnab kogenud innovatsioonikonsultant ning strateegilise innovatsiooniagentuuri Quantitas asutaja Kaarel Oja. Ta lisab, et ebaõnnestumine ei tähenda alati, et toode või teenus jääb turule tulemata, vaid ka seda, et sisenetakse ning jäädakse seejärel kas lihtsalt vinduma või ei saavutata seatud ärilisi eesmärke. Nii on ka turuletulek kõige kallim viis turu testimiseks. „Oleme täheldanud,

Tänavu toimub teist korda rahvusvaheline küber- ja kosmoseturvalisuse konverents (Software Defined Space Conference 2022). Miks on konverents ning küber- ja kosmoseturvalisusest rääkimine oluline, avab konverentsi kontseptsiooni ning idee väljatöötamise autor Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juht Paul Liias. Eesti on tuntud kui digiriigina ja oleme eduka maine saavutanud ka küberturbe valdkonnas. “Meie ettevõtetel ja asutustel on väga pikk kogemus küberturbe valdkonnas, mida on võimalik eksportida kosmosevaldkonda. Kuid kui me arendame tehnoloogiaid kosmose tarbeks omakeskis ning keegi neist midagi ei tea, pole sellest kasu,” ütles Liias, kes näeb Eestile suurt võimalust küberturbe valdkonna oskuste eksportimist kasvavasse kosmosevaldkonda. Maailmas pole just palju taolisi

Seenematerjalidest sisustustooteid loov Eesti ettevõte Myceen saavutas juuni lõpus Taanis toimunud rahvusvahelisel idufirmade võistlusel Creative Business Cup viienda koha. Järgmise suure sihina plaanib ettevõte siseneda rahvusvahelisele ehitusmaterjalide turule. Myceeni kaasasutaja ja tegevjuhi Siim Karro sõnul on edukas osalemine rahvusvahelisel võistlusel kinnitus, et tehakse õiget asja. „Sa ei ole lihtsalt keegi, kellel on hea idee, vaid ka tunnustatud organisatsioon leiab, et see on väärt idee,“ toonitab Karro. Karro sõnul on iga programm ja võistlus, kus seni osaletud, andnud ettevõttele aina hoogu juurde. Ka Myceeni registreerimine ettevõtteks 2021. aasta alguses oli ajendatud sellest, et kandideeriti keskkonnasõbralikele idufirmadele mõeldud programmi Beamline Beta. Programmist

Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatu kohaselt tõusis Eesti 2021. aastal 28. kohalt 26. kohale (64 riigi hulgas). Värskete andmete kohaselt jätkus tõus ka sel aastal ja Eesti asub 22. positsioonil. EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatud aastaraamat põhineb Šveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel. „Eesti paistab positiivselt silma hindade (14. koht) ja äriseadustiku (17. koht) alamfaktorites ning kinnitust sai ka meie konkurentsivõimeline haridussüsteem, mis tõusis indeksis kolm kohta ja on 14. kohal,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo. Hariduse kõrgesse positsiooni panustavad head tulemused PISA testides (4. koht), avaliku sektori kõrged kulutused haridusele