Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetus

Toeta turismiettevõtete ärimudelite uuendamist, et leida olemasolevale ressursile uus rakendus või kulusid kokku hoides teenida täiendavat tulu.
Taotlusvoor on suletud.

Nimi
Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetus
Suurim toetus
200 000
Kogu toetussumma
8 400 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

Taotlemine

Toetuse taotlemine on lõppenud

Projekti elluviimine

Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses.

Toetuse saajal on kohustuslik teavitada avalikkust toetuse saamisest. Toetust saanud projektide tähistamiseks on kasutusel Euroopa Regionaalarengu Fondi logost ja Eesti lipu kujutistest koosnev kaksiklogo.

Täiendavalt soovitame tutvuda kõikidele Euroopa Liidu struktuurfondidest toetuse taotlejatele ja toetuse saajatele kehtivate kohustuslike õigusaktide ja üldiste juhenditega.

Projekti muutmine

Projektiga seotud muudatused palume kooskõlastada e-kirja teel. Juhul kui on soov muuta projekti lõppkuupäeva, aruannete esitamise tähtaegasid või projekti eelarves olevat tegevust rohkem kui 20% tegevuse maksumusest, palume esitada allkirjastatud muutmistaotlus e-kirjaga.

Aruandlus

Aruanded esitatakse struktuuritoetuse e-​toetuse keskkonna kaudu.

Toetuse väljamaksmine toimub aruandega esitatud täielikult või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui kaup või teenus on kätte saadud.

Projekti teekond

Toetuse taotlemine on lõppenud

Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses.

Toetuse saajal on kohustuslik teavitada avalikkust toetuse saamisest. Toetust saanud projektide tähistamiseks on kasutusel Euroopa Regionaalarengu Fondi logost ja Eesti lipu kujutistest koosnev kaksiklogo.

Täiendavalt soovitame tutvuda kõikidele Euroopa Liidu struktuurfondidest toetuse taotlejatele ja toetuse saajatele kehtivate kohustuslike õigusaktide ja üldiste juhenditega.

Projektiga seotud muudatused palume kooskõlastada e-kirja teel. Juhul kui on soov muuta projekti lõppkuupäeva, aruannete esitamise tähtaegasid või projekti eelarves olevat tegevust rohkem kui 20% tegevuse maksumusest, palume esitada allkirjastatud muutmistaotlus e-kirjaga.

Aruanded esitatakse struktuuritoetuse e-​toetuse keskkonna kaudu.

Toetuse väljamaksmine toimub aruandega esitatud täielikult või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui kaup või teenus on kätte saadud.

abiks toetuse saajale

Riin Roosalu

Toetuste keskuse valdkonnajuht

+372 514 0587

[email protected]

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Toetusest teavitamise nõuded

Toetuse määrus
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Uued digilahendused muudavad nutikamaks Eesti turismiäri

EASi ja Kredexi ühendasutuselt said kokku 2 miljonit eurot toetust Eesti ettevõtete digiprojektid, mis muudavad peagi nii seda, kuidas me Eestis puhkust broneerime, kui ka seda, kuidas turismiettevõtted tulu teenivad. Kui suuremates hotellides on digitööriistad juba aastaid kasutusel, siis uutest lahendustest saavad kasu ka väiksemad, sh maapiirkonna turismiettevõtted, kelle teenuste ja ressursihalduse digitaliseeritus on seni olnud madal. Ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul on turismi harjutud nägema pigem konservatiivse ärina, kus digilahenduseks on eelkõige e-kiri ning palju toimib jätkuvalt ka ruudulise kaustiku abil. „Digiuuendused pole turismis tegelikult eesmärk iseeneses, vaid panevad pildi uutmoodi kokku, säästes nii klienti kui ka töötajat rutiinsetest

Ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtete ühispöördumine: vajame kiiresti abi inseneride ja tehniliste töötajate koolitamisel ja välisvärbamisel

Work in Estonia programmi korraldatud tuleviku tööjõu foorumil „Eestile on kombeks üks insener korraga?“ tõdesid töösturid ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad ühispöördumises, et inseneride puudus on kriitiline ning ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik riigi kiire sekkumine.  Tööjõu ja -oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringu järgi jääb töötlevas tööstuses aastaks 2030 puudu 2/3 inseneridest. Eesti ülikoolilõpetajad katavad vaid 1/3 töötleva tööstuse tuleviku juhtide ja spetsialistide vajadusest. „Eesti ettevõtjatel on oluliselt lihtsam võtta tööle Eesti inimesi. Välismaalt värbamine on vajalik siis, kui Eestist enam inimesi ei leia ning koolitamine võtab aega. Kahjuks ei lõpeta paljud tudengid valitud erialal õpinguid või siirduvad pärast lõpetamist mujale valdkonda tööle.

Kindlusta end krediidiriskide vastu
Ärevad ajad majanduses – kindlusta end krediidiriskide vastu

Analüütikud on üha kindlamad – majanduses on ärevad ajad juba käes ja seda mitte üksnes meil Eestis, vaid ka meie põhilistel eksporditurgudel. Seetõttu tuleks eksportivatel ettevõtetel, kes seda veel teinud pole, väga tõsiselt mõelda krediidikindlustuse peale. Ülikõrged energiahinnad ja kuust kuusse tugevalt üle 20-protsendine hinnatõus pole jätnud puutumata kedagi, ei eraisikuid ega ettevõtteid. Ilmselt pole Eestis ettevõtet, kelle kulubaas poleks hinnatõusu tõttu meeletu surve all. Seda olulisem on hankijatelt oma kaupade või teenuste eest raha õigeaegne kättesaamine, kuid ka siin on väljavaated tumedamaks muutunud. Näiteks Maksu- ja Tolliameti statistikast nähtub juba alates aasta algusest päris arvestatav maksuvõlglaste arvu kasv. Ka AS

Eesti eksport Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid käesoleva aasta teises kvartalis Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale kaupu ning teenuseid kokku 1 miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist 14%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 4% (Eesti eksport tervikuna samal perioodil 23%). Riikide lõikes kasvas eksport kõige kiiremini Prantsusmaale (31%) ning Saksamaale (14%). Kaupade ja teenuste eksport Kaupade eksport sihtriikidesse vähenes 2022. aasta teises kvartalis 4%, aga teenuste eksport kasvas seevastu 29% (Eesti tervikuna vastavalt +20% ja +31%) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kaupade osakaal ekspordist ulatus 69% ja teenuste osakaal 31%ni. Eksport kaubajaotiste lõikes Kaubajaotiste lõikes eksporditi

Eesti ja Saksamaa sõlmisid koostööleppe e-valitsemise edendamiseks

Oktoobris sõlmisid EAS ja GovTech Campus Germany (GTC) kaheaastase leppe innovatsioonipartnerluseks, mille raames korraldatakse erinevaid üritusi, töötubasid ning muid tegevusi Eestist pärit e-valitsemise valdkonna idufirmade, digitoodete ja -lahenduste tutvustamiseks Saksamaa ettevõtjatele ning valitsusasutustele. GTC on Berliinis asuv e-valitsemise (govtech) keskus, mis aitab identifitseerida, ehitada ning skaleerida e-valitsemise valdkonnas parimaid tehnoloogialahendusi ja uuendusi Saksamaa avaliku sektori jaoks. Partnerluse eesmärk on mõlema organisatsiooni kompetentside ühendamine ühisürituste korraldamiseks, et tuua Saksamaa aruteludes avaliku valitsemise moderniseerimise ja digitaliseerimise üle rohkem esile Eesti e-valitsemise ökosüsteemi edulugu. GTC rahastajateks on Saksamaa föderaalvalitsused, liidumaad ning tehnoloogiasektori ettevõtted. E-valitsemine on suurima mõjuga valitsemismudeli muutus ajaloos Seitsme kuu jooksul