Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

tehnoloogia arenduskeskused

Hoogustame koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel, et suurendada ettevõtete konkurentsivõimet.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Nimi
Tehnoloogia arenduskeskused
Suurim toetus
7 000 000
Omafinantseering
vähemalt 40%
Kogu toetussumma
40 000 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

milliseid tegevusi toetame?

  • Teadus-arendustegevuste, sh eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimine.
  • Tehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni arendamisega seotud tegevusi, sh personali koolitamist, organisastiooniinnovatsiooni ning turundustegevuste arendamist.

mis toetuse abil muutub?

Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime tõuseb

Uued tehnoloogiad, tooted ja teenused

Kõrgetasemelised sõltumatud arenduskeskused

Koostöö ettevõtjate ja teadusasutuste vahel

Toetatud arenduskeskused

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on kaasaegsetele analüütikameetoditele ning süsteemide- ja sünteetilise bioloogia põhimõtetele toetuv uurimis- ja arendusasutus. Selle eesmärk on uudsete toidu- ja biotehnoloogiate ning toodete väljatöötamine ja kasutuselevõtmine. Arenduskeskusel on kaasaegne labor, kõrgelt kvalifitseeritud töötajad ja vajalik know-how. Keskuses tegeletakse nii biotehnoloogia kui ka toidutehnoloogia arendusprojektidega.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (TerviseTAK) on 2009. aastal asutatud rakendusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mis arendab oma tooteid ja reproduktiivmeditsiinis, onkoloogias, personaal-, labori- ja veterinaarmeditsiinis. Arendustööd toimuvad viie akadeemilise ja enam kui kahekümne eraettevõtte koostöös. TerviseTAK-i koostööpartneriteks on Eesti juhtivad teadlased ning mitmed Eesti ja Euroopa biotehnoloogiafirmad ja kliinikud.

Eliko on ettevõte, mis pakub innovaatilisi tooteid ja teenuseid elektroonika, side ja signaalitöötluse valdkonnas. Keskus arendab tulevikku suunatud asjade interneti (Internet of Things ‐ IoT) lahendusi globaalsele tehnoloogiaturule. Keskuse teadlased ja insenerid omavad mitmeid patente signaalitöötluse vallas ning Eliko osalusel on välja töötatud erinevaid Eesti IT-standardeid, näiteks nii ühistranspordi kui ka X‐tee vallas.

BIOCC teeb teadus- ja arendustööd ning osutab teenuseid kogu toiduahela ulatuses — alates looma aretusest, söötmisest ja -pidamisest tervis-soodsate toodete loomiseni ja nende tervislikkuse tõestamiseks kliiniliste uuringute läbiviimiseni. BIOCCi maailmatasemel teadus-arendustöö käigus luuakse ja rakendatakse innovaatilisi biotehnoloogilisi lahendusi söödalisandite, toiduainete ja toidulisandite loomiseks, integreerides ja arendades BIOCC-i ja rahvusvahelist mikrobioloogia-, biokeemia-, geneetika-, metaboloomika-, genoomika-, bioinformaatika-, füsioloogia-alast ja kliinilist kompetentsi.

STACC on Eesti juhtiv andmeteadusekeskus, mis loodi 2009. Aastal eesmärgiga luua innovaatilisi andmeanalüütika lahendusi. Keskus loob soovitussüsteeme ja arendab masinõppelahendusi. Soovitussüsteemid muutuvad keskseks kõikjal, kus kasutajad peavad tegema valiku suure hulga objektide seast (e-kaubandus, online-meedia, auto- ja kinnisvaraportaalid, personaalsed meilid jne). Soovitussüsteem aitab juhatada kasutajad neid huvitavate objektideni.

Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus peamine eesmärk on kogutud kogemuste ja rahvusvaheliste teadmiste baasil arendada ja edendada kaasaegset tootmist ja luua ettevõtetes eeldused tulemusliku, intelligentse ja konkurentsivõimelise tootmise arendamiseks. Et omandada rahvusvaheline tuntus ja tunnustatus ning valmistadada suurema lisandväärtusega tooteid lähtutakse Tööstus 4.0 arengusuundadest ja arendatakse tootmisstruktuure ja -süsteeme tulevikutehaste kontseptsioonide järgi.

Projekti etapid

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Muutmistaotluse dokumendid

Aruanded esitatakse struktuuritoetuse e-​toetuse keskkonna kaudu.

abiks taotlejale

  • Toetused:

Eve Pakkas

tehnoloogia arenduskeskuste ettevõtluskonsultant

[email protected]

+372 627 9780

  • Arendustegevused:

Relika Alliksaar Williams

arenduskoostöö ekspert

[email protected]

+372 521 4876

Toetuse tingimuste kohta loe lähemalt toetuse määrusest.

Muid läbivaid SF perioodi 2014-2020 õigusakte ja juhendeid vaata siit

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Riik toetab tudengite projekte alates tehisintellektist kuni satelliitide ja robotite arendamiseni

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EAS ja Kredexi ühendasutusega toetavad 10 tudengite inseneeriavaldkonna arendusprojekti kogumahus 960 000 euroga. Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraami sõnul oli ta meeldivalt üllatunud, et konkurents toetusele oli väga tihe. „Mul on hea meel näha, et leidub nii palju hakkajaid tudengeid, kuna nemad on meie majanduse tulevik. Kõik projektid valmivad koostöös ettevõtetega, mis on suurepärane viis tudengitel tutvuda oma valdkonna ettevõtjate tegemistega,“ ütles Kraam. EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul tõi hindamiskomisjon esile tudengite professionaalsust ja ideede ambitsioonikust. „Kõik tudengid, kes nendes projektides kaasa löövad, saavad unikaalse ja samas ka praktilise kogemuse,“ sõnas

InnoBoost seminar tutvustas kolmikpöörde toetuseid ja teenuseid

Märtsis kutsusime arendustegevusi tegevad ettevõtted hommikuseminarile, kus rääkisime meie ühendasutuse toetustest ja teenustest, mis saavad olla ettevõtetele abiks oma toote, teenuse või äriprotsesside järgmisele tasemel viimisel. EASi ja KredExi ühendasutus pakub laia spektrit toetustest ja teenustest, mis toetavad ettevõtteid innovatsiooni, rohe- ja digipöörde tegemisel. Tutvustasime erinevaid praegu avatud teenuseid nagu näiteks innovatsioonivõimekuse diagnostika, mille abil saab ettevõte ülevaate oma hetke innovatsioonitasemest ning personaalse tegevuskava ühendasutuse poolt pakutavatest teenustest ja toetustest, millega innovatsiooni arenguteel järgmisi samme astuda. Samuti anti osalejatele ülevaade peagi avatavatest teenustest nagu näiteks ESG ja kestlikkuse meistriklass, kus ettevõtted läbivad põhjaliku ja praktilise koolitusprogrammi vastutustundlikust ja kestlikust äri

Tagasivaade koostöökonverentsile: kuidas meil teaduse ja ettevõtluse koostöö tegelikult edeneb?

Edukaks koostöös ettevõtjate ja teadlaste vahel on oluline mõlemale oluliste eesmärkide selgeks tegemine kohe koostöö alguses ning ühiseid tegevusi toetavate programmide järjepidevus, tõid välja veebruaris toimunud teaduse ja ettevõtluse koostöökonverentsil osalejad. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava näeb ette teadmusmahukusele tugineva tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu ning teadmussiirde võimekuse suurendamist. Selleks on vaja kaasata ettevõtetesse rohkem teadlasi ja inseneeria ning tooterenduse teadmiste ning kogemustega inimesi. Veebruaris toimunud koostöökonverentsil said suud puhtaks rääkida nii teadlased kui ettevõtjad. Ettevõtjate poolt jäid kõlama märksõnad: vastastikune mõistmine ja järjepidevus. Kiirus vs põhjalikkus Asjade interneti lahendusi arendava ettevõtte Thinnect asutaja ja tegevjuht Jürgo Preden,

Kuidas käivad kokku trepijooks ja innovatsioon?

Möödunud aastal avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi on Eesti viimase seitsme aastaga teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe innovatsiooni alal. Siiski ei ole me veel selle näitajaga jõudnud kõrgeimasse liigasse – selleks peame sammuma kõrgemale innovatsioonitrepil, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooniosakonna juht Inge Laas. Euroopa innovatsiooni võrdlustabeli tipus troonib liidrina Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Need on riigid, kus nii era- kui ka avalik sektor panustab võrreldes teistega oluliselt suuremas mahus teadus-arendustegevustesse. Kui siiamaani oleme saanud oma majandust arendada eelkõige juba olemasolevaid tehnoloogiad kasutusele võttes, siis tippliigasse jõudmiseks peame panustama rohkem innovatsiooni ning saama tehnoloogiate kasutajatest

Eesti investeerib läbi SmartCapi NATO innovatsioonifondi 30 miljonit eurot

Valitsus andis täna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile volituse investeerida läbi riikliku fondivalitseja SmartCap NATO miljardieurosesse innovatsioonifondi 30 miljonit eurot. Riik investeerib läbi Eesti riigile kuuluva fondivalitseja SmartCap moodustatud lepingulise investeerimisfondi Venture Capital Fund 30 miljonit eurot NATO Innovatsioonifondi, mille eesmärk on tekitada ja rahastada uusi kahese ehk tsiviil- ja militaarkasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid ettevõtteid.  „Tänane julgeolekuolukord on märkimisväärselt kasvatanud kaitsevaldkonnas vajadust uute tehnoloogiate järele. Eesti kaitsetööstusel on minu hinnangul väga suur kasvupotentsiaal, veendusin selles ka hiljutisel Garage48 kaitsehäkatonil, ning usun, et meie ettevõtetel on liitlastele palju pakkuda. Teisalt on kogu Euroopas probleemiks kahese kasutusega ja süvatehnoloogiate alarahastatus. Innovatsioonifond suurendab koostööd NATO riikide