Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Tehnoloogia arenduskeskused

Hoogustame koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel, et suurendada ettevõtete konkurentsivõimet.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Nimi
Tehnoloogia arenduskeskused
Suurim toetus
7 000 000
Omafinantseering
vähemalt 40%
Kogu toetussumma
40 000 000
Staatus
Suletud

Milliseid tegevusi toetame?

  • Teadus-arendustegevuste, sh eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimine.
  • Tehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni arendamisega seotud tegevusi, sh personali koolitamist, organisastiooniinnovatsiooni ning turundustegevuste arendamist.

Mis toetuse abil muutub?

Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime tõuseb

Uued tehnoloogiad, tooted ja teenused

Kõrgetasemelised sõltumatud arenduskeskused

Koostöö ettevõtjate ja teadusasutuste vahel

Toetatud arenduskeskused

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on kaasaegsetele analüütikameetoditele ning süsteemide- ja sünteetilise bioloogia põhimõtetele toetuv uurimis- ja arendusasutus. Selle eesmärk on uudsete toidu- ja biotehnoloogiate ning toodete väljatöötamine ja kasutuselevõtmine. Arenduskeskusel on kaasaegne labor, kõrgelt kvalifitseeritud töötajad ja vajalik know-how. Keskuses tegeletakse nii biotehnoloogia kui ka toidutehnoloogia arendusprojektidega.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (TerviseTAK) on 2009. aastal asutatud rakendusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mis arendab oma tooteid ja reproduktiivmeditsiinis, onkoloogias, personaal-, labori- ja veterinaarmeditsiinis. Arendustööd toimuvad viie akadeemilise ja enam kui kahekümne eraettevõtte koostöös. TerviseTAK-i koostööpartneriteks on Eesti juhtivad teadlased ning mitmed Eesti ja Euroopa biotehnoloogiafirmad ja kliinikud.

Eliko on ettevõte, mis pakub innovaatilisi tooteid ja teenuseid elektroonika, side ja signaalitöötluse valdkonnas. Keskus arendab tulevikku suunatud asjade interneti (Internet of Things ‐ IoT) lahendusi globaalsele tehnoloogiaturule. Keskuse teadlased ja insenerid omavad mitmeid patente signaalitöötluse vallas ning Eliko osalusel on välja töötatud erinevaid Eesti IT-standardeid, näiteks nii ühistranspordi kui ka X‐tee vallas.

BIOCC teeb teadus- ja arendustööd ning osutab teenuseid kogu toiduahela ulatuses — alates looma aretusest, söötmisest ja -pidamisest tervis-soodsate toodete loomiseni ja nende tervislikkuse tõestamiseks kliiniliste uuringute läbiviimiseni. BIOCCi maailmatasemel teadus-arendustöö käigus luuakse ja rakendatakse innovaatilisi biotehnoloogilisi lahendusi söödalisandite, toiduainete ja toidulisandite loomiseks, integreerides ja arendades BIOCC-i ja rahvusvahelist mikrobioloogia-, biokeemia-, geneetika-, metaboloomika-, genoomika-, bioinformaatika-, füsioloogia-alast ja kliinilist kompetentsi.

STACC on Eesti juhtiv andmeteadusekeskus, mis loodi 2009. Aastal eesmärgiga luua innovaatilisi andmeanalüütika lahendusi. Keskus loob soovitussüsteeme ja arendab masinõppelahendusi. Soovitussüsteemid muutuvad keskseks kõikjal, kus kasutajad peavad tegema valiku suure hulga objektide seast (e-kaubandus, online-meedia, auto- ja kinnisvaraportaalid, personaalsed meilid jne). Soovitussüsteem aitab juhatada kasutajad neid huvitavate objektideni.

Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus peamine eesmärk on kogutud kogemuste ja rahvusvaheliste teadmiste baasil arendada ja edendada kaasaegset tootmist ja luua ettevõtetes eeldused tulemusliku, intelligentse ja konkurentsivõimelise tootmise arendamiseks. Et omandada rahvusvaheline tuntus ja tunnustatus ning valmistadada suurema lisandväärtusega tooteid lähtutakse Tööstus 4.0 arengusuundadest ja arendatakse tootmisstruktuure ja -süsteeme tulevikutehaste kontseptsioonide järgi.

Projekti etapid

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Muutmistaotluse dokumendid

Aruanded esitatakse struktuuritoetuse e-​toetuse keskkonna kaudu.

Abiks taotlejale

  • Toetused:

Eve Pakkas

tehnoloogia arenduskeskuste ettevõtluskonsultant

[email protected]

+372 627 9780

  • Arendustegevused:

Siim Kinnas

valdkonnajuht

[email protected]

+372 5858 7212

Toetuse tingimuste kohta loe lähemalt toetuse määrusest.

Muid läbivaid SF perioodi 2014-2020 õigusakte ja juhendeid vaata siit

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Ivo Suursoo: digihirmu vastu aitab õppimine

Äripäeva Raadio saates jagas ärikonsultatsiooni ettevõtte Columbus Baltikumi tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo viite praktilist sammu ettevõtete juhtidele ja juhtkonna liikmetele, mida digitaliseerimise projektide ja digiinvesteeringute peale mõeldes astuda. Esmalt aga suurtest digitaliseerimise trendidest rääkides tõi Suursoo välja automatiseerimise. „Tuleviku trendide mõttes võib põhimõtteliselt jagada ettevõtted kaheks – tööjõumahukad ettevõtted ja tootemahukad ettevõtted. Tööjõumahukates ettevõtetes on kindlasti üks trend hüperautomatiseerimine, millele tasub kohe ka tegelikult rongile hüpata. Tänane integratsioonitehnoloogiate areng võimaldab ebavajalikku tööd inimese jaoks vältida ja hulga käsitööd vahelt ära lõigata,“ selgitas ta. „Hea uudis on see, et automatiseerimise lahendused ei ole enam kallid. Väikeettevõtte

Innovatsiooniekspert Linus Bille: edukas innovatsioon algab ettevõtte juhist

Selleks, et jääda konkurentsivõimeliseks, tuleb ettevõttel areneda. Nii on täna ilmselt vähe ettevõtteid, kes ei oleks mõelnud innovatsioonile. Millest alustada ja kuidas edu saavutada, selgitab innovatsiooniekspert Linus Bille rahvusvahelisest konsultatsiooniettevõttest Eicorn.  „Innovatsioon hõlmab uute ideede kasutamist mingi töö tegemiseks ehk oluline ei ole mitte ainult tulemus, vaid tööprotsess, mida uuendust luues kasutatakse,“ selgitas Bille. Uuendust saab seejuures tema sõnul innovatsiooniks nimetada vaid siis, kui see loob väärtust või omab laiemat ühiskondlikku mõju. „Muul juhul oleks tegu lihtsalt leiutisega.” Kui soov on olemas, siis seistakse silmitsi küsimusega – millest alustada, et ettevõttes edukalt innovatsiooni teha? Enne praktilisi samme tuleks innovatsioonieksperdi sõnul

Eesti tervisetehnoloogia ettevõtted said Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendist kokku üle 18 miljoni euro

Eesti tervisetehnoloogia iduettevõtted GeneCode ja BetterMedicine said Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendist EIC Accelerator kokku €18,4 miljoni suuruse toetuse.1,7 miljoni suuruse granditoetuse ja sellele pärast eel-kliinilist uuringut lisanduva 14,3 miljoni suuruse omakapitaliinvesteeringu kaasanud iduettevõtte GeneCode on välja töötanud ravimi selliste krooniliste ja progresseeruvate neurodegeratiivsete haiguste raviks nagu näiteks Parkinsoni tõbi ja lihaste kärbumine ehk ALS. Kokku nii suurt finantseeringut ei ole varem ükski Eesti ettevõte EIC Acceleratorist saanud. Genecode’i juhi Paavo Pilve sõnul on toetus neile äärmiselt oluline ning aitab koheselt teadus- ja arendustegevustega jätkata. Samuti on tulevikus võimalus kõrgema väärtuse pealt kapitali kaasata. „Meie eesmärk on järgmistel aastatel viia läbi eel-kliinilised uuringud ehk

Riik toetab Ida-Virumaa ettevõtjate rakendusuuringuid ja piloottaristu rajamist 25 miljoni euroga

17. juulil avaneb taotlusvoor Ida-Viru ettevõtjate rakendusuuringute ning uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva piloottaristu rajamise toetamiseks. Ainult teadus- ja arendustegevusi sisaldavate projektide puhul on toetus ühe projekti kohta 100 000 – 2 miljonit eurot ning kuni 14. septembrini avatud vooru kogumaht on 10 miljonit eurot. Piloottaristut hõlmavate projektide jaoks on taotlemine avatud jooksvalt kuni eelarveliste vahendite (15 miljonit) ammendumiseni ning maksimaalne toetus ühe projekti kohta 5 miljonit eurot. Toetust rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist, mille eesmärk on luua põlevkivitööstusele alternatiivseid kõrgema lisandväärtusega töökohti. Toetuse tingimus on, et projekti viiakse ellu või selle tulemusi rakendatakse Ida-Viru maakonnas. Rohkem infot ja eelnõustamine:

Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid: Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid

EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi (RUP) neljandas voorus said uudsete tehnoloogiate arendamiseks toetust 14 ettevõtet kogumahus 15 miljonit eurot. Arendusprojektide hulgast leiab lahendusi nii meditsiinis, droonide arenduses, agronoomia digitaliseerimises, tulevikutoidus, väetiste tootmises kui ka uut tüüpi elektrolüüserite ehitamises. Majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo sõnul tuleb lähiaastatel nii riigil kui ettevõtetel uue kasvu leidmiseks oluliselt innovatsiooni panustada. „Innovatsiooni toetamine on oluline, et ühelt poolt oleks tagatud ettevõtete investeerimiskindlus ning teiselt poolt kõrgema lisandväärtuse loomine ja Eesti ekspordi kasv. Pakume ettevõtjatele tuge arenduse nö surmaoru läbimisel, kus riskid on kõige suuremad, et Eestist pärit kõrge lisandväärtusega tooted ja tehnoloogiad pääseksid maailmaturule