Vaata peasisu

tehnoloogia arenduskeskused

Hoogustame koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel, et suurendada ettevõtete konkurentsivõimet.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Nimi
Tehnoloogia arenduskeskused
Suurim toetus
7 000 000
Omafinantseering
vähemalt 40%
Kogu toetussumma
40 000 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

milliseid tegevusi toetame?

  • Teadus-arendustegevuste, sh eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimine.
  • Tehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni arendamisega seotud tegevusi, sh personali koolitamist, organisastiooniinnovatsiooni ning turundustegevuste arendamist.

mis toetuse abil muutub?

Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime tõuseb

Uued tehnoloogiad, tooted ja teenused

Kõrgetasemelised sõltumatud arenduskeskused

Koostöö ettevõtjate ja teadusasutuste vahel

Toetatud arenduskeskused

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on kaasaegsetele analüütikameetoditele ning süsteemide- ja sünteetilise bioloogia põhimõtetele toetuv uurimis- ja arendusasutus. Selle eesmärk on uudsete toidu- ja biotehnoloogiate ning toodete väljatöötamine ja kasutuselevõtmine. Arenduskeskusel on kaasaegne labor, kõrgelt kvalifitseeritud töötajad ja vajalik know-how. Keskuses tegeletakse nii biotehnoloogia kui ka toidutehnoloogia arendusprojektidega.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (TerviseTAK) on 2009. aastal asutatud rakendusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mis arendab oma tooteid ja reproduktiivmeditsiinis, onkoloogias, personaal-, labori- ja veterinaarmeditsiinis. Arendustööd toimuvad viie akadeemilise ja enam kui kahekümne eraettevõtte koostöös. TerviseTAK-i koostööpartneriteks on Eesti juhtivad teadlased ning mitmed Eesti ja Euroopa biotehnoloogiafirmad ja kliinikud.

Eliko on ettevõte, mis pakub innovaatilisi tooteid ja teenuseid elektroonika, side ja signaalitöötluse valdkonnas. Keskus arendab tulevikku suunatud asjade interneti (Internet of Things ‐ IoT) lahendusi globaalsele tehnoloogiaturule. Keskuse teadlased ja insenerid omavad mitmeid patente signaalitöötluse vallas ning Eliko osalusel on välja töötatud erinevaid Eesti IT-standardeid, näiteks nii ühistranspordi kui ka X‐tee vallas.

BIOCC teeb teadus- ja arendustööd ning osutab teenuseid kogu toiduahela ulatuses — alates looma aretusest, söötmisest ja -pidamisest tervis-soodsate toodete loomiseni ja nende tervislikkuse tõestamiseks kliiniliste uuringute läbiviimiseni. BIOCCi maailmatasemel teadus-arendustöö käigus luuakse ja rakendatakse innovaatilisi biotehnoloogilisi lahendusi söödalisandite, toiduainete ja toidulisandite loomiseks, integreerides ja arendades BIOCC-i ja rahvusvahelist mikrobioloogia-, biokeemia-, geneetika-, metaboloomika-, genoomika-, bioinformaatika-, füsioloogia-alast ja kliinilist kompetentsi.

STACC on Eesti juhtiv andmeteadusekeskus, mis loodi 2009. Aastal eesmärgiga luua innovaatilisi andmeanalüütika lahendusi. Keskus loob soovitussüsteeme ja arendab masinõppelahendusi. Soovitussüsteemid muutuvad keskseks kõikjal, kus kasutajad peavad tegema valiku suure hulga objektide seast (e-kaubandus, online-meedia, auto- ja kinnisvaraportaalid, personaalsed meilid jne). Soovitussüsteem aitab juhatada kasutajad neid huvitavate objektideni.

Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus peamine eesmärk on kogutud kogemuste ja rahvusvaheliste teadmiste baasil arendada ja edendada kaasaegset tootmist ja luua ettevõtetes eeldused tulemusliku, intelligentse ja konkurentsivõimelise tootmise arendamiseks. Et omandada rahvusvaheline tuntus ja tunnustatus ning valmistadada suurema lisandväärtusega tooteid lähtutakse Tööstus 4.0 arengusuundadest ja arendatakse tootmisstruktuure ja -süsteeme tulevikutehaste kontseptsioonide järgi.

abiks taotlejale

  • Toetused:

Eve Pakkas

tehnoloogia arenduskeskuste ettevõtluskonsultant

Eve.Pakkas@eas.ee

+372 627 9780

  • Arendustegevused:

Relika Alliksaar Williams

arenduskoostöö ekspert

Relika.Williams@eas.ee

+372 521 4876

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Saksamaa otsib strateegiaid innovatsioonitippu naasmiseks

Viimasel ajal pakub Saksamaal üha enam kõneainet arusaam, et uuendusmeelsuse ja unikaalsete lahenduste osas on riik liiga kauaks loorberitele puhkama jäänud. Nüüd on Saksa ühiskonnas tõusetunud lausa hädakisa, mis nõuab ettepanekuid, kuidas Saksamaa uuesti tippu tagasi tuua. Saksa tuntud majandusleht Handelsblatt toob välja mõned strateegiad, mis peaksid Saksamaad aitama. Loodetavasti aitab nendega tutvumine ka Eesti ettevõtjatel mõista, kuidas saaksid nemad selles protsessis osaleda. Kui teised riigid panustavad üha enam teadus- ja arendustegevusele, on Saksa tööstuse investeeringud pigem kahanenud. Vaikselt koidab Saksamaalgi äratundmine, et innovatsiooniseisakust väljumiseks tuleb rohkem õppida teistelt ning investeerida enam (ning targemalt) innovaatilistesse tehnoloogiaettevõtetesse. Näib, et innovatsioonirongist jäi

Rakendusuuringute programm on ettevõtjate seas üha populaarsem

EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba

Aasta ettevõte 2021: tunnustus tehtud töö eest tuli murrangulisel hetkel, andes motivatsioonitõuke kogu meeskonnale

Eesti pikima traditsiooniga ettevõtluskonkurss tuleb taas! Kandideerimine ja esmakordselt ka ettevõtete nomineerimine on avatud veel viimast nädalat. Uurisime asjaosalistelt, miks seada oma ettevõte või mõni lihtsalt silmapaistev tegija üles Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil? Tänavuse konkurssiga on võimalik tutvuda siin. Miks peaks aga ettevõtted konkursil osalema ja mis kasu nemad sellest saavad? Eelmise aasta laureaatide enda sõnul ei ole küsimustki, et tunnustusega kaasnenud tähelepanu ettevõttele ja laiemalt sektorile on võimaldanud neil isegi veel aasta hiljem lihtsamini luua uusi ärisuhteid ning andnud kogu meeskonnale täiendava motivatsiooni oma sihtide poole liikuda. Aasta innovaator ja aasta ettevõte 2021 Chemi-Pharm Eelmisel aastal pärjati aasta ettevõtte

Euroopa Kontrollikoda avaldas raporti hinnates Horisont 2020 erimeetmete tõhusust

Euroopa Kontrollikoda avaldas raporti hinnates Horisont 2020 widening meetmete tõhusust. Vähendamaks EL-i teatud riikide mahajäämust teaduse- ja innovatsiooni valdkondades, võttis Euroopa Komisjon kasutusele nn erimeetmed “widening measures” – laienemisriikidele, kuhu kuulusid 13 riiki, kes liitusid EL-ga ajavahemikul 2004-2020 + Luxembourg ja Portugal. Lühidalt öeldes, leiab raport, et Horisont 2020 laienemismeetmed olid hästi kavandatud, kuid kestvad siseriiklikud innovatsioonivaldkonna muutused sõltuvad eelkõige liikmesriikide ametiasutuste jõupingutustest. Innovatsioonilõhe likvideerimiseks peavad ka liikmesriigid ise (valitsused) omalt poolt panustama, prioritiseerides ja ka rahastades teadustegevust ja innovatsiooni ning tugevdades kohalikke innovatsiooni ökosüsteeme/tugistruktuure, sest vaid nii on nad võimelised absorbeerima EL innovatsioonivahendeid ning olema võrdväärseteks partneriteks innovatsiooniliidritest või

Statistikaameti innovatsiooniuuring tõi fookusesse uuenenud töökorralduse, tooteinnovatsiooni ja ökoloogilise kestlikkuse

25. mail avaldas statistikaamet 2018-2020 ettevõtete innovatsiooniuuringu (Company Innovation Survey- CIS) tulemused. Uuringu eesmärgiks on kaardistada ettevõtete vaatlusperioodi uuendusmeelsust, mis on majandusliku arengu ja konkurentsivõime edendamise üheks võtmeteguriks. Innovatsiooniuuringust johtus, et ligikaudu 64% Eesti ettevõtetest peab end uuenduslikuks ja innovaatiliseks. Eelmise perioodi uuringu antud näitaja oli 73%, mis inditseerib 9% langust innovatiivsete ettevõtete osakaalus. Kõige suurem osakaal uuendusmeelseid ettevõtteid tegutseb arhitektuuri ja insenerinduse, teaduse ja arenduse ning reklaaminduse ja turu-uuringute tegevusalades. Innovatiivsete ettevõtete osakaalu langustrendi tingis peamiselt töötlevas tööstuses ja hulgikaubanduse ning info- ja side tegevusalades tegutsevate innovatiivsete ettevõtete arvu languses. Kõige enam on uuendusmeelseid ja innovatiivseid ettevõtteid vähemalt 250