Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

tehnoloogia arenduskeskused

Hoogustame koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel, et suurendada ettevõtete konkurentsivõimet.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Nimi
Tehnoloogia arenduskeskused
Suurim toetus
7 000 000
Omafinantseering
vähemalt 40%
Kogu toetussumma
40 000 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

milliseid tegevusi toetame?

  • Teadus-arendustegevuste, sh eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimine.
  • Tehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni arendamisega seotud tegevusi, sh personali koolitamist, organisastiooniinnovatsiooni ning turundustegevuste arendamist.

mis toetuse abil muutub?

Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime tõuseb

Uued tehnoloogiad, tooted ja teenused

Kõrgetasemelised sõltumatud arenduskeskused

Koostöö ettevõtjate ja teadusasutuste vahel

Toetatud arenduskeskused

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on kaasaegsetele analüütikameetoditele ning süsteemide- ja sünteetilise bioloogia põhimõtetele toetuv uurimis- ja arendusasutus. Selle eesmärk on uudsete toidu- ja biotehnoloogiate ning toodete väljatöötamine ja kasutuselevõtmine. Arenduskeskusel on kaasaegne labor, kõrgelt kvalifitseeritud töötajad ja vajalik know-how. Keskuses tegeletakse nii biotehnoloogia kui ka toidutehnoloogia arendusprojektidega.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (TerviseTAK) on 2009. aastal asutatud rakendusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mis arendab oma tooteid ja reproduktiivmeditsiinis, onkoloogias, personaal-, labori- ja veterinaarmeditsiinis. Arendustööd toimuvad viie akadeemilise ja enam kui kahekümne eraettevõtte koostöös. TerviseTAK-i koostööpartneriteks on Eesti juhtivad teadlased ning mitmed Eesti ja Euroopa biotehnoloogiafirmad ja kliinikud.

Eliko on ettevõte, mis pakub innovaatilisi tooteid ja teenuseid elektroonika, side ja signaalitöötluse valdkonnas. Keskus arendab tulevikku suunatud asjade interneti (Internet of Things ‐ IoT) lahendusi globaalsele tehnoloogiaturule. Keskuse teadlased ja insenerid omavad mitmeid patente signaalitöötluse vallas ning Eliko osalusel on välja töötatud erinevaid Eesti IT-standardeid, näiteks nii ühistranspordi kui ka X‐tee vallas.

BIOCC teeb teadus- ja arendustööd ning osutab teenuseid kogu toiduahela ulatuses — alates looma aretusest, söötmisest ja -pidamisest tervis-soodsate toodete loomiseni ja nende tervislikkuse tõestamiseks kliiniliste uuringute läbiviimiseni. BIOCCi maailmatasemel teadus-arendustöö käigus luuakse ja rakendatakse innovaatilisi biotehnoloogilisi lahendusi söödalisandite, toiduainete ja toidulisandite loomiseks, integreerides ja arendades BIOCC-i ja rahvusvahelist mikrobioloogia-, biokeemia-, geneetika-, metaboloomika-, genoomika-, bioinformaatika-, füsioloogia-alast ja kliinilist kompetentsi.

STACC on Eesti juhtiv andmeteadusekeskus, mis loodi 2009. Aastal eesmärgiga luua innovaatilisi andmeanalüütika lahendusi. Keskus loob soovitussüsteeme ja arendab masinõppelahendusi. Soovitussüsteemid muutuvad keskseks kõikjal, kus kasutajad peavad tegema valiku suure hulga objektide seast (e-kaubandus, online-meedia, auto- ja kinnisvaraportaalid, personaalsed meilid jne). Soovitussüsteem aitab juhatada kasutajad neid huvitavate objektideni.

Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus peamine eesmärk on kogutud kogemuste ja rahvusvaheliste teadmiste baasil arendada ja edendada kaasaegset tootmist ja luua ettevõtetes eeldused tulemusliku, intelligentse ja konkurentsivõimelise tootmise arendamiseks. Et omandada rahvusvaheline tuntus ja tunnustatus ning valmistadada suurema lisandväärtusega tooteid lähtutakse Tööstus 4.0 arengusuundadest ja arendatakse tootmisstruktuure ja -süsteeme tulevikutehaste kontseptsioonide järgi.

abiks taotlejale

  • Toetused:

Eve Pakkas

tehnoloogia arenduskeskuste ettevõtluskonsultant

[email protected]

+372 627 9780

  • Arendustegevused:

Relika Alliksaar Williams

arenduskoostöö ekspert

[email protected]

+372 521 4876

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Tulevane tippinnovaator, anna endast märku!

Kas sind iseloomustab soov teha midagi uut ja enneolematut? Kas tahaksid luua oma sektoris trende, mille järgi joonduvad kõik teised? Kas julged riskida ja teha asju teistmoodi? Kui vastasid vähemalt kahele küsimusele jaatavalt, siis usume, et Sinus on tippinnovaatori potentsiaali. EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooni osakonna juhi Inge Laasi sõnul suudavad turbulentsetest aegadest edukalt läbi tulla uuendusmeelsed ettevõtted, kes oskavad kiiresti muutuvates oludes teha õigeid valikuid, võtta riske ja kohaneda uute oludega. “Tulevikukindlaks ettevõtteks saab väga edukalt kasvada läbi kogemuste, õigete teadmiste omandamise, vajalike innovatsioonitööriistade kasutamise ja pideva katsetamise kaudu. Seepärast olemegi kokku pannud maailmatasemel programmi, mille käigus kümme globaalse ambitsiooniga ettevõtet saavad võimaluse Eesti

Ettevõtete käeulatuses on väga palju ajujõudu. Kuidas teadlastega koostööni jõuda?

Sel aastal täie hooga käima läinud ettevõtete ja teadlaste koostööpäevade sarja neljas sündmus keskendus puidule ja selle väärindamisele. Koostööformaadis, kus lõviosa päevast on mõeldud teadlaste ja ettevõtjate omavahelise koostöö suurendamiseks, näevad kasu mõlemad.   „Kohtumine näitas, et tegelikult on ettevõtete käeulatuses väga palju ajujõudu ehk teadlasi, keda oli siin koos üle 40,“ kirjeldas koostööpäeval osalenud  Euroopa juhtiva saunade tootja Auroom OÜ kvaliteedi- ja arendusjuht Martin Salumaa. Koostööpäeva käigus selgus, et ka Auroomi väljakutsetele on teaduslik lahendus olemas. “Ja lähemal, kui arvasime,” lisas Salumaa.  Oktoobris Eesti Teadusagentuuri, EASi ja Startup Estonia korraldatud koostööpäeva käigus oli võimalik ettevõttel teadlastega silmast silma vestelda ning

Riik avas toetuse teadusarendustegevuse taristu arendamiseks

EASi ja KredExi ühendasutus avas ettevõtetele suunatud teadusarendustegevuse (edaspidi TA) teenustaristu vooru. Toetus on mõeldud ettevõtetele, kes osutavad teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele TA teenuseid. Vooru kogumaht on 10 miljonit eurot ning maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 2 miljonit eurot. „Eesti on võtnud endale strateegilise eesmärgi – tõsta riigis loodav lisandväärtus aastaks 2035 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest. Hetkel on see 85 portsenti keskmisest,“ tõdes ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Kristjan Järvan. Ministri hinnangul on selline oluline hüpe on võimalik ainult siis, kui Eesti ettevõtted tõstavad olulisel määral oma investeeringuid teadus- ja arendustöösse ja panustavad senisest teadusmahukatesse toodetesse ja teenustesse. „Kuna

Teeme selgeks, milline on sinu ettevõttes innovatsiooni juhtimine

Koroona, muutused tarneahelates, sõda, energia ja toormete hinnad, inflatsioon… Turbulentsetest aegadest tulevad edukalt läbi innovaatilised ettevõtted, kes tunnevad ennast, oma konkurente, kliente ja ettevõtlusmaastikku laiemalt, kirjutab meie innovatsiooniekspert Terje Kaelep. Pakun välja ühe kiirema ja teise pisut põhjalikuma meetodi, kuidas saada oma ettevõttest ja eelkõige innovatsiooni juhtimisest aus ülevaade. Vaatame, kas hea idee teekond sinu ettevõttes on kadalipp, millest tuleb kriimude ja hoopide hinnaga läbi murda või hoopis õlitatud masinavärk, mis toob väärt ideed turule Innovatsiooni defineeritakse erinevalt, aga kordame üle kõige olulisema – leiutis, millest kellelegi tulu ei teki, pole innovatsioon. Innovatsioon on ettevõtte jaoks võimaluste leidmine ja nende

Saksamaa otsib strateegiaid innovatsioonitippu naasmiseks

Viimasel ajal pakub Saksamaal üha enam kõneainet arusaam, et uuendusmeelsuse ja unikaalsete lahenduste osas on riik liiga kauaks loorberitele puhkama jäänud. Nüüd on Saksa ühiskonnas tõusetunud lausa hädakisa, mis nõuab ettepanekuid, kuidas Saksamaa uuesti tippu tagasi tuua. Saksa tuntud majandusleht Handelsblatt toob välja mõned strateegiad, mis peaksid Saksamaad aitama. Loodetavasti aitab nendega tutvumine ka Eesti ettevõtjatel mõista, kuidas saaksid nemad selles protsessis osaleda. Kui teised riigid panustavad üha enam teadus- ja arendustegevusele, on Saksa tööstuse investeeringud pigem kahanenud. Vaikselt koidab Saksamaalgi äratundmine, et innovatsiooniseisakust väljumiseks tuleb rohkem õppida teistelt ning investeerida enam (ning targemalt) innovaatilistesse tehnoloogiaettevõtetesse. Näib, et innovatsioonirongist jäi