Euroopa Kontrollikoda avaldas raporti hinnates Horisont 2020 widening meetmete tõhusust. Vähendamaks EL-i teatud riikide mahajäämust teaduse- ja innovatsiooni valdkondades, võttis Euroopa Komisjon kasutusele nn erimeetmed “widening measures” – laienemisriikidele, kuhu kuulusid 13 riiki, kes liitusid EL-ga ajavahemikul 2004-2020 + Luxembourg ja Portugal. Lühidalt öeldes, leiab raport, et Horisont 2020 laienemismeetmed olid hästi kavandatud, kuid kestvad siseriiklikud innovatsioonivaldkonna muutused sõltuvad eelkõige liikmesriikide ametiasutuste jõupingutustest. Innovatsioonilõhe likvideerimiseks peavad ka liikmesriigid ise (valitsused) omalt poolt panustama, prioritiseerides ja ka rahastades teadustegevust ja innovatsiooni ning tugevdades kohalikke innovatsiooni ökosüsteeme/tugistruktuure, sest vaid nii on nad võimelised absorbeerima EL innovatsioonivahendeid ning olema võrdväärseteks partneriteks innovatsiooniliidritest või

Teisipäeval kostus Estonia teatrist suuremat suminat – sektoritevahelise mobiilsuse ehk SekMo koostööpäev tõi kokku rohkem kui 60 teadlast ja ettevõtjat. Osalejad arutasid EASi ja Eesti Teadusagentuuri ühisüritusel kiirkohtingute vormis koostöövõimalusi ja vajadusi tehisintellekti, robootika ja IKT valdkondades. EASi ja Kredexi ühendasutuse arenduskoostöö eksperdi Relika Alliksaar Williamsi sõnul on koostöö ettevõtjate ja teadlaste vahel meie majanduse võtmeküsimus, sest just innovaatilised ning teadus- ja arendustegevusse panustavad ettevõtted suudavad konkureerida ka laias maailmas. „Koostööpäev on üks viis, kuidas julgustada ettevõtteid teadusmahukaid arendustegevusi ette võtma, kaasates selleks näiteks teadlast,“ selgitas Alliksaar Williams. „Kolm toimunud koostööüritust on kokku toonud ligi 150 osalejat ning andnud ettevõtetele

Need väikeettevõtted, kes on esmakordselt ette võtmas teadmusmahukat arendustööd, seisavad tihti silmitsi väljakutsetega, mis tunduvad esmapilgul ületamatud. Siin tuleb appi EASi rakendusuuringute programm ehk RUP, mis on loodud abistama Eesti ettevõtteid teadmusmahukate tootearenduste puhul. Abi koosneb kahest osast: nõustamine ja rahastamine. Vaatleme järgnevalt protsessi, kuidas RUP on praktilises elus aidanud väikeettevõtjat, kes ei olnud eelnevalt tegelenud rakendusuuringute ega raha taotlemisega. Esimene etapp: idee valideerimine Ettevõtjal oli idee hakata tootma taimsest valgust lihaalternatiive ning töötada selleks välja oma originaalretseptuur ja tehnoloogia. Eesmärk oli saavutada võimalikult lihasarnane toode. Thormi kaubamärgi all tegutsev ettevõte Vegestar OÜ pöördus ideega RUPi meeskonna poole ning vaatasime

Tihti pidurdavad ettevõtte arengut probleemid, mille lahendamist aitaks kiirendada mõne valdkonna kõrgetasemelise eksperdi, näiteks teadlase, kaasamine. EASi arenduskoostöö eksperdil Relika Alliksaar Williamsil on kõigile sellise murega maadlevatele ettevõtjatele välja pakkuda suurepärane soovitus – toetusmeede, mille abil saavad ettevõtted oma arendusmeeskonda palgata just neile olulise valdkonna eksperdi. „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” on meede, mille eesmärgiks on ettevõtete innovaatiliste arendustegevuste toetamine valdkondliku ekspertiisi kaasamise abil. „Meede on välja töötatud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri, EASi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega koostöös nii, et see vastaks võimalikult ettevõtete vajadustele, kuid tagaks ka juurdepääsu maailma parimatele teadmistele,“ avaldab Williams. „Uus taotlusperiood ettevõtete tagasiside järgi uuendatud tingimustega saab