Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamise eesmärgiks on hinnata Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) rakendatud toetusskeemide tõhusust ja mõju EASi klientidele ning laiemalt Eesti ettevõtluskeskkonnale ja majandusele. Vahehindamise üldiseks eesmärgiks oli vastata järgmistele uurimisküsimustele: Kas EASi rahaliste vahenditega on toetatud ettevõtteid, kes on suutnud toetusega teha tegevusi, mida nad turutingimustes ei oleks suutnud teha? Kuivõrd on toetatud ettevõtete tulemused tänu toetusele paranenud? Mis on olnud EASi toetuste laiem majanduslik ja ühiskondlik mõju? Kas riigi toetustest ettevõtlusele on kasu? Milles vastav kasu konkreetselt väljendub? Milline on olnud EASi toetuste kasu erinevate Eesti piirkondade lõikes? Euroopa Liidu rahastusperioodil 2007-2013 oli EASi toetuste eelarve 786,5

Ernst & Young alustas 8. veebruaril 2008 eeluuringut ettevõtete lisandväärtust tõstva ja elanike ettevõtlusaktiivsust suurendava teadlikkuse programmi väljatöötamiseks. Projekti esimeses faasis valmis vahearuanne, mille eesmärgiks oli hinnata seni Eestis rakendatud teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste tulemuslikkust lähtuvalt riiklikest ja ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkidest ning tuua sarnaste probleemide lahenduste näiteid välisriikidest. Programmi teises etapis koostati kontseptsioon, mis visandas uue teadlikkuse programmi sihtrühmad, struktuuri ja juhtimisskeemi. Käesolev tegevuskava võtab kokku teadlikkuse programmi eeluuringu esimesed etapid. Tegevuskava on koostatud võttes arvesse esimese etapi intervjuudest ning küsitlusest selgunud arvamusi, samuti toetutakse edukateks kujunenud praktikatele välisriikides. Kava on koostatud lähtudes teises etapis välja töötatud kontseptsioonist. Peamised

EAS-i ja Kredexi ühendasutus toetab rakendusuuringute programmi kaudu 10 miljoni euroga Eesti ettevõtete projekte, mis panustavad üle-euroopalise tähtsusega vesiniku väärtusahela koostöösse (IPCEI). Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on kliimaneutraalsuse ja seda toetavate eri energialahenduste suunas liikumine täna olulisem kui kunagi varem. „Venemaa agressioon Ukrainas ilmestab selgelt vajadust vähendada Euroopa Liidu liikmesriikide sõltuvust kolmandatest riikidest pärit energiatoodetest ning suurendada Euroopa võimekust puhta energia tootmiseks. Vesinik on energiasalvestussüsteem, mis võimaldab väga laialdast ühildamist eri sektorite, näiteks soojus- ja transpordisektori vahel. Vesiniku laiem kasutuselevõtt eeldab aga esmalt investeeringuid nii teadus- ja arendustegevusse kui sellele järgnevasse tootmisse,“ selgitas Sutt. Ministri sõnul on oluline,

EASi ja KredExi ühendasutus toetab Eesti – Norra koostööprogrammi Green ICT teises väikeprojektide voorus kuue Eesti ettevõtte koostööprojekte Norra ettevõtjatega kokku pea miljoni euroga. Projektide raames valmivad lahendused pakuvad kasutajatele ressursisäästu võimaldavaid tehnoloogiaid, mille abil suureneb Eesti ettevõtete konkurentsi- ja koostöövõime. „Tore on näha, et mitu Eesti ettevõtjat kasutavad suurepärast võimalust Eesti ja Norra koostöö raames töötada välja uuenduslikke energiat säästvaid lahendusi, mis peagi leiavad rakendust igapäevaelus ja tööstuses. Koostöö Norra ettevõtjatega võimaldab tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning loob uusi võimalusi kasvamiseks,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Näiteks arendavad ettevõtted toetuse abil kütteinertsi arvesse võtvat tehisintellekti lahendust, soojustagastusega saunaventilatsiooni,

EASi rakendusuuringute programm (RUP) sertifitseeriti Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendi (EIC Accelerator) meetme pistikprogrammide hulka, mille eesmärk on toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte. Selle tulemusel saavad RUPis osalenud ettevõtjad esitada taotluse rahvusvahelisse kiirendisse väiksema vaevaga. „Eestis tegutseb hulgaliselt tehnoloogiliselt kõrgetasemelisi ettevõtteid, kes eelmisel rahastusperioodil said Euroopa Liidu konkurentsitihedast väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud meetmest rahastust üle 30 miljoni euro ulatuses,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kelle sõnul on nüüd sellistele ettevõtetele avanemas uus võimalus. „EIC kiirendi on üks atraktiivsemaid ja konkurentsitihedamaid ettevõtjatele suunatud Euroopa Liidu rahastusmeetmeid, mistõttu mul on hea meel, et rakendusuuringute programmis osalejatel