Möödunud aastal avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi on Eesti viimase seitsme aastaga teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe innovatsiooni alal. Siiski ei ole me veel selle näitajaga jõudnud kõrgeimasse liigasse – selleks peame sammuma kõrgemale innovatsioonitrepil. Euroopa innovatsiooni võrdlustabeli tipus troonib liidrina Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Need on riigid, kus nii era- kui ka avalik sektor panustab võrreldes teistega oluliselt suuremas mahus teadus-arendustegevustesse. Kui siiamaani oleme saanud oma majandust arendada eelkõige juba olemasolevaid tehnoloogiad kasutusele võttes, siis tippliigasse jõudmiseks peame panustama rohkem innovatsiooni ning saama tehnoloogiate kasutajatest tehnoloogiate loojateks.  Mis vahe on tavalisel ettevõttel ja innovatsioonipõhisel

Valitsus andis täna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile volituse investeerida läbi riikliku fondivalitseja SmartCap NATO miljardieurosesse innovatsioonifondi 30 miljonit eurot. Riik investeerib läbi Eesti riigile kuuluva fondivalitseja SmartCap moodustatud lepingulise investeerimisfondi Venture Capital Fund 30 miljonit eurot NATO Innovatsioonifondi, mille eesmärk on tekitada ja rahastada uusi kahese ehk tsiviil- ja militaarkasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid ettevõtteid.  „Tänane julgeolekuolukord on märkimisväärselt kasvatanud kaitsevaldkonnas vajadust uute tehnoloogiate järele. Eesti kaitsetööstusel on minu hinnangul väga suur kasvupotentsiaal, veendusin selles ka hiljutisel Garage48 kaitsehäkatonil, ning usun, et meie ettevõtetel on liitlastele palju pakkuda. Teisalt on kogu Euroopas probleemiks kahese kasutusega ja süvatehnoloogiate alarahastatus. Innovatsioonifond suurendab koostööd NATO riikide

Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Keskuse loomise raames lisandub AS Metroserdi tegevustele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on, kirjutab EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas. Me oleme paari aastaga EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi raames nõustanud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates erinevatest liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja digiravimiteni. Igapäevaselt ettevõtete ja teadusasutustega töötades on ilmnenud tühimik Eesti innovatsioonimaastikul – nimelt on meil mitmetes valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud teadusrühmad ja ambitsioonikad ettevõtted, kuid puudub platvorm teadusuuringute viimiseks tööstuslikule

EASi ja KredExi ühendasutuse uues tippinnovaatorite programmis asuvad kümme ambitsioonikat ettevõtet disainima oma tulevikku. Ettevõtted analüüsivad oma tänast äri, uurivad oma valdkonna trende, tulevikutehnoloogiaid, klientide vajadusi ning töötavad selle põhjal välja oma ettevõtte tulevikustrateegia, et tõusta oma valdkonna innovatsiooniliidriks. 24. jaanuaril avalöögi saavas programmis osaleb ka päikesekatuste tootja Solarstone. Nende tegevjuhi Romet Roosalu sõnul on tänane majandusruum nii hektiline, et eilne innovatsioon võib juba homme reliktiks muutuda. „Seetõttu tuleb osata kaugemale vaadata ning edu pant on oskus eristada väärt sisendit mürast. Loodame, et tippinnovaatorite programm aitab meil valideerida oma julgeid ideid ja oma väärtuspakkumine uuele tasemele viia,“ rääkis Roosalu. Tema

EASi ja KredExi ühendasutus avas täna, 22. detsembril uue rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) toetusvooru, mis aitab ettevõtetel ellu viia teadmusmahukaid arendusprojekte. Toetuse suurus on kuni kaks miljonit eurot. „Ettevõtete vajadus ja soov teha teadmusmahukat arendustööd on olnud viimasel paaril aastal pidevas kasvutrendis ning aina tihedamat konkurentsi näeme ka meile laekunud projektidest,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo. Positiivset trendi kinnitab ka värske statistika. Nimelt kasvasid Statistikaameti andmetel 2021. aastal erasektori TA-kulutused võrreldes tunamullusega 16% jõudes 314 miljoni euroni. „Kui vaadata pikemat perspektiivi, siis võrreldes 2017. aastaga on erasektori TA-kulutuste maht enam kui kahekordistunud,“ rõhutas Harjo, kuid nentis,