Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

pereturismi atraktsioonide toetus

Toetame pereturismi atraktsioonide väljaarendamist reisimotivatsiooni loomiseks Eesti külastamiseks ja külastusaja pikendamiseks.

Toetuse vahendid on lõppenud ja rohkem voore kavas avada ei ole.

Nimi
Pereturismi atraktsioonide toetus
Suurim toetus
2 750 000
Omafinantseering
30%-75%
Kogu toetussumma
10 350 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

kelle jaoks oli toetus mõeldud?

  • Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus, kes haldab vähemalt 6 kuud aastas avatud atraktsiooni.
  • Atraktsioonidele, mis on huvipakkuv väliskülastajast pereturistile, pakkudes tegevusvõimalusi erinevas vanuses lastega peredele.

Mille jaoks toetust saadi?

  • atraktsiooni infrastruktuuri arendamiseks ja ehitamiseks
  • atraktsioonil teenuste pakkumiseks vajaliku materiaalse ja sellega kaasneva immateriaalse vara soetamiseks
  • atraktsioonil pakutavate teenuste arendamiseks
  • külastaja teenindamiseks vajaliku personali koolitamiseks
  • turundustegevuse elluviimiseks turismiarengukavas märgitud prioriteetsel sihtturul

Nõuded projektidele

Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses.

Toetuse saajal on kohustuslik teavitada avalikkust toetuse saamisest.

Aruandlus

Esita projektiga seonduvad aruanded koos kuludega struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu.

Projekti vahearuanded esitatakse 3-12 kuu tagant. Projekti lõpparuanne esitatakse hiljemalt 2 kuud pärast projekti lõppu. Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

ESITA ARUANNE

Projektide elluviimine

Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses.

Toetuse saajal on kohustuslik teavitada avalikkust toetuse saamisest.

Esita projektiga seonduvad aruanded koos kuludega struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu.

Projekti vahearuanded esitatakse 3-12 kuu tagant. Projekti lõpparuanne esitatakse hiljemalt 2 kuud pärast projekti lõppu. Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

ESITA ARUANNE

abiks toetuse saajale

Riin Roosalu

Toetuste keskuse valdkonnajuht

+372 514 0587

[email protected]

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Eesti teeb turismikampaaniaid kõigil lähiturgudel

EASi ja KredExi ühendasutuse turismiarenduskeskus on käivitanud ulatuslikud turismikampaaniad kõigil lähiturgudel, et alanud hooajal võimalikult kiiresti taastada Eesti tulusid turismiekspordist. Kampaaniad toimuvad nii Soomes ja Rootsis kui ka Lätis, Leedus ja Poolas. „Igal turul on oma sõnum: soomlastele räägime Talsinkist stiilis „same-same, but different“; rootslasi innustame loobuma igavast korralikkusest ja rutiinist; lõuna pool tögame end kui aeglast põhjanaabrit, kus puhkus ja ägedad hetked kestavad kauem,“ võttis kampaaniad kokku turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik. „Meie lähiturgudest seni ainult Läti on väga hästi taastunud, nii et mahud ületavad kriisieelset taset juba veerandi võrra, ülejäänud turud soovime samuti lähiajal endises mahus tagasi võita.“

Tallinna turism, 2011
Tallinna turism, 2011

2011. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes kokku 2,73 miljonit turisti, nendest rohkem kui pooled (55%) peatusid Tallinnas. Turistide arv Tallinnas: 1 498 500 (+16%), turistide ööd Tallinnas: 2 791 100 (+22%). Esmastest sihtturgudest kasvasid enim Suurbritannia ja Venemaa turistide ööbimised. Välisturistide linnakülastustest olid 76% puhkusereisid, 20% tööreisid, 3% konverentsikülastused ja 1% reisid muudel eesmärkidel. Siseturistide reisidest olid 60% puhkuse eesmärgil, 33% töö, 4% konverentsi külastamise ning 3% muul eesmärgil. 2011. aasta detsembris oli Tallinnas registreeritud 358 majutusettevõtet, milles oli kokku 7 577 tuba ja 15 377 voodikohta. Aasta keskmine tubade täitumus oli 60% ning see oli kaheksa protsendipunkti võrra kõrgem kui

Tallinna väliskülastajate uuring, 2011
Tallinna väliskülastajate uuring, 2011

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna tellimusel viiakse Tallinna väliskülastajate uuringut ühtse metoodikaga läbi juba alates 2002. aastast. Andmeid kogutakse läbivalt kogu vaatlusaasta jooksul maismaa piiripunktides, Tallinna Sadamas ja Tallinna Lennujaamas riigist lahkuvate väliskülastajate seast. Uuringu põhieesmärk on koguda detailset teavet Tallinna väliskülastajate, nende reisi eesmärgi, hinnangute ja reisi raames tehtavate kulutuste kohta. Uuringu tulemusel selgub: millisest riigist, kuidas ja kui kauaks väliskülastajad on Tallinna saabunud; mis eesmärgil Tallinna külastatakse ning mis motiveeris väliskülastajaid tegema otsust reisida just Tallinna; milliseid väliskülastajatele suunatud teenuseid linnakülalised kasutavad ja kuidas nad hindavad nende teenuste kvaliteeti; kui palju ja mille peale väliskülastajad raha kulutavad ning kuidas hinnatakse

Maaturismi uuring, 2012
Maaturismi uuring, 2012

Eesti maapiirkonna ettevõtluse arengule avaldavad enim mõju madal asustustihedus ning pidev põllumajanduse osakaalu langus ettevõtluses (MAK 2007-2013). Põllumajanduses on kujunemas suurtalude ja väikeste „ellujäämistalude” kooslus, kus peamise kaubatoodangu annavad tuhatkond suurettevõtet ning keskmiste ja väikeste talude arv väheneb kiiresti: maad renditakse suurtele ettevõtetele ja majad müüakse suvitajatele (Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos, iseministeerium). Vastav protsess toob kaasa tööhõivemäära languse maapiirkondades. Kuna maapiirkonna majandustegevus on (eriti äärealadel) ühekülgne, on põllumajandussektorist vabanenud tööjõul raske rakendust leida, mistõttu kahaneb maapiirkondade püsielanikkond. Maapiirkonna ettevõtlustegevuse mitmekesistamine väljapoole põllumajandussektorit peaks võimaldama hoida maapiirkonnas senist tööhõivemäära või seda isegi kasvatada. Uute töökohtade loomisel on aga suurem potentsiaal

Kolmapäeval selguvad Eesti esimesed MICHELINi restoranid

Aprillis jagas EASi ja KredExi ühendasutuse turismiarenduskeskus rõõmusõnumit, et MICHELINi restoranigiid ja tärnid jõuavad Eestisse. Sel kolmapäeval ongi käes aeg, kus Eesti esimesed MICHELINi tunnustused Eestis pidulikult avalikuks tehakse ja üle antakse. “Oleme väga põnevil! Kogu turismisektor ja kõik meie toidusõbrad Eestis ja välismaal, eriti naaberriikides ootavad põnevusega ajaloo esimest MICHELINi tseremooniat Eestis,” kinnitas EASi ja KredExi turismiarenduskeskuse juht Liina-Maria Lepik. “MICHELINi hindajad on külastanud restorane juba kuude kaupa, kuid kõik toimub incognito. Seega me keegi veel ei tea, mis restoranid MICHELINi giidi saavad, ja isegi seda mitte, kui palju neid võiks olla, kuid kolmapäeva õhtul saab see selgeks,” selgitas