Vaata peasisu Norway grants ja Eesti Arengu Sihtasutus

Eesti – Norra koostööprogramm “Green ICT"

Toetame ettevõtjate jätkusuutlikku arengut

Programmi eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtjate jätkusuutlikku arengut ja lisandväärtuse kasvu. Toetuse abil suurendame Eesti ja Norra innovatsioonialast ärikoostööd ning ettevõtete lisandväärtust ressursisäästu edendavate projektide abil, mille tulemusena väheneb süsihappegaaside emissioon ning energiatarbimine, kasvab toetuse saajate iga-aastane käive ja ärikasum ning luuakse uusi töökohti.

 

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Nimi
Eesti – Norra koostööprogramm “Green ICT”
Suurim toetus
700 000
Omafinantseering
vähemalt 50%
Kogu toetussumma
19 280 430
Staatus
Suletud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Toetus on mõeldud Eestis registreeritud ettevõtjatele.
  • Projekti partnerina võib kaasata juriidilisi isikuid Eestist ja Norrast, sh ettevõtjad, mittetulundusühingud, assotsiatsioonid, ülikoolid, klastrid jt.
  • Partnerlusprojekti elluviimise eelduseks on partnerlusleping. Partnerluslepingu olemasolul saavad partnerid teha abikõlblikke kulusid ja rahaliselt panustada projekti finantseerimisse.
  • Projektide elluviimisele rakenduvad riigiabist tulenevad tingimused ja kohustused.

Mis on toetuse andmise eesmärk?

Eesti ettevõtjate konkurentsivõime kasvatamine, arendades Eesti-Norra koostööd.

Ressursside säästmine

Suurem kasum

Uued töökohad

Toetasime projekte kolmes valdkonnas

Projektid on suunatud tööstusettevõtete digitaliseerimise, tootearenduse ja ressursisäästlike lahenduste arendamise toetamiseks ja uudsete rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Oluline oli lahenduste ressursisäästlikkus ning suunatus süsihappegaaside emissioonide ja energiatarbimise vähendamisele.

Projektid on suunatud erinevate IKT-l põhinevate toodete ja teenuste arendamiseks, näiteks transport, energeetika jm. Ka võib IKT olla horisontaalne komponent tööstuse ja rohetehnoloogiate ning tervisetehnoloogiate projektides.

Lahendused aitavad kaasa infotehnoloogilistele arendustegevustele tervishoiusektoris. Toetatakse näiteks personaalmeditsiini valdkonna tegevusi uute IKT-toodete ja teenuste arendamiseks, mis on disainitud koostöös lõpptarbijatega. 

Oluline on projektide sotsiaalmajanduslik mõju: suurem kasum ja uued töökohad.

Norway Grants

Loe rohkem infot finantsmehhanismi Norway Grants kohta:

Norway Grants rakendusmäärus (inglise keeles)

Info- ja kommunikatsiooninõuded (inglise keeles)

 

Loe rohkem infot teiste Eestis elluviidavate Norway Grants programmide kohta Riigi Tugiteenuste Keskuse Norra toetuste kodulehel.

teised Eestis elluviidavad Norway Grants programmid

Toetuse taotlemine

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Taotluse hindamine

Esitatud taotlusi hindasid sihtasutus ja hindamiskomisjon. Taotluse hindamisel võeti arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest. Hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatus rahastamise või mitterahastamise otsuse. Peale otsuse tegemist sõlmiti toetuse saajatega projektileping, milles täpsustati projekti elluviimisega seonduvad detailid, näiteks vahearuannete ja lõpparuande esitamise kuupäevad

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​toetuse keskkonna kaudu.

Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme sulle alati toeks!

esita aruanne

PÕHITOETUSSKEEMI JA VÄIKEPROJEKTIDE ARUANDLUSE VORMID JA JUHISED:

Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks

 

TÄIENDAVATE TEGEVUSTE VOORU ARUANDLUSE VORMID JA JUHISED:

Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks

Projekti vahe- ja lõpparuande näidisvorm

Välispartneri kulude auditeerimise vorm auditi teostajale

Välispartneri kulude kontrollnimekiri

Raporti vorm avalik-õiguslikust juriidilisest isiku kulude kontrollimiseks

Reisikulude lihtsustamise põhimõtted ja reisi kokkuvõtte vorm

Kasutatud seadme või masina tõend

Hankeplaani näidis

Projekti aruandluse juhend

Palkade abitabel

Projekti etapid

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Esitatud taotlusi hindasid sihtasutus ja hindamiskomisjon. Taotluse hindamisel võeti arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest. Hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatus rahastamise või mitterahastamise otsuse. Peale otsuse tegemist sõlmiti toetuse saajatega projektileping, milles täpsustati projekti elluviimisega seonduvad detailid, näiteks vahearuannete ja lõpparuande esitamise kuupäevad

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​toetuse keskkonna kaudu.

Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme sulle alati toeks!

esita aruanne

PÕHITOETUSSKEEMI JA VÄIKEPROJEKTIDE ARUANDLUSE VORMID JA JUHISED:

Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks

 

TÄIENDAVATE TEGEVUSTE VOORU ARUANDLUSE VORMID JA JUHISED:

Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks

Projekti vahe- ja lõpparuande näidisvorm

Välispartneri kulude auditeerimise vorm auditi teostajale

Välispartneri kulude kontrollnimekiri

Raporti vorm avalik-õiguslikust juriidilisest isiku kulude kontrollimiseks

Reisikulude lihtsustamise põhimõtted ja reisi kokkuvõtte vorm

Kasutatud seadme või masina tõend

Hankeplaani näidis

Projekti aruandluse juhend

Palkade abitabel

Abiks taotlejale

  • Programm, toetus, ettevõtete nõustamine:

Anari Lilleoja

Green ICT programmijuht

[email protected]

+372 627 9452

  • Üritused:

Tiiu Treier

teemajuht

[email protected]

+372 627 9404

 

Loe lähemalt taotlusvoorude tingimuste kohta:
Täiendavate tegevuste taotlusvooru tingimused ja kord (2022 rahastatud projektid)

Varasemalt rahastatud projektidele kehtivad tingimused:

I põhitoetusskeemi tingimused ja kord (2020 rahastatud projektid)

II põhitoetusskeemi tingimused ja kord (2021 rahastatud projektid)

Väikeprojektide vooru tingimused ja kord (2022 rahastatud projektid)

Toetuse saamisest tuleb avalikkust teavitada. Teavitusviisid sõltuvad, kui suur on saadud toetus ning kas projekti on kaasatud Norra partner või mitte.

Norra finantsmehhanismi raames rahastatavate projektide logod

Projektide teavitustingimused

EAS ja Norway Grants kaksiklogod

EEA ja Norway Grants kommunikatsiooni ja disaini käsiraamat

Vaata kõigi toetust saanud projektide nimekirja RTK kodulehelt

II põhitoetusvoorus toetatud projektid

Väikeprojektid

I põhitoetusvooru projektidega saab tutvuda toetatud projektide andmebaasis:

Toetatud projektide andmebaasi
Ivo Suursoo: digihirmu vastu aitab õppimine

Äripäeva Raadio saates jagas ärikonsultatsiooni ettevõtte Columbus Baltikumi tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo viite praktilist sammu ettevõtete juhtidele ja juhtkonna liikmetele, mida digitaliseerimise projektide ja digiinvesteeringute peale mõeldes astuda. Esmalt aga suurtest digitaliseerimise trendidest rääkides tõi Suursoo välja automatiseerimise. „Tuleviku trendide mõttes võib põhimõtteliselt jagada ettevõtted kaheks – tööjõumahukad ettevõtted ja tootemahukad ettevõtted. Tööjõumahukates ettevõtetes on kindlasti üks trend hüperautomatiseerimine, millele tasub kohe ka tegelikult rongile hüpata. Tänane integratsioonitehnoloogiate areng võimaldab ebavajalikku tööd inimese jaoks vältida ja hulga käsitööd vahelt ära lõigata,“ selgitas ta. „Hea uudis on see, et automatiseerimise lahendused ei ole enam kallid. Väikeettevõtte

Innovatsiooniekspert Linus Bille: edukas innovatsioon algab ettevõtte juhist

Selleks, et jääda konkurentsivõimeliseks, tuleb ettevõttel areneda. Nii on täna ilmselt vähe ettevõtteid, kes ei oleks mõelnud innovatsioonile. Millest alustada ja kuidas edu saavutada, selgitab innovatsiooniekspert Linus Bille rahvusvahelisest konsultatsiooniettevõttest Eicorn.  „Innovatsioon hõlmab uute ideede kasutamist mingi töö tegemiseks ehk oluline ei ole mitte ainult tulemus, vaid tööprotsess, mida uuendust luues kasutatakse,“ selgitas Bille. Uuendust saab seejuures tema sõnul innovatsiooniks nimetada vaid siis, kui see loob väärtust või omab laiemat ühiskondlikku mõju. „Muul juhul oleks tegu lihtsalt leiutisega.” Kui soov on olemas, siis seistakse silmitsi küsimusega – millest alustada, et ettevõttes edukalt innovatsiooni teha? Enne praktilisi samme tuleks innovatsioonieksperdi sõnul

Eesti tervisetehnoloogia ettevõtted said Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendist kokku üle 18 miljoni euro

Eesti tervisetehnoloogia iduettevõtted GeneCode ja BetterMedicine said Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendist EIC Accelerator kokku €18,4 miljoni suuruse toetuse.1,7 miljoni suuruse granditoetuse ja sellele pärast eel-kliinilist uuringut lisanduva 14,3 miljoni suuruse omakapitaliinvesteeringu kaasanud iduettevõtte GeneCode on välja töötanud ravimi selliste krooniliste ja progresseeruvate neurodegeratiivsete haiguste raviks nagu näiteks Parkinsoni tõbi ja lihaste kärbumine ehk ALS. Kokku nii suurt finantseeringut ei ole varem ükski Eesti ettevõte EIC Acceleratorist saanud. Genecode’i juhi Paavo Pilve sõnul on toetus neile äärmiselt oluline ning aitab koheselt teadus- ja arendustegevustega jätkata. Samuti on tulevikus võimalus kõrgema väärtuse pealt kapitali kaasata. „Meie eesmärk on järgmistel aastatel viia läbi eel-kliinilised uuringud ehk

Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid: Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid

EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi (RUP) neljandas voorus said uudsete tehnoloogiate arendamiseks toetust 14 ettevõtet kogumahus 15 miljonit eurot. Arendusprojektide hulgast leiab lahendusi nii meditsiinis, droonide arenduses, agronoomia digitaliseerimises, tulevikutoidus, väetiste tootmises kui ka uut tüüpi elektrolüüserite ehitamises. Majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo sõnul tuleb lähiaastatel nii riigil kui ettevõtetel uue kasvu leidmiseks oluliselt innovatsiooni panustada. „Innovatsiooni toetamine on oluline, et ühelt poolt oleks tagatud ettevõtete investeerimiskindlus ning teiselt poolt kõrgema lisandväärtuse loomine ja Eesti ekspordi kasv. Pakume ettevõtjatele tuge arenduse nö surmaoru läbimisel, kus riskid on kõige suuremad, et Eestist pärit kõrge lisandväärtusega tooted ja tehnoloogiad pääseksid maailmaturule

Riik toetab tudengite projekte alates tehisintellektist kuni satelliitide ja robotite arendamiseni

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EAS ja Kredexi ühendasutusega toetavad 10 tudengite inseneeriavaldkonna arendusprojekti kogumahus 960 000 euroga. Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraami sõnul oli ta meeldivalt üllatunud, et konkurents toetusele oli väga tihe. „Mul on hea meel näha, et leidub nii palju hakkajaid tudengeid, kuna nemad on meie majanduse tulevik. Kõik projektid valmivad koostöös ettevõtetega, mis on suurepärane viis tudengitel tutvuda oma valdkonna ettevõtjate tegemistega,“ ütles Kraam. EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul tõi hindamiskomisjon esile tudengite professionaalsust ja ideede ambitsioonikust. „Kõik tudengid, kes nendes projektides kaasa löövad, saavad unikaalse ja samas ka praktilise kogemuse,“ sõnas

Sind võib veel huvitada:

Avatud
innovatsioon

Euroopa Horisont EIC Accelerator

Suurim toetus 2 500 000
Kestus kuni 2 aastat
Avatud
innovatsioon

Innovatsiooniosak

Suurim toetus 7500
Avatud
Meistriklass

Ringdisaini meistriklass

Hind 1000 eurot + KM
Kestus 3 kuud
Avatud
eurostars

Eurostars

Suurim toetus 300 000
Kestus kuni 36 kuud
Avatud
rakendusuuringute programm

Rakendusuuringute programm

Suurim toetus 2 000 000
Avatud
Nõustamine

Intellektuaalomandi-alane strateegiline nõustamine

Kestus 5 esimest tundi tasuta
Avatud
Meistriklass

Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklass loomeettevõtetele

Hind 250 eurot + KM
Kestus 3 kuud
Avatud
teadmussiire

Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus

Suurim toetus 5 000 000
Avatud
Meistriklass

Digitaliseerimise meistriklass

Hind 1000 eurot + KM
Kestus 3,5 kuud
Avatud
Meistriklass

ESG ja kestlikkuse meistriklass

Hind 750 eurot + KM
Kestus 6 kuud
Avatud
Tootearendus ja innovatsioon

Teadus- ja arendustegevuse teenuseid pakkuva ettevõtja taristu toetus

Suurim toetus 2 000 000
Avatud
tootearendus

Tootearenduse toetus

Suurim toetus 500 000
Avatud
Meistriklass

Disaini meistriklass

Hind 1500 eurot + KM
Kestus 6 kuud
Avatud
Nõustamine

Rahvusvahelise eksperdi kaasamine

Hind Omaosalus 50% eksperdi tasust, maksimaalne toetussumma 10 000 eurot
Avatud
rakendusuuringute programm

Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor

Suurim toetus 150 000
Avatud
Teenus

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõustamine

Avatud
äri arendamine

Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetus

Suurim toetus 100 000
Avatud
Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus

Suurim toetus 500 000
Avatud
Toetus

Arendusosak

Suurim toetus 35000
Avatud
innovatsioon

Innowwide programm

Suurim toetus 60 000