Vaata peasisu Ühtekuuluvuspoliitika logo 2021-2027 (kaasrahastanud EU, EST)

Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise toetus

Toetame loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu.
Panustame läbi tugiteenuste pakkujate alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisse, toote- ja teenusarenduse ning innovatsioonivõimekuse kasvu, jätkusuutlike ärimudelite väljatöötamisse ning rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisse.
Soodustame koostöövõrgustike toimimist ning valdkondade üleseid koostöömudeleid, sealhulgas teiste sektorite ning teadus- ja arendusasutustega.

Taotlusvoor on avatud alates 3. augustist 2023 kell 9.00. Taotluste esitamise tähteag on 2. oktoobril 2023 kell 16.00.
Taotlusvooru eelarve on 1 250 000 eurot.

26.07.2023 toimunud infopäeva materjalid

Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik eelnõustamine.

Nimi
Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise toetus
Suurim toetus
150 000
Omafinantseering
vähemalt 30%
Kogu toetussumma
1 250 000
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, kes soovivad pakkuda loomevaldkonna ettevõtjatele tugiteenuseid.
  • Taotlema sobib ettevõtja/organisatsioon, kellel on loomevaldkonnale tugiteenuste pakkumiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, ligipääs riigisisestele ja rahvusvahelistele võrgustikele ja ekspertiisile, asjakohane taristu ja/või tehnoloogilised võimalused ning koostööpartnerid Eestis ja välisriikides.
  • Olulised on tugiteenuste kvaliteet, regionaalne kättesaadavus ning vastavus eri arenguetappides olevate loomeettevõtjate vajadustele.

NB! Enne taotluse esitamist peab ettevõtja/organisatsioon läbima kohustusliku eelnõustamise.

Mille jaoks toetust saab?

Tugiteenuste pakkujad osutavad piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja potentsiaalist lähtuvaid loomeettevõtluse arengut toetavaid tugiteenuseid.

Toetust saab kasutada:

  • ettevõtlusinkubatsiooni (sh eel- ja põhiinkubatsiooni) teenuse pakkumiseks
  • loomeettevõtjatele nende kestlikku kasvu, ekspordisuutlikkust ja investeeringute kaasamise võimekust toetavate arendusteenuste pakkumiseks
  • tugiteenuse pakkuja otsesteks personalikuludeks (kuni 30% projekti abikõlblikest kuludest)

Mis on toetuse eesmärk?

Tõuseb loomemajanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekus

Suureneb lisandväärtus töötaja kohta

Loomemajandussektori tulu kasvab

Eelnõustamine

Enne taotluse esitamist peavad taotlejad läbima eelnõustamise.

Taotluse ettevalmistamine

Toetuse määrus

Toetuse määruse seletuskiri

Taotlusvormi näidis ja vajalikud lisad:

Taotlusvormi näidis

Projektiplaani vorm 

Projekti tegevuskava, eelarve ja majandusnäitajate prognoosi vorm

Hankeplaani vorm (juhul kui taotleja on hankija riigihangete seaduse tähenduses)

Volikirja näidisvorm (on vajalik, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel)

  • Taotleja esindusõigusliku isiku kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, ja juhul, kui taotleja on tegutsenud taotlemisele eelnenud lõppenud majandusaastal vähemalt kuus kuud
  • Käimasoleva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga
  • Partnerite kaasamise korral partneri info vorm ning koopia taotleja ja projektis osaleva(te) partneri(te) vahelisest partnerlus- või konsortsiumlepingust

Taotluse esitamine

Taotlusi saab esitada 03.08.2023 (kell 9:00) kuni 02.10.2023 (kell 16:00).
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Taotluse hindamine

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale.

Soovitame valikumetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Valikumetoodika

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist (rahastusperiood 2021-2027), lasub sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.

Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:

  • toetusraha säästlik kasutamine
  • kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
  • 60 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
  • ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit
  • hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
  • tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja kulud struktuurifondide e-​toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Vahearuande näidisvorm (täidetakse ja esitatakse e-​toetuse keskkonnas)

Lõpparuande näidisvorm

VTA arvestuse kompleksdokument

Projekti vahearuannetes, lõpparuandes ja järelaruandes peab olema kajastatud toetuse saamisel kasusaajate hinnang tugiteenustele.

Toetuse saajal kogub andmeid projekti kasusaajate kohta, sealhulgas nende hinnanguid toetuse saaja pakutavatele tugiteenustele ning majandusnäitajaid enne ja pärast teenuste kasutamist, arvestab tugiteenuste pakkumisel, et nende mõju peab avalduma kasusaajate müügitulu, ekspordi müügitulu või lisandväärtuse kasvus, peab arvestust kasusaajatele antava abi kohta, teavitab kasusaajaid projekti raames neile antava abi liigist, suurusest ja tingimustest ning esitab sellekohase teabe Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutusele koos projekti aruannetega.

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Projekti etapid

Enne taotluse esitamist peavad taotlejad läbima eelnõustamise.

Toetuse määrus

Toetuse määruse seletuskiri

Taotlusvormi näidis ja vajalikud lisad:

Taotlusvormi näidis

Projektiplaani vorm 

Projekti tegevuskava, eelarve ja majandusnäitajate prognoosi vorm

Hankeplaani vorm (juhul kui taotleja on hankija riigihangete seaduse tähenduses)

Volikirja näidisvorm (on vajalik, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel)

  • Taotleja esindusõigusliku isiku kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, ja juhul, kui taotleja on tegutsenud taotlemisele eelnenud lõppenud majandusaastal vähemalt kuus kuud
  • Käimasoleva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga
  • Partnerite kaasamise korral partneri info vorm ning koopia taotleja ja projektis osaleva(te) partneri(te) vahelisest partnerlus- või konsortsiumlepingust

Taotlusi saab esitada 03.08.2023 (kell 9:00) kuni 02.10.2023 (kell 16:00).
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale.

Soovitame valikumetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Valikumetoodika

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist (rahastusperiood 2021-2027), lasub sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.

Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:

  • toetusraha säästlik kasutamine
  • kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
  • 60 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
  • ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit
  • hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
  • tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Esita projektiga seonduv aruandlus ja kulud struktuurifondide e-​toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Vahearuande näidisvorm (täidetakse ja esitatakse e-​toetuse keskkonnas)

Lõpparuande näidisvorm

VTA arvestuse kompleksdokument

Projekti vahearuannetes, lõpparuandes ja järelaruandes peab olema kajastatud toetuse saamisel kasusaajate hinnang tugiteenustele.

Toetuse saajal kogub andmeid projekti kasusaajate kohta, sealhulgas nende hinnanguid toetuse saaja pakutavatele tugiteenustele ning majandusnäitajaid enne ja pärast teenuste kasutamist, arvestab tugiteenuste pakkumisel, et nende mõju peab avalduma kasusaajate müügitulu, ekspordi müügitulu või lisandväärtuse kasvus, peab arvestust kasusaajatele antava abi kohta, teavitab kasusaajaid projekti raames neile antava abi liigist, suurusest ja tingimustest ning esitab sellekohase teabe Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutusele koos projekti aruannetega.

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Abiks taotlejale

Katrin Pööra

ettevõtluskonsultant

+372 5912 9404

katrin.​poora@​eas.​ee

Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest ning toetuse määruse seletuskirjast

Toetuse määrus inglise keeles (Terms and conditions in English)

Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid

26.07.2023 toimunud infopäeva materjalid:

Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumine slaidid Anu-Maaja Pallok (Kultuuriministeeriumi loomemajanduse nõunik)
Kliendikeskne teenusearendus slaidid Kaili Kallas (Brand Manual OÜ)
Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise toetuse tingimused Katrin Pööra (EIS Toetuste osakond)

Infopäeva salvestus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
EASi ja KredExi ühendasutus avas loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise toetuse

EASi ja KredExi ühendasutus avas 3. augustil loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise toetuse, mille eesmärk on kasvatada loomeettevõtjate ekspordivõimekust ja lisandväärtust. „Mõte on selles, et meil oleks loomemajanduse valdkonnale spetsiifilised tugiteenused, mis aitavad neil astuda järgmist sammu. Olgu see näiteks tootearenduses, uuenduslike ärimudelite loomine või uutele turgudele sisenemine,“ sõnas EASi ja KredExi toetuste osakonna juht Monica Hankov. Tema sõnul on loomesektori puhul eriti oluline ka koostöö teiste sektorite ja ettevõtetega ning samuti teadus-arendus asutustega. Toetust saab kasutada näiteks ettevõtlusinkubatsiooni teenuse pakkumiseks aga ka loomeettevõtjate arendusteenuste pakkumiseks. Näiteks on varasemalt sama toetust saanud muusikavaldkonna arenduskeskus Music Estonia, kes viis ellu eduka ekspordiprogrammi AMP,

Kümme loomemajanduse ettevõtet panid paika oma arenguplaanid

Eile lõpetasid kümme ettevõtet EASi ja KredExi loomeettevõtete arengukava praktikumi, mis andis neile teadmised ja oskused strateegilisest planeerimisest ning esmase oskuse neid enda ettevõtte arenguks kasutada ning samuti esmased teadmised ja oskused finantside vallas. „Eesti loomemajandus on stardijoonel, kust tuleb nüüd püsti tõusta ja jooksma hakata. Loomingule lisaks on hakatud üha enam nägema majanduse poolt ning on oluline jõuda ettevõtetel ekspordikõlbulikuks ning suunduda Eestist väljapoole,“ sõnas EASi ja KredExi loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand. Tema sõnul on arenguruumi nii koostöö suurendamise loomemajanduse erinevate valdkondade vahel kui ka loomemajanduse ja teiste sektorite vahel. „Hea oli näha, kuidas erinevate valdkondade ettevõtted juba programmi

Jalg ukse vahele: Eesti oli Euroopa ühel suurimal esitlusfestivalil kohal seni suurima delegatsiooniga

Sel sügisel astus Saksamaal Euroopa ühel suurimal esitlusfestivalil Reeperbahn lavale Eesti ansambel Holy Motors. Sündmusel osalenud Eesti seni suurim, 24-liikmeline delegatsioon keskendus koroonapausi järel suhete ülessoojendamisele ning uute kontaktide loomisele. Suurel esitlusfestivalil osalemine on üheks parimaks viisiks, mille raames ehitada sildu rahvusvahelisele muusikaturule sisenemiseks. „Seega tuleb selliseid võimalusi kasutada ning nendest igati kinni haarata,“ sõnas delegatsiooni liige ja Music Estonia juht Ave Tölpt. Saksamaal Hamburgis 2006. aastast toimuv Reeperbahni festival toob igal aastal kokku muusikatööstuse tipptegijad üle kogu maailma. Sellistel sündmustel osalemine on aga määrava tähtsusega just Eesti väiksele muusikaturule, et kasvada Eestist väljapool.  „Festival avab ühest küljest võimaluse Saksa

Algab kümnes Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek

Täna algab järjekorras 10. Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek, millega tänatakse äri-, poliitika- ja kultuuritegelasi, kes on oma tegevuse ja nõuannetega panustanud Eesti eduloosse. Seekordsel kohtumisel keskendutakse nii rohepöördele ning tuleviku tehnoloogia- ja elukeskkondade arendamisele kui ka aktuaalsetele julgeoleku teemadele.   EASi ja KredExi ühendasutuse juhi Lauri Lugna sõnul toovad muutlikud ajad selgelt esile rahvusvahelise koostöö ja märkamise vajaduse. „Rõõm on tõdeda, et Eesti sõprade kokkutulek, mida koostöös oma partneritega korraldame, on jõudnud juba kümnenda toimumiskorrani. Praegusel ajal näeme selgelt kui oluline on rahvusvaheline koostöö, tänu millele saame teha väikese Eesti maailmas suuremaks. Meil on potentsiaal olla tuleviku rohetehnoloogiate eksportöör ja kestliku ettevõtluse suunanäitaja,

Rakendusuuringute programm on ettevõtjate seas üha populaarsem

EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba