Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

ideekonkurss

Toetame ettevõtlikkuse arendamist

2018. aastal kogusime uusi ideid kahes teemavaldkonnas: eksport, tootearendus ja digitaliseerimine ning loomemajandus. Toetasime kokku 10 ideed.

Nimi
Ideekonkurss
Kogu toetussumma
528 620
Staatus
Suletud
Töömahukus

mis on toetuse andmise eesmärk?

suurendada teadlikkust ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest ühiskonnas laiemalt

Kasvab müügitulu ja lisandväärtus

Tõuseb teadlikkus ettevõtlusest

Suureneb ettevõtjate kontaktide arv

Toetatud projektid

  • Eesti Arhitektuurikeskuse projekt “PuitAIT vol 3 – MAJAMASINAD” (48 999 eurot)
  • Eesti Meretööstuse Liidu projekt “Meretööstuse liitruum” (48 735 eurot)
  • MTÜ Organic Estonia projekt “Organic Estonia suurprojekt 2018” (21 tuhat eurot)
  • Eesti Disainikeskuse projekt “Ringdisain” (48 994 eurot)

  • Eesti Toiduainetööstuse Liidu projekt “Välismessi Anuga 2019 ühiskülastus Kölnis, Saksamaal toidutööstuste esindajatega ajavahemikus 7.-9. oktoober, 2019” (10 488 eurot)
  • Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu projekt “ETPL ekspordi tugitegevus 2019” (9586 eurot)
  • Eesti Kaitsetööstuse Liidu projekt “ITAR – Innovatsioon ning Teadus- ja Arendustegevus Rahvusvaheliseks” (10 430 eurot)

  • Eesti Arhitektide Liidu projekt “PuuExpo” (138 642 eurot)

  • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda  projekt “Loomemajandus ettevõtete ekspordi arenguprogramm” (13 587 eurot)
  • Tartu Loomemajanduskeskus projekt “Ettevõtlusalane õpe noortele moedisaineritele” (19 572 eurot)

Taotlemine

Taotlemine on lõppenud.

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​toetuse keskkonna kaudu. Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Aruandevormide näidised:

esita aruanne

projekti etapid

Taotlemine on lõppenud.

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​toetuse keskkonna kaudu. Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Aruandevormide näidised:

esita aruanne

abiks taotlejale

Loona Mansberg

ettevõtluskonsultant

[email protected]

+372 627 9521

Algab kümnes Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek

Täna algab järjekorras 10. Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek, millega tänatakse äri-, poliitika- ja kultuuritegelasi, kes on oma tegevuse ja nõuannetega panustanud Eesti eduloosse. Seekordsel kohtumisel keskendutakse nii rohepöördele ning tuleviku tehnoloogia- ja elukeskkondade arendamisele kui ka aktuaalsetele julgeoleku teemadele.   EASi ja KredExi ühendasutuse juhi Lauri Lugna sõnul toovad muutlikud ajad selgelt esile rahvusvahelise koostöö ja märkamise vajaduse. „Rõõm on tõdeda, et Eesti sõprade kokkutulek, mida koostöös oma partneritega korraldame, on jõudnud juba kümnenda toimumiskorrani. Praegusel ajal näeme selgelt kui oluline on rahvusvaheline koostöö, tänu millele saame teha väikese Eesti maailmas suuremaks. Meil on potentsiaal olla tuleviku rohetehnoloogiate eksportöör ja kestliku ettevõtluse suunanäitaja,

Rakendusuuringute programm on ettevõtjate seas üha populaarsem

EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba

Uudset biomaterjali arendav Sutu: pilliroog on Põhjamaade bambus

Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel. Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo

Ettevõtete ja teadlaste kiirkohting jättis osalejad näljaseks koostöö järele

Teisipäeval kostus Estonia teatrist suuremat suminat – sektoritevahelise mobiilsuse ehk SekMo koostööpäev tõi kokku rohkem kui 60 teadlast ja ettevõtjat. Osalejad arutasid EASi ja Eesti Teadusagentuuri ühisüritusel kiirkohtingute vormis koostöövõimalusi ja vajadusi tehisintellekti, robootika ja IKT valdkondades. EASi ja Kredexi ühendasutuse arenduskoostöö eksperdi Relika Alliksaar Williamsi sõnul on koostöö ettevõtjate ja teadlaste vahel meie majanduse võtmeküsimus, sest just innovaatilised ning teadus- ja arendustegevusse panustavad ettevõtted suudavad konkureerida ka laias maailmas. „Koostööpäev on üks viis, kuidas julgustada ettevõtteid teadusmahukaid arendustegevusi ette võtma, kaasates selleks näiteks teadlast,“ selgitas Alliksaar Williams. „Kolm toimunud koostööüritust on kokku toonud ligi 150 osalejat ning andnud ettevõtetele

Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed, 2009
Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed, 2009

Uuring „Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed“ onvalminud Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi tellimusel. Uuringu peaeesmärgiks oli seatud Eesti loomemajanduse sotsiaal-majandusliku potentsiaali hindamine ning loomemajanduse arendamiseks riigi tasandil ettepanekute tegemine. Uuringu ülesandepüstitus oli fokuseeritud sotsiaal-majanduslikust potentsiaalist lähtuvalt eelisarendatavate loomemajandussektorite selekteerimisele ja sellest tulenevalt meetmete pakkumisele nende arengu suunamiseks. Uuringu raames mõistetakse laiema kontekstina loomemajanduse arengu seostamist teadmistepõhise majanduse paradigmadega ja teiste laiemate ühiskonnas aset leidvate trendidega. Loomemajanduse arendamist nähakse eelnimetatud arengusuundumustega samaaegselt ja seostatult. Rahvusvahelisest praktikast toimunud ja toimuvatest arengutest, mis laiema raamistiku valimist toetavad, on eeskätt tähtsustatud järgmisi suundumusi: loovuse kontseptsiooni laienemine, loovuse tähtsustamine erinevate eluvaldkondade (k.a haridus, infotehnoloogia)