Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus
Toetame Ida-Viru majanduse mitmekesistamist
Kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab Eestis enim Ida-Viru maakonda. Julgustame ettevõtteid oma äritegevust mitmekesistama. Toetuse abil on võimalik teha uusi töökohti loovaid investeeringuid.
Toetuse taotlemine on jooksev.
Toetuse taotlemine on avatud alates 15.08.2022
Enne taotluse esitamist küsi lisa ja registreeru eelnõustamisele.
Kelle jaoks on toetus mõeldud
Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kelle tegevusala ja projekt kuulub järgmiste valdkondade hulka:
- mäetööstus
- töötlev tööstus
- elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
- info ja side ettevõtlus
- kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Enne taotluse esitamist peab ettevõtja läbima kohustusliku eelnõustamise.
Eelnõustamise kokkuleppimiseks võta ühendust oma kliendihalduriga või täida ülal toodud vorm “Eelnõustamisele”
Mille jaoks toetust saab?
Mis minu ettevõttes muutub?
Suureneb ettevõtte konkurentsivõime
Kasvab toodete ja teenuste müügitulu
Tõuseb lisandväärtus töötaja kohta
Eelnõustamine
Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik nõustamine. Nõustamise kokkuleppimiseks võta palun ühendust oma kliendihalduriga või täida allolev vorm.
Taotluse ettevalmistamine
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Valmista taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:
Tegevuskava ja eelarve vorm (IPCEI projektidele)
Juhend “Ei kahjusta oluliselt” põhimõtte kohta
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
Juhend kliimakindluse tagamise hinnangu koostamise kohta
Kontserni liikmete skeem EASi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Taotleja äriplaan
- Taotleja kinnistu omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid või andmed (kinnistu kohta, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse)
- Ehitamise korral ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja poolt tehtud ja kavandatavatest tegevustest koos ajakava ning vastavasisulise dokumentatsiooniga
- Koolitusplaan, mis sisaldab eeldatavat koolitatavate arvu, eelarve ülevaadet, koolituste kirjeldust, mahtu ja kestust (kui projekti tegevustes on kavandatud koolitused)
- Inglise keelne projektiplaani koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte
- Toetuse taotlemisel taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavate investeeringute elluviimiseks tuleb lisada dokumentatsioon, mis tõendab ja põhjendab, millisest üldise grupierandi artikli 41 punktis 6 toodud alapunktist lähtuvalt on vajalik investeerimiskulud määratleda
- Jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne viimase lõppenud kvartali seisuga
- Taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui selle esitamise tähtaeg on saabunud, aga see ei ole kättesaadav äriregistris
- Taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopi, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav
- Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal
Taotluse esitamine
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:
Projekti elluviimine
Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Õiglase ülemineku Fondist, on sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:
- toetusraha säästlik kasutamine
- kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
- 60 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
Vaata riigihangete registri kasutusjuhendit (vaata “Juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija RHS tähenduses”) - ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit
- hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
- tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandlus
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Vahe- ja lõpparuande näidisvorm (täidetakse ja esitatakse e-toetuse keskkonnas)
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!
Projekti etapid
Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik nõustamine. Nõustamise kokkuleppimiseks võta palun ühendust oma kliendihalduriga või täida allolev vorm.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Valmista taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:
Tegevuskava ja eelarve vorm (IPCEI projektidele)
Juhend “Ei kahjusta oluliselt” põhimõtte kohta
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
Juhend kliimakindluse tagamise hinnangu koostamise kohta
Kontserni liikmete skeem EASi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Taotleja äriplaan
- Taotleja kinnistu omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid või andmed (kinnistu kohta, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse)
- Ehitamise korral ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja poolt tehtud ja kavandatavatest tegevustest koos ajakava ning vastavasisulise dokumentatsiooniga
- Koolitusplaan, mis sisaldab eeldatavat koolitatavate arvu, eelarve ülevaadet, koolituste kirjeldust, mahtu ja kestust (kui projekti tegevustes on kavandatud koolitused)
- Inglise keelne projektiplaani koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte
- Toetuse taotlemisel taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavate investeeringute elluviimiseks tuleb lisada dokumentatsioon, mis tõendab ja põhjendab, millisest üldise grupierandi artikli 41 punktis 6 toodud alapunktist lähtuvalt on vajalik investeerimiskulud määratleda
- Jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne viimase lõppenud kvartali seisuga
- Taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui selle esitamise tähtaeg on saabunud, aga see ei ole kättesaadav äriregistris
- Taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopi, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav
- Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:
Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale
Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Õiglase ülemineku Fondist, on sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:
- toetusraha säästlik kasutamine
- kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
- 60 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
Vaata riigihangete registri kasutusjuhendit (vaata “Juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija RHS tähenduses”) - ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit
- hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
- tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Vahe- ja lõpparuande näidisvorm (täidetakse ja esitatakse e-toetuse keskkonnas)
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!
Abiks taotlejale
Jaak Puistama
Toetuste keskuse ettevõtluskonsultant
+372 505 9288
Infokeskus
+372 627 9700
Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:
Toetuse määrus (inglise keeles)
(Regulation in English)
Toetuse määrus (vene keeles)
(Постановление на русском языке)
Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Möödunud aastal avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi on Eesti viimase seitsme aastaga teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe innovatsiooni alal. Siiski ei ole me veel selle näitajaga jõudnud kõrgeimasse liigasse – selleks peame sammuma kõrgemale innovatsioonitrepil, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooniosakonna juht Inge Laas. Euroopa innovatsiooni võrdlustabeli tipus troonib liidrina Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Need on riigid, kus nii era- kui ka avalik sektor panustab võrreldes teistega oluliselt suuremas mahus teadus-arendustegevustesse. Kui siiamaani oleme saanud oma majandust arendada eelkõige juba olemasolevaid tehnoloogiad kasutusele võttes, siis tippliigasse jõudmiseks peame panustama rohkem innovatsiooni ning saama tehnoloogiate kasutajatest
Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Keskuse loomise raames lisandub AS Metroserdi tegevustele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on, kirjutab EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas. Me oleme paari aastaga EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi raames nõustanud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates erinevatest liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja digiravimiteni. Igapäevaselt ettevõtete ja teadusasutustega töötades on ilmnenud tühimik Eesti innovatsioonimaastikul – nimelt on meil mitmetes valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud teadusrühmad ja ambitsioonikad ettevõtted, kuid puudub platvorm teadusuuringute viimiseks tööstuslikule
Täna algab järjekorras 10. Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek, millega tänatakse äri-, poliitika- ja kultuuritegelasi, kes on oma tegevuse ja nõuannetega panustanud Eesti eduloosse. Seekordsel kohtumisel keskendutakse nii rohepöördele ning tuleviku tehnoloogia- ja elukeskkondade arendamisele kui ka aktuaalsetele julgeoleku teemadele. EASi ja KredExi ühendasutuse juhi Lauri Lugna sõnul toovad muutlikud ajad selgelt esile rahvusvahelise koostöö ja märkamise vajaduse. „Rõõm on tõdeda, et Eesti sõprade kokkutulek, mida koostöös oma partneritega korraldame, on jõudnud juba kümnenda toimumiskorrani. Praegusel ajal näeme selgelt kui oluline on rahvusvaheline koostöö, tänu millele saame teha väikese Eesti maailmas suuremaks. Meil on potentsiaal olla tuleviku rohetehnoloogiate eksportöör ja kestliku ettevõtluse suunanäitaja,
EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba
Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel. Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo