Vaata peasisu Rahastanud Euroopa Liit NextGenerationEU Funded by the European Union NextGenerationEU Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU (RRF) (EST)

toetame e-veoselehe arendusi

Toetame digipööret transpordi ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu

 

Taotlusvoor on suletud, taotlusi sai esitada  31.05.2022 kell 9:00 – 29.07.2022 kell 16:00

Enne taotluse esitamist on kohustuslik läbida eelnõustamine.

 

 

 

Nimi
E-veoselehe arendamise toetus
Suurim toetus
200 000
Omafinantseering
50-75%
Kogu toetussumma
1 000 000
Staatus
Suletud
Töömahukus

kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik
  • projekt olema suunatud maanteetranspordi või veoteenuse dokumendi koostamise või andmevahetus teenuse pakkumisele
  • vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot
  • temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust
  • majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud
  • maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
  • maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitatud
  • ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust
  • ei ole raskustes ettevõtja

mis ettevõttes muutub?

Maksimaalne projekti pikkus on 15 kuud.

elektroonilise kaubaveoteabe andmevahetusplatvormi väljaarendamine

e-veoselehe andmevahetusteenuse loojaks saamine

osaline digipööres transpordi ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu

16. juunil 2022 - Infopäev

16. juunil

11.00- 12.50 E-veose infopäev toimus üle veebi Teamsi keskkonna kaudu 

 

16. mai infopäeva materjalid.

Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) video
Reaalajamajanduse tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) video
Ülevaade transporditeemade arengutest ja eFTIst – Eva Killar (MKM) video
eFTI nõuete analüüsi tutvustus – Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video

 

17. juunil 2022 - Töötuba

Teenusedisaini töötuba meetme “e-veoselehe arendamise toetus” taotlejatele

9.30-13.00 toimub üle veebi ZOOMi keskkonna kaudu.

Töötoa sisuks on eFTI platvormide arendajatega teenusplatvormi klienditeekonna koostamine – riigiasutuste ja juurdepääsupunkt/NAP’iga andmevahetuse korraldamise protsessi lähem arutelu ja selle toimimise analüüs.

Väljundiks on selge arusaam, mida platvorm tegema peab eFTI väljundite mõistes.

Uuri lähemalt töötoast

Eelnõustamine

Tule eelnõustamisele.

Eelnõustamine on enne taotluse esitamist kohustuslik.

Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.

Võta ühendust:

Kristiina Niilits
[email protected]
7386 009

Arenda ise või osta teenust

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • turutingimustel ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud

Turundustegevused on toetatavad järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud teenuste kulud

Kirjuta projektiplaan

Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:

Projektiplaani vorm/juhend

Taotluse esitamine

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

  • Eelkaardistus – mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume.

Taotlusevormi näidis

Projektiplaan

Eelarve vorm 

Finantsprognoosid

Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
  • esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EAS hindab esitatud taotlust kuni 45 tööpäeva.

Taotluse hindamiskriteeriumid:

50%
projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund ja tulemusnäitaja saavutamisele mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud kvalifikatsioon, jätkusuutlikus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus mille raames hinnatakse projekti realistlik k ust ning kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste saavutamiseks

Hindamisemetoodika

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul). 

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruandluse esitamine

Vahearuande – ja  lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

projekti teekond

16. juunil

11.00- 12.50 E-veose infopäev toimus üle veebi Teamsi keskkonna kaudu 

 

16. mai infopäeva materjalid.

Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) video
Reaalajamajanduse tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) video
Ülevaade transporditeemade arengutest ja eFTIst – Eva Killar (MKM) video
eFTI nõuete analüüsi tutvustus – Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video

 

Teenusedisaini töötuba meetme “e-veoselehe arendamise toetus” taotlejatele

9.30-13.00 toimub üle veebi ZOOMi keskkonna kaudu.

Töötoa sisuks on eFTI platvormide arendajatega teenusplatvormi klienditeekonna koostamine – riigiasutuste ja juurdepääsupunkt/NAP’iga andmevahetuse korraldamise protsessi lähem arutelu ja selle toimimise analüüs.

Väljundiks on selge arusaam, mida platvorm tegema peab eFTI väljundite mõistes.

Uuri lähemalt töötoast

Tule eelnõustamisele.

Eelnõustamine on enne taotluse esitamist kohustuslik.

Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.

Võta ühendust:

Kristiina Niilits
[email protected]
7386 009

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • turutingimustel ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud

Turundustegevused on toetatavad järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud teenuste kulud

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

  • Eelkaardistus – mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume.

Taotlusevormi näidis

Projektiplaan

Eelarve vorm 

Finantsprognoosid

Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
  • esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

EAS hindab esitatud taotlust kuni 45 tööpäeva.

Taotluse hindamiskriteeriumid:

50%
projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund ja tulemusnäitaja saavutamisele mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud kvalifikatsioon, jätkusuutlikus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus mille raames hinnatakse projekti realistlik k ust ning kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste saavutamiseks

Hindamisemetoodika

Projekti elluviimine

Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul). 

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Vahearuande – ja  lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Abiks taotlejale

Kristiina Niilits
[email protected]​eas.​ee
7386 009

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2019
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2019

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2019. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Mida mõistetakse tööstuse digitaliseerimise märksõna all? Pakutud variantidest mõistetakse tööstuse digitaliseerimise all eelkõige kolme: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt (90%); juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil (85%) ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine (77%). Tootmisvaldkondade lõikes põhimõttelist erinevust vastuste struktuuris ei ole. Suurimate ettevõtete (100+ töötajat) jaoks tähendab tööstuse digitaliseerimine siiski eeskätt juhtimisprotsesside tõhustamist digirakenduste abil, kuid ka siin ei ole vastuste erinevus väga reljeefne. Arvutiprogrammi abil juhitavate tööpinkide või robotite osa tootmisprotsessi etappide juhtimisel 35%-l küsitletud ettevõtetest on vastus 0%, ehk pole ühtegi arvutiga juhitavat

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2020
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2020

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi märtsis 2020. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Mõiste peamiseks tähenduseks on endiselt uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt tööstuses, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine. Välja võiks tuua, et mõnevõrra vähem nimetatakse lihtsalt uute arvutiprogrammide kasutuselevõttu ja veidi enam inimeste asendamist robotitega. Tootmisvaldkondade ja töötajate arvu rühmades samuti olulisi põhimõttelisi muutusi arusaamades ei ole. Suurte ettevõtete rühmas (100 + töötajat) on mõnevõrra vähenenud

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2021
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2021

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2021. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 ja 2020 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Põhilisteks vastusvariantideks on: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ning arvuti abil juhitavate robotite kasutamine tööstuses. Varasemast enam on nüüd esindatud vastus „äppide loomine“ (nimetab 69% küsitletutest) ning „inimese asendamine robotiga“ (65%). Samas märgiti enam ka ülalnimetatud põhivariante, ehk vastuste üldised proportsioonid muutusid vähe. Võrreldes arusaamu tööstuse digitaliseerimise mõistest tootmisvaldkondade lõikes, siis peamiseks trendiks

Digitaliseerimise meistriklassi peaauhinna sai Pinska Liimpuit

EASi tööstusettevõtetele suunatud digitaliseerimise meistriklassi kolmanda lennu lõpuüritus toimus sel nädalal Hestia Hotel Europas. Programmi lõpetas 20 tööstusettevõtet ning 5000 eurose peaauhinna teenis Viljandimaal tegutsev liimpuidu tootja Pinska Liimpuit. Auhinnalise koha teenisid ka Estover Piimatööstus (3000€) ning IKT-seadmete taas- ja ümberkäitlemisega tegelev Foxway (2000€). Lõpuüritusel kõneles president Kersti Kaljulaid tööstuse tulevikust, digiteerimisest, palkadest ja majandusloogika arengutest. EASi digitaliseerimise teemajuhi Kersti Kuusksalu sõnul oli seekordne lend eriti tugev. „Kõikidel ettevõtetel oli žürii hinnangul üsnagi võrdväärselt selge arusaam ning visioon, millistel põhjustel ettevõttes konkreetseid protsesse digitaliseeritakse ja kuhu soovitakse arendustega jõuda, et saavutada soovitud ärilisi eesmärke,“ selgitas Kuusksalu. Pinska Liimpuidu peamine eesmärk

Tööstuhäkk aitab üles leida ettevõtte innovatsioonivõimalused

Palju vigu andmetes, puudulik või üleliigne info, topelt sisestamised – kas tuleb tuttav ette? Sellise probleemiga vaevles ka tööstuslike kummide ja plasti töötlemise ning hulgimüügiga tegelev Plastok. Sellest ajendatuna otsustati eelmisel aastal osaleda Tööstushäkil – tulemuseks auväärne kolmas koht ja värske hingamine digitaliseerimise teemadel.   ”Kogusime tootmisest küll mingisugust infot paberite peal, kuid süsteemsus ning vajalik analüüs puudus. Me ei suutnud enam korraliku süsteemita efektiivselt ja jätkusuutlikult toimetada ning oli vaja midagi ette võtta,” selgitas ettevõtte tootmisjuht Eigo Helimets. Nii sündis eelmisel aastal idee osaleda Tööstushäkil ja asuda arendama paberivaba tootmiskeskkonda. Kolmepäevase arendusmaratoni käigus valmis lahenduse esmane prototüüp. ”Andsime endast

sind võib veel huvitada

Avatud
Kiirendi

Ajujaht

Kestus 4-6 kuud
Töömahukus
Avatud
Toetus

Digitaliseerimise teekaardi toetus

Suurim toetus 15 000
Kestus kuni 6 kuud
Töömahukus
Avatud
Toetus

Rakendusuuringute programm

Suurim toetus 2 000 000
Töömahukus
Avatud
Toetus

Loomeettevõtete arenguplaani elluviimise toetus

Suurim toetus 75 000
Töömahukus
Avatud
Toetus

Euroopa horisondi partnerlus „Võtmetähtsusega digitehnoloogiad“

Suurim toetus 300 000
Kestus kuni 36 kuud
Töömahukus
Avatud
Meistriklass

Digitaliseerimise meistriklass

Kestus 3,5 kuud
Töömahukus
Avatud
Toetus

Ettevõtte arenguprogramm

Suurim toetus arenguplaanile kuni 500 000
Kestus kuni 3 aastat
Töömahukus
Avatud
Toetus

Tootearenduse toetus

Suurim toetus 500 000
Kestus Toetuse taotlemine on jooksev
Töömahukus
Avatud
Toetus

E-arvete arenduse toetus

Suurim toetus 20 000
Töömahukus
Avatud
Toetus

Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor

Suurim toetus 150 000
Töömahukus
Avatud
Meistriklass

Turuletuleku meistriklass

Millal saan alustada? 01. oktoober
Kestus 2 kuud
Töömahukus
Avatud
Nõustamine

Innovatsioonivõimekuse diagnostika

Töömahukus
Avatud
Toetus

Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine

Kestus 3 – 24 kuud
Töömahukus
Avatud
Nõustamine

Tehnoloogiate otsing, seire ja analüüs (technology intelligence)

Kestus kuni 5 tundi tasuta
Töömahukus
Tulemas
Toetus

Ettevõtete digipöörde toetus

Suurim toetus 300 000
Töömahukus
Suletud
Toetus

Ideekonkurss

Töömahukus
Suletud
Toetus

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus

Suurim toetus 550 000
Töömahukus
Suletud
Toetus

Innovatsiooniosak

Suurim toetus 6000
Töömahukus
Suletud
Toetus

Klastrite toetamine

Töömahukus
Suletud
Häkaton

Tööstushäkk

Kestus 3 päeva
Töömahukus