toetame e-veoselehe arendusi
Toetame digipööret transpordi ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu
Taotlusvoor on suletud, taotlusi sai esitada 31.05.2022 kell 9:00 – 29.07.2022 kell 16:00
Enne taotluse esitamist on kohustuslik läbida eelnõustamine.
kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik
- projekt olema suunatud maanteetranspordi või veoteenuse dokumendi koostamise või andmevahetus teenuse pakkumisele
- vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot
- temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust
- majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud
- maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
- maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitatud
- ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust
- ei ole raskustes ettevõtja
mille jaoks toetust saab?
mis ettevõttes muutub?
elektroonilise kaubaveoteabe andmevahetusplatvormi väljaarendamine
e-veoselehe andmevahetusteenuse loojaks saamine
osaline digipööres transpordi ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu
16. juunil 2022 - Infopäev
16. juunil
11.00- 12.50 E-veose infopäev toimus üle veebi Teamsi keskkonna kaudu
- E-veoselehe toetusmeetmed ja ootused tulemustele – Maarja Mänd (MKM)
- Realajamajanduse tegevused: fookus e-veoseleht – Sirli Heinsoo (MKM)
- Eurooopa Komisjoni arengud eFTI valdkonnas – Eva Killar (MKM)
- eFTI ootused e-veoselehe platvormidele etappide kaupa– Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
- Toetuse rakendamine, määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video
16. mai infopäeva materjalid.
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) video
Reaalajamajanduse tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) video
Ülevaade transporditeemade arengutest ja eFTIst – Eva Killar (MKM) video
eFTI nõuete analüüsi tutvustus – Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video
17. juunil 2022 - Töötuba
Teenusedisaini töötuba meetme “e-veoselehe arendamise toetus” taotlejatele
9.30-13.00 toimub üle veebi ZOOMi keskkonna kaudu.
Töötoa sisuks on eFTI platvormide arendajatega teenusplatvormi klienditeekonna koostamine – riigiasutuste ja juurdepääsupunkt/NAP’iga andmevahetuse korraldamise protsessi lähem arutelu ja selle toimimise analüüs.
Väljundiks on selge arusaam, mida platvorm tegema peab eFTI väljundite mõistes.
Eelnõustamine
Tule eelnõustamisele.
Eelnõustamine on enne taotluse esitamist kohustuslik.
Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.
Võta ühendust:
Kristiina Niilits
[email protected]
7386 009
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on toetatavad järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Eelkaardistus – mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume.
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 45 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandluse esitamine
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
projekti teekond
16. juunil
11.00- 12.50 E-veose infopäev toimus üle veebi Teamsi keskkonna kaudu
- E-veoselehe toetusmeetmed ja ootused tulemustele – Maarja Mänd (MKM)
- Realajamajanduse tegevused: fookus e-veoseleht – Sirli Heinsoo (MKM)
- Eurooopa Komisjoni arengud eFTI valdkonnas – Eva Killar (MKM)
- eFTI ootused e-veoselehe platvormidele etappide kaupa– Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
- Toetuse rakendamine, määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video
16. mai infopäeva materjalid.
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) video
Reaalajamajanduse tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) video
Ülevaade transporditeemade arengutest ja eFTIst – Eva Killar (MKM) video
eFTI nõuete analüüsi tutvustus – Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video
Teenusedisaini töötuba meetme “e-veoselehe arendamise toetus” taotlejatele
9.30-13.00 toimub üle veebi ZOOMi keskkonna kaudu.
Töötoa sisuks on eFTI platvormide arendajatega teenusplatvormi klienditeekonna koostamine – riigiasutuste ja juurdepääsupunkt/NAP’iga andmevahetuse korraldamise protsessi lähem arutelu ja selle toimimise analüüs.
Väljundiks on selge arusaam, mida platvorm tegema peab eFTI väljundite mõistes.
eFTI nõutege lähemaks tutvumiseks:
Tule eelnõustamisele.
Eelnõustamine on enne taotluse esitamist kohustuslik.
Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.
Võta ühendust:
Kristiina Niilits
[email protected]
7386 009
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on toetatavad järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Eelkaardistus – mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume.
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 45 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Abiks taotlejale
Kristiina Niilits
[email protected]eas.ee
7386 009
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
E-veoselehe arendamise toetuse saajad.
Uuri lähemalt
Jaapan soovib igati kaasa aidata sellele, et sealsed inimesed saaksid elada külluslikumalt ja mugavamalt, kasutades ära uuema tehnoloogia pakutavaid võimalusi. Kõige paremini saab Jaapani turuolukorraga tutvuda kohapeal. Jaapani IKT-turu suurus Jaapani sise- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel oli nende erasektori info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turu suurus 2020. aastal 12 970 miljardit jeeni (0,6% rohkem kui aasta varem). Koroonapandeemiast alates on kohalikud omavalitsused ja ettevõtted paljuski üle läinud kaugtööle ja veebipõhisele haridusmudelile ning leevendanud veebipõhise arstiabiga seotud eeskirju. Paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted lükkasid küll pandeemia ajal oma IKT-investeeringuprojektid edasi, samas suurettevõtted tegid neid enam, et jõuda laiema digiteerimiseni. Mis on Society
Digitaliseerimine on Prantsusmaal seatud üheks peamiseks prioriteediks. Sealne valitsus on teinud suuri jõupingutusi, et julgustada nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtteid oma struktuuri moderniseerima ja kasutama murrangulisi tehnoloogilisi lahendusi. See võiks Eesti ettevõtetele olla hea aeg oma teadmiste jagamiseks ja Prantsusmaa turule sisenemiseks. Digitaliseerimine on Prantsuse avalike teenuste jaoks paras väljakutse, aga muidugi ka suur võimalus. Prantsuse avalik sektor on pikka aega kannatanud keeruliste ja tülikate bürokraatlike protseduuride all. Nii on president Macron rõhutanud teenuste digitaliseerimise olulisust avalike teenuste tõhususe ja kvaliteedi tõstmisel. Tervishoid on üks esimesi riiklikke tööstusharusid, mis on selle valdkonna investeeringutest kasu saanud. Eelmisel aastal jõuti
Venemaa sõjategevus Ukrainas on seadnud kahtluse alla Saksamaa energeetikatööstuse senised otsused. Sealne energeetikapoliitika seisab silmitsi tõsise pöördepunktiga. Kuigi nii Eestis kui ka Saksamaal on tähelepanu valdavalt koondunud Venemaa sõjategevusele, on jätkuvalt pildil ka rohepöörde küsimus ning tegelikult üha enam. Võitlus kliimamuutuste vastu ning jätkusuutlikuma majandusmudeli leidmine on olnud majandusekspertide ja ökofilosoofide jaoks aktuaalne juba 1970. aastatest, sest piiratud ning kahanevate loodusressursside tingimustes ei ole majanduse lõputu kasvamine realistlik perspektiiv. Nüüd tulebki meil mõelda põlvkonnale, kes peab selles maailmas elama 50 aasta pärast. Sakslased on mõistnud kliimaneutraalsuse saavutamise pakilisust ning toovad seetõttu eesmärgi saavutamise tähtaega üha varasemaks – algse 2045. aasta
EASi ja KredExi ühendasutus avas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 13. märtsil taotluste vastuvõtu ettevõtjate küberturvalisuse taseme tõstmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot. Toetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimekusi tulla toime küberrünnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid. „Küberintsidendid teevad ettevõtetele kahju nende suurusest hoolimata, rünnakud võivad tööstusettevõtte tootmise katkestada või arvepettuse järel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettevõtetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. „Mõnel juhul tähendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul töötajate koolitamist ja kolmandal hoopis võrkude ümberehitamist. Just seetõttu tuleb
Meistriks ei sünnita, meistriks õpitakse. Just seepärast ongi loodud digitaliseerimise meistriklass. Kui te veel kaalute, kas täita avaldus programmis osalemiseks, siis teeme otsustamise lihtsamaks: Osalejad tulevad programmi väga erinevate eesmärkide ja väljakutsetega: alates soovist võtta kasutusele mõni konkreetne uus tarkvara, kuni tahtmisega muuta mõni protsess efektiivsemaks ja targemaks. Kaks aastat tagasi meistriklassi publiku lemmikuks valitud Lipuvabrikut ajendas meistriklassiga liituma soov leida endale sobiv ERP-tarkvara. „Olles natukene ise mänginud digitaliseerimist, otsustasime, et vajame professionaalset tuge. Kuna meil oli varasemalt EASi abil tehtud digitaliseerimise audit, tundus loogilise sammuna jätkata digitaliseerimise meistriklassis,“ rääkis ettevõtte arendusjuht Jan-Erik Tõeleid ja lisas, et just meistriklassis said