Vaata peasisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Arengu Sihtasutuse

toetame e-arve arendusi

Eesmärk on toetada ettevõtja äriprotsesside innovatsiooni e-arve arenduste kaudu.

Nimi
E-arvete arenduse toetus
Suurim toetus
20 000
Omafinantseering
50-75%
Kogu toetussumma
977500
Staatus
Avatud
Töömahukus

kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • igas suuruses Eesti äriühingutele, kes pakub e-arvete operaatorteenust, kassasüsteemi, makselahenduse või muud majandustarkvarateenust
  • Eesti äriregistris registreeritud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäev
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta käive oli vähemalt 40 000 eurot
  • vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot.

mis ettevõttes muutub?

ettevõtja äriprotsesside innovatsioon e-arve arenduste kaudu

üldine digitaliseerimise areng ettevõtjas

alguspunktiks ettevõtja teiste valdkondade, näiteks makselahenduse või andmepõhise aruandlussüsteemi juurutamisel

Infopäev 06.06.2022

Infoptunni materjalid 06.06.2022 

E-arve üldinfo – Maarja Mänd (MKM)
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM)
Määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus).

Infopäeva materjalid (04.05.2022)

Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) Video

Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) Video

Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus) Video

Turundusnõuanne – Annika Lepp (MKM) Video

Arenduse valik

Arenduse valik

Mõelge läbi, millist arendust on vaja teha, et pakutav toode oleks edaspidi veelgi parem ja võimaldaks E-arve levikule kaasa aidata. 

Vajadusel saate teha ühe neist või kõik arendused:

  • EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
  • ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
  • digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus

Arenda ise või osta teenust

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • turutingimustel ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud

Turundustegevused on kohustuslikud.

Neid saab teha nii abikõlbliku projektimaksumuse sees olevana või omavahendite arvelt.

Juhul kui soovite projekti eelarvesse sisse panna turunduskulusid, siis projekti saate panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud teenuste kulud

Kirjuta projektiplaan

Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:

Projektiplaani juhend

Taotluse esitamine

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

Taotlusevormi näidis

Projektiplaan

Eelarve vorm

Fintantsprognooside vorm

Partnerlepingu vorm

Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega
  • lähteülesnade  alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)
  • taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

TÄIDA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EAS hindab esitatud taotlust kuni 20 tööpäeva.

Taotluse vastavushindamise kriteeriumid:

  • projekt vastab määruse eesmärgile;
  • taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
  • taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

 

Aruandluse esitamine

Lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.

projekti teekond

Infoptunni materjalid 06.06.2022 

E-arve üldinfo – Maarja Mänd (MKM)
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM)
Määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus).

Infopäeva materjalid (04.05.2022)

Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) Video

Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) Video

Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus) Video

Turundusnõuanne – Annika Lepp (MKM) Video

Arenduse valik

Mõelge läbi, millist arendust on vaja teha, et pakutav toode oleks edaspidi veelgi parem ja võimaldaks E-arve levikule kaasa aidata. 

Vajadusel saate teha ühe neist või kõik arendused:

  • EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
  • ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
  • digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • turutingimustel ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud

Turundustegevused on kohustuslikud.

Neid saab teha nii abikõlbliku projektimaksumuse sees olevana või omavahendite arvelt.

Juhul kui soovite projekti eelarvesse sisse panna turunduskulusid, siis projekti saate panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud teenuste kulud

Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:

Projektiplaani juhend

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

Taotlusevormi näidis

Projektiplaan

Eelarve vorm

Fintantsprognooside vorm

Partnerlepingu vorm

Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega
  • lähteülesnade  alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)
  • taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

TÄIDA TAOTLUS

Taotluse hindamine

EAS hindab esitatud taotlust kuni 20 tööpäeva.

Taotluse vastavushindamise kriteeriumid:

  • projekt vastab määruse eesmärgile;
  • taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
  • taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

 

Lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.

Abiks taotlejale

EAS Infokeskus
info@​eas.​ee
627 9700

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Valige siseriiklike programmide logod.

Toetusest teavitamine

Toetusmeetme määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2019
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2019

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2019. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Mida mõistetakse tööstuse digitaliseerimise märksõna all? Pakutud variantidest mõistetakse tööstuse digitaliseerimise all eelkõige kolme: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt (90%); juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil (85%) ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine (77%). Tootmisvaldkondade lõikes põhimõttelist erinevust vastuste struktuuris ei ole. Suurimate ettevõtete (100+ töötajat) jaoks tähendab tööstuse digitaliseerimine siiski eeskätt juhtimisprotsesside tõhustamist digirakenduste abil, kuid ka siin ei ole vastuste erinevus väga reljeefne. Arvutiprogrammi abil juhitavate tööpinkide või robotite osa tootmisprotsessi etappide juhtimisel 35%-l küsitletud ettevõtetest on vastus 0%, ehk pole ühtegi arvutiga juhitavat

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2020
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2020

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi märtsis 2020. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Mõiste peamiseks tähenduseks on endiselt uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt tööstuses, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine. Välja võiks tuua, et mõnevõrra vähem nimetatakse lihtsalt uute arvutiprogrammide kasutuselevõttu ja veidi enam inimeste asendamist robotitega. Tootmisvaldkondade ja töötajate arvu rühmades samuti olulisi põhimõttelisi muutusi arusaamades ei ole. Suurte ettevõtete rühmas (100 + töötajat) on mõnevõrra vähenenud

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2021
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2021

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2021. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 ja 2020 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Põhilisteks vastusvariantideks on: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ning arvuti abil juhitavate robotite kasutamine tööstuses. Varasemast enam on nüüd esindatud vastus „äppide loomine“ (nimetab 69% küsitletutest) ning „inimese asendamine robotiga“ (65%). Samas märgiti enam ka ülalnimetatud põhivariante, ehk vastuste üldised proportsioonid muutusid vähe. Võrreldes arusaamu tööstuse digitaliseerimise mõistest tootmisvaldkondade lõikes, siis peamiseks trendiks

Digitaliseerimise meistriklassi peaauhinna sai Pinska Liimpuit

EASi tööstusettevõtetele suunatud digitaliseerimise meistriklassi kolmanda lennu lõpuüritus toimus sel nädalal Hestia Hotel Europas. Programmi lõpetas 20 tööstusettevõtet ning 5000 eurose peaauhinna teenis Viljandimaal tegutsev liimpuidu tootja Pinska Liimpuit. Auhinnalise koha teenisid ka Estover Piimatööstus (3000€) ning IKT-seadmete taas- ja ümberkäitlemisega tegelev Foxway (2000€). Lõpuüritusel kõneles president Kersti Kaljulaid tööstuse tulevikust, digiteerimisest, palkadest ja majandusloogika arengutest. EASi digitaliseerimise teemajuhi Kersti Kuusksalu sõnul oli seekordne lend eriti tugev. „Kõikidel ettevõtetel oli žürii hinnangul üsnagi võrdväärselt selge arusaam ning visioon, millistel põhjustel ettevõttes konkreetseid protsesse digitaliseeritakse ja kuhu soovitakse arendustega jõuda, et saavutada soovitud ärilisi eesmärke,“ selgitas Kuusksalu. Pinska Liimpuidu peamine eesmärk

Tööstuhäkk aitab üles leida ettevõtte innovatsioonivõimalused

Palju vigu andmetes, puudulik või üleliigne info, topelt sisestamised – kas tuleb tuttav ette? Sellise probleemiga vaevles ka tööstuslike kummide ja plasti töötlemise ning hulgimüügiga tegelev Plastok. Sellest ajendatuna otsustati eelmisel aastal osaleda Tööstushäkil – tulemuseks auväärne kolmas koht ja värske hingamine digitaliseerimise teemadel.   ”Kogusime tootmisest küll mingisugust infot paberite peal, kuid süsteemsus ning vajalik analüüs puudus. Me ei suutnud enam korraliku süsteemita efektiivselt ja jätkusuutlikult toimetada ning oli vaja midagi ette võtta,” selgitas ettevõtte tootmisjuht Eigo Helimets. Nii sündis eelmisel aastal idee osaleda Tööstushäkil ja asuda arendama paberivaba tootmiskeskkonda. Kolmepäevase arendusmaratoni käigus valmis lahenduse esmane prototüüp. ”Andsime endast