Toetame e-arve arendusi
Eesmärk on toetada ettevõtja äriprotsesside innovatsiooni e-arve arenduste kaudu.
E-arvete arendamise taotlusvoor sulgus 31.03.2023 kell 23:59, peale mida ei ole võimalik taotlusi enam esitada.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- igas suuruses Eesti äriühingutele, kes pakub e-arvete operaatorteenust, kassasüsteemi, makselahenduse või muud majandustarkvarateenust
- Eesti äriregistris registreeritud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäev
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta käive oli vähemalt 40 000 eurot
- vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot.
Mille jaoks toetust saab?
Tegevused 1-3 saab teha üksiktegevusena või ka kõik tegevused korraga.
1. Euroopa Liidu e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
2. ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
3. digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus
Kohustuslik tegevus, kui soovitakse toetust tegevustele 1, 2 või 3.
4.turundustegevus e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks
Mis ettevõttes muutub?
Euroopa Liidu e-arve dokumentatsioon
Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.
Aga täpsem info, standardid:
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019/AC:2020 – EVS standard evs.ee | en
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019 – EVS standard evs.ee | en
Hea infoallikas asub SIIN.
Infopäev 06.06.2022
Infoptunni materjalid 06.06.2022
E-arve üldinfo – Maarja Mänd (MKM)
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM)
Määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus).
Infopäeva materjalid (04.05.2022)
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) Video
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) Video
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus) Video
Turundusnõuanne – Annika Lepp (MKM) Video
Arenduse valik
Arenduse valik
Mõelge läbi, millist arendust on vaja teha, et pakutav toode oleks edaspidi veelgi parem ja võimaldaks E-arve levikule kaasa aidata.
Vajadusel saate teha ühe neist või kõik arendused:
- EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
- ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
- digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on kohustuslikud.
Neid saab teha nii abikõlbliku projektimaksumuse sees olevana või omavahendite arvelt.
Juhul kui soovite projekti eelarvesse sisse panna turunduskulusid, siis projekti saate panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega
- lähteülesnade alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)
- taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 20 tööpäeva.
Taotluse vastavushindamise kriteeriumid:
- projekt vastab määruse eesmärgile;
- taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
- taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Aruandluse esitamine
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Projekti teekond
Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.
Aga täpsem info, standardid:
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019/AC:2020 – EVS standard evs.ee | en
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019 – EVS standard evs.ee | en
Hea infoallikas asub SIIN.
Infoptunni materjalid 06.06.2022
E-arve üldinfo – Maarja Mänd (MKM)
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM)
Määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus).
Infopäeva materjalid (04.05.2022)
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) Video
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) Video
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus) Video
Turundusnõuanne – Annika Lepp (MKM) Video
Arenduse valik
Mõelge läbi, millist arendust on vaja teha, et pakutav toode oleks edaspidi veelgi parem ja võimaldaks E-arve levikule kaasa aidata.
Vajadusel saate teha ühe neist või kõik arendused:
- EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
- ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
- digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on kohustuslikud.
Neid saab teha nii abikõlbliku projektimaksumuse sees olevana või omavahendite arvelt.
Juhul kui soovite projekti eelarvesse sisse panna turunduskulusid, siis projekti saate panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega
- lähteülesnade alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)
- taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 20 tööpäeva.
Taotluse vastavushindamise kriteeriumid:
- projekt vastab määruse eesmärgile;
- taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
- taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Abiks taotlejale
EAS Infokeskus
info@eas.ee
627 9700
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Alates 18. märtsist on avatud jälle digitaliseerimise teekaardi toetus, mille kogueelarve on 5 miljonit eurot. Eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust nende digitaliseerituse, automatiseerituse ja küberturvalisuse hetkeolukorrast ning luua koos tasuvusarvestusega investeerimisplaan. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul seisneb digitaliseerimise olulisus Eesti majandusse suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomises. „Enne digitaliseerimisega alustamist ja investeeringute tegemist on ettevõtjal oluline aga omada terviklikku ülevaadet oma võimalustest, ehk et millised on tema äri protsessid ja kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused nende digitaliseerimiseks. Selle teadmise digitaliseerimise teekaart ettevõtjale ka annab.“ Teekaardi tehnoloogiliste lahenduste hulka kuuluvad näiteks ressursside planeerimise tarkvara ERP ja tootmise rakendussüsteem MES lahendused, raalprojekteerimise ja -tootmise (CAD/CAM) lahendused;
EASi ja KredExi ühendasutuse digitaliseerimise projektijuht Joel Järvik teeb ülevaate Eesti ettevõtete hetkeseisust digitaliseerimise valdkonnas ning annab nõu, millistel trendidel tasub silma peal hoida. Joel Järviku sõnul on Eesti tervikuna olnud aktiivne digitaliseerimise edendaja. „Eristume selgelt oma edukate e-riigi lahenduste poolest. Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed, kuid tihti paindlikud ja kiirelt kohanevad, mis on oluline eelis muutuvas ärikeskkonnas. Meie inimesed on heade digioskustega ja meil on tugev startup-kultuur,” rääkis ta. Kui avalike digiteenustega oleme Euroopas esirinnas, siis Eesti ettevõtted uutest tehnoloogiatest veel täit kasu eksperdi hinnangul ei realiseeri. „Hoolimata sellest, et meil mõned tehnoloogilises mõistes silmapaistvad tegijad, on meie väikeste
Oktoobris alustanud loomeettevõtetele suunatud pilootprogramm Reaalajamajanduse ja Digitaliseerimise meistriklass on jõudnud eduka lõpuni, tuues kaasa mitmeid uuenduslikke ideid ja tugevaid tulemusi. Esmalt võib tunduda, et reaalajamajandus, digitaliseerimine ja loomeettevõtlus on nagu sokid ja sandaalid, mis eriti kokku ei sobi. Kuid eile, 19. detsembril toimunud meistriklassi finaalüritus tõestas vastupidist. Päev oli täis põnevust ja inspiratsiooni ning ettevõtted kaitsesid kogu auditooriumi ja zürii ees enda plaane, kuidas nad tänu meistriklassile on astunud samme digitaalse tuleviku ja kvaliteetsete andmete suunas ning milliste tegevustega nad jätkavad. Meistriklass sai lõppakordi võitjate valimisega, strateegia ja äriplaanidele vaatasid peale ning hindasid nii žürii kui ka publik. Publik
Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise
Eesti tööstusettevõtted on väga teadlikud, et konkurentsis püsimiseks on vaja tegutseda üha targemalt. Üks võimalus selleks on vaadata digitaliseerimise ja automatiseerimise suunas. Sobivate digilahenduste leidmisel ja nende juurutamise esimeste sammude juures saavad ettevõtted abi 3 kuud vältavast digitaliseerimise meistriklassist. Ehitus- ja fassaadiplaate tootva Centene Pro kaasomanik ja tegevjuht Jana Volt ning maitseainesegusid valmistava Saue Productioni juht Veiko Soome jagavad oma kogemust digitaliseerimise meistriklassis osalemisest. Mõlemad kiirendis osalenud ettevõtjad tõdevad, et ehkki programm on väga intensiivne, annab see väga lühikese ajaga palju tagasi. Centene Pro’d juhtiv Jana Volt nendib, et ei osanud alguses aimatagi, kui palju aega võtab eeltöö, mis digilahenduste