toetame e-arve arendusi
Eesmärk on toetada ettevõtja äriprotsesside innovatsiooni e-arve arenduste kaudu.
kelle jaoks on toetus mõeldud?
- igas suuruses Eesti äriühingutele, kes pakub e-arvete operaatorteenust, kassasüsteemi, makselahenduse või muud majandustarkvarateenust
- Eesti äriregistris registreeritud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäev
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta käive oli vähemalt 40 000 eurot
- vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot.
mille jaoks toetust saab?
Tegevused 1-3 saab teha üksiktegevusena või ka kõik tegevused korraga.
1. Euroopa Liidu e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
2. ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
3. digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus
Kohustuslik tegevus, kui soovitakse toetust tegevustele 1, 2 või 3.
4.turundustegevus e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks
mis ettevõttes muutub?
Euroopa Liidu e-arve dokumentatsioon
Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.
Aga täpsem info, standardid:
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019/AC:2020 – EVS standard evs.ee | en
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019 – EVS standard evs.ee | en
Hea infoallikas asub SIIN.
Infopäev 06.06.2022
Infoptunni materjalid 06.06.2022
E-arve üldinfo – Maarja Mänd (MKM)
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM)
Määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus).
Infopäeva materjalid (04.05.2022)
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) Video
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) Video
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus) Video
Turundusnõuanne – Annika Lepp (MKM) Video
Arenduse valik
Arenduse valik
Mõelge läbi, millist arendust on vaja teha, et pakutav toode oleks edaspidi veelgi parem ja võimaldaks E-arve levikule kaasa aidata.
Vajadusel saate teha ühe neist või kõik arendused:
- EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
- ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
- digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on kohustuslikud.
Neid saab teha nii abikõlbliku projektimaksumuse sees olevana või omavahendite arvelt.
Juhul kui soovite projekti eelarvesse sisse panna turunduskulusid, siis projekti saate panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega
- lähteülesnade alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)
- taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 20 tööpäeva.
Taotluse vastavushindamise kriteeriumid:
- projekt vastab määruse eesmärgile;
- taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
- taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Aruandluse esitamine
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
projekti teekond
Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.
Aga täpsem info, standardid:
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019/AC:2020 – EVS standard evs.ee | en
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019 – EVS standard evs.ee | en
Hea infoallikas asub SIIN.
Infoptunni materjalid 06.06.2022
E-arve üldinfo – Maarja Mänd (MKM)
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM)
Määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus).
Infopäeva materjalid (04.05.2022)
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) Video
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) Video
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus) Video
Turundusnõuanne – Annika Lepp (MKM) Video
Arenduse valik
Mõelge läbi, millist arendust on vaja teha, et pakutav toode oleks edaspidi veelgi parem ja võimaldaks E-arve levikule kaasa aidata.
Vajadusel saate teha ühe neist või kõik arendused:
- EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
- ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
- digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on kohustuslikud.
Neid saab teha nii abikõlbliku projektimaksumuse sees olevana või omavahendite arvelt.
Juhul kui soovite projekti eelarvesse sisse panna turunduskulusid, siis projekti saate panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega
- lähteülesnade alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)
- taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 20 tööpäeva.
Taotluse vastavushindamise kriteeriumid:
- projekt vastab määruse eesmärgile;
- taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
- taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Abiks taotlejale
EAS Infokeskus
[email protected]eas.ee
627 9700
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
EASi ja KredExi ühendasutus avas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 13. märtsil taotluste vastuvõtu ettevõtjate küberturvalisuse taseme tõstmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot. Toetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimekusi tulla toime küberrünnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid. „Küberintsidendid teevad ettevõtetele kahju nende suurusest hoolimata, rünnakud võivad tööstusettevõtte tootmise katkestada või arvepettuse järel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettevõtetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. „Mõnel juhul tähendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul töötajate koolitamist ja kolmandal hoopis võrkude ümberehitamist. Just seetõttu tuleb
Meistriks ei sünnita, meistriks õpitakse. Just seepärast ongi loodud digitaliseerimise meistriklass. Kui te veel kaalute, kas täita avaldus programmis osalemiseks, siis teeme otsustamise lihtsamaks: Osalejad tulevad programmi väga erinevate eesmärkide ja väljakutsetega: alates soovist võtta kasutusele mõni konkreetne uus tarkvara, kuni tahtmisega muuta mõni protsess efektiivsemaks ja targemaks. Kaks aastat tagasi meistriklassi publiku lemmikuks valitud Lipuvabrikut ajendas meistriklassiga liituma soov leida endale sobiv ERP-tarkvara. „Olles natukene ise mänginud digitaliseerimist, otsustasime, et vajame professionaalset tuge. Kuna meil oli varasemalt EASi abil tehtud digitaliseerimise audit, tundus loogilise sammuna jätkata digitaliseerimise meistriklassis,“ rääkis ettevõtte arendusjuht Jan-Erik Tõeleid ja lisas, et just meistriklassis said
Kui Euroopa ja Ameerika majandustes oodatakse jahenemist, siis OECD hinnangul on peamisteks kasvumootoriteks järgmistel aastatel Aasia turud. Küsisime viielt EASi Aasia eksperdilt, mis on üks oluline trend nende riigis. Kõik EASi Aasia eksperdid on kohal ka Aasia majandusteemadele keskenduval ärikonverentsil „Big in Asia“, mis toimub juba 8. detsembril Vabamus. Lisaks räägivad oma kogemustest ettevõtjad ning kaubandustrendide kohta annavad nõu mitmed väliseksperdid. Inda ekspert Vinod Basliyal: Ükssarvikute sündimus on tänavu rekordiline India on suuruselt kolmas idufirmade ökosüsteem maailmas – siin on 81 000 valitsuse tunnustatud idufirmat 656 piirkonnas. Ainuüksi tänavusel aastal on sündinud Indias 19 ükssarvikut ehk enam kui miljardilise väärtusega
EASi ja Kredexi ühendasutuselt said kokku 2 miljonit eurot toetust Eesti ettevõtete digiprojektid, mis muudavad peagi nii seda, kuidas me Eestis puhkust broneerime, kui ka seda, kuidas turismiettevõtted tulu teenivad. Kui suuremates hotellides on digitööriistad juba aastaid kasutusel, siis uutest lahendustest saavad kasu ka väiksemad, sh maapiirkonna turismiettevõtted, kelle teenuste ja ressursihalduse digitaliseeritus on seni olnud madal. Ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul on turismi harjutud nägema pigem konservatiivse ärina, kus digilahenduseks on eelkõige e-kiri ning palju toimib jätkuvalt ka ruudulise kaustiku abil. „Digiuuendused pole turismis tegelikult eesmärk iseeneses, vaid panevad pildi uutmoodi kokku, säästes nii klienti kui ka töötajat rutiinsetest
Rootsi on Eesti jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid ning Eestil on nutika liikuvuse, digitaliseerimise ja rohetehnoloogiate osas Rootsile palju pakkuda. Peaminister Kaja Kallase hiljutise Rootsi-külastuse eesmärk oligi kaasa aidata sellele, et nii Eesti kui Rootsi ettevõtjad ja eksperdid leiaksid vastastikku kasulikke kontakte ning koostöövõimalusi. Göteborgi piirkonnast on saanud Rootsi autotööstuse süda, kus asub muuseas ka Volvo peakorter. Siin on esindatud kogu tootmise tarneahel, alates katserajatistest kuni ühendatud mobiilsusele ja kestlikkusele keskendunud teadus- ja arenduskeskuseni. Seetõttu on Göteborgist kujunenud Rootsis üks olulisemaid innovatsiooni, targa linna ja liikuvusega laiemalt tegelevaid keskuseid, mis on juba pikemat aega pakkunud Eesti ettevõtetele suurt huvi. Peaministrit saatsid