EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

EASi ja KredExi ühendasutus viis Eesti turismiettevõtted ja sihtkohad ühisstendiga Euroopa suurimale turismimessile ITB, mis toimus 7.–9. märtsini Berliinis taas pärast kolmeaastast pausi. Eestile oli Saksamaa enne kriiside algust turismiekspordi tulude mõistes kolmas turg soomlaste ja lätlaste järel. Eriliseks tegi tänavuse messi see, et kolm aastat toimus mess veebi vahendusel – see tegi uute kontaktide sõlmimise raskeks ja pani paljud lõpuks ka osalemisest loobuma. Nüüd aga oli messil kohapeal uusi kontakte otsimas ligi 100 000 reisiprofessionaali, kes teevad äriotsuseid mitmeks aastaks ette. Kui enne kriise oli ITB mess suunatud nii lõpptarbijatele kui ka reisiäri professionaalidele, siis tänavu olid esimest korda kohal ainult

Alates 15. aprillist hakkavad kehtima uued KredExi laenukäenduse tingimused ettevõtetele, mille kohaselt laenukäenduse ülempiir viiekordistub tõustes 25 miljoni euroni. “Ettevõtjate kasvuprojektid võivad jääda tihti pangapoolse finantseeringuta, kuna tagatised on ebapiisavad või on nende väärtust keeruline hinnata. Seni oli KredExil võimalik ettevõtjatele anda käendusi maksimaalselt 5 miljoni euro ulatuses. Laenukäenduse piirmäärade tõstmisega saame edaspidi toetada pangalaenude kättesaadavust suurusjärgu võrra ambitsioonikamatele projektele,” selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse käenduste ja laenude osakonna juht Kaarel Aus. Kui seni oli maksimaalne laenukäenduse piir kuni 5 miljonit eurot, siis nüüd 25 miljonit eurot. „2023. aastal piloteerime suurtehingute käendamisega, jälgime reaalseid taotlusi ja ettevõtjate vajadusi ning kui selgub, et

EASi ja KredExi ühendasutus avas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 13. märtsil taotluste vastuvõtu ettevõtjate küberturvalisuse taseme tõstmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot. Toetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimekusi tulla toime küberrünnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid. „Küberintsidendid teevad ettevõtetele kahju nende suurusest hoolimata, rünnakud võivad tööstusettevõtte tootmise katkestada või arvepettuse järel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettevõtetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. „Mõnel juhul tähendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul töötajate koolitamist ja kolmandal hoopis võrkude ümberehitamist. Just seetõttu tuleb

Otsime enda tiimi väikesatelliidi süsteemiinseneri, kes hakkaks aastaks ajaks tööle ESA juures ESTECis (Holland). Kui sa valdad vabalt inglise keelt, omad magistrikraadi ning kogemust süsteemidele suunatud valdkonnas ja soovid oma karjääris teha uue kõrgelennulise sammu, siis võib see pakkumine olla just sulle! Kandideerimine on avatud 19. märtsini! Vaata lähemalt → CV-keskus.

Valitsus andis täna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile volituse investeerida läbi riikliku fondivalitseja SmartCap NATO miljardieurosesse innovatsioonifondi 30 miljonit eurot. Riik investeerib läbi Eesti riigile kuuluva fondivalitseja SmartCap moodustatud lepingulise investeerimisfondi Venture Capital Fund 30 miljonit eurot NATO Innovatsioonifondi, mille eesmärk on tekitada ja rahastada uusi kahese ehk tsiviil- ja militaarkasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid ettevõtteid.  „Tänane julgeolekuolukord on märkimisväärselt kasvatanud kaitsevaldkonnas vajadust uute tehnoloogiate järele. Eesti kaitsetööstusel on minu hinnangul väga suur kasvupotentsiaal, veendusin selles ka hiljutisel Garage48 kaitsehäkatonil, ning usun, et meie ettevõtetel on liitlastele palju pakkuda. Teisalt on kogu Euroopas probleemiks kahese kasutusega ja süvatehnoloogiate alarahastatus. Innovatsioonifond suurendab koostööd NATO riikide