kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris registreerituderaõiguslik juriidiline isik, mille taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele peab taotleja põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000 eurot
- kaks erinevat taotlusvooru:
- töötleva tööstuse, mäetööstuse ettevõtetele
- muudele sektoritele
- toetust ei kohaldata järgmistele sektoritele
- vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot
- temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust
- majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud
- maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
- maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitatud
- ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust
- ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt
- on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus
mille jaoks toetust saab?
mis ettevõttes muutub?
väheneb inimsekkumise vajadus, digitaliseerides, automatiseerides ja roboteid kasutusele võttes
suureneb tarneahela efektiivsus, protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja juhtides
digitaalse küpsuse suurenemine, mille tulemusena suureneb ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus, jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime
Koosta digitaliseerimise teekaart
- Digitaliseerimise teekaardi raport on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
- Saad kasutada digitaliseerimise teekaard tegemiseks toetust Uuri lähemalt digitaliseerimise teekaardi hea tava
- Kaasajasta digidiagnostika raport. Kui olid teinud varasemalt digidiagnostiks toetusega vastava raporti, siis vii see kooskõlla digitaliseerimise teekaardi hea tavaga. Digitaliseerimise teekaardi hea tava
- Kui ettevõttes on endas olemas kompetentne meeskond digitaliseerimise teekaardi tegemisekse, siis tee seda digitaliseerimise teekaardi hea tava kohaselt. Digitaliseerimise teekaardi hea tava
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Digitaliseerimise teekaardi raport – ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
- Taotlusevormi näidis
- Eelarve vorm
- Finantsprognoosid
- “ei kahjusta oluliselt” hindamise analüüs
- “ei kahjusta oluliselt” hindamise juhend
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
TÄIDA TAOTLUS (tuleb link)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 30 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Hindamismetoodika (lisada)
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandluse esitamine
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
ESITA ARUNNE (tuleb link)
projekti teekond
- Digitaliseerimise teekaardi raport on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
- Saad kasutada digitaliseerimise teekaard tegemiseks toetust Uuri lähemalt digitaliseerimise teekaardi hea tava
- Kaasajasta digidiagnostika raport. Kui olid teinud varasemalt digidiagnostiks toetusega vastava raporti, siis vii see kooskõlla digitaliseerimise teekaardi hea tavaga. Digitaliseerimise teekaardi hea tava
- Kui ettevõttes on endas olemas kompetentne meeskond digitaliseerimise teekaardi tegemisekse, siis tee seda digitaliseerimise teekaardi hea tava kohaselt. Digitaliseerimise teekaardi hea tava
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Digitaliseerimise teekaardi raport – ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
- Taotlusevormi näidis
- Eelarve vorm
- Finantsprognoosid
- “ei kahjusta oluliselt” hindamise analüüs
- “ei kahjusta oluliselt” hindamise juhend
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
TÄIDA TAOTLUS (tuleb link)
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 30 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Hindamismetoodika (lisada)
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
ESITA ARUNNE (tuleb link)
Abiks taotlejale
Kristiina Niilits
[email protected]eas.ee
7386 009
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2019. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Mida mõistetakse tööstuse digitaliseerimise märksõna all? Pakutud variantidest mõistetakse tööstuse digitaliseerimise all eelkõige kolme: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt (90%); juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil (85%) ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine (77%). Tootmisvaldkondade lõikes põhimõttelist erinevust vastuste struktuuris ei ole. Suurimate ettevõtete (100+ töötajat) jaoks tähendab tööstuse digitaliseerimine siiski eeskätt juhtimisprotsesside tõhustamist digirakenduste abil, kuid ka siin ei ole vastuste erinevus väga reljeefne. Arvutiprogrammi abil juhitavate tööpinkide või robotite osa tootmisprotsessi etappide juhtimisel 35%-l küsitletud ettevõtetest on vastus 0%, ehk pole ühtegi arvutiga juhitavat
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi märtsis 2020. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Mõiste peamiseks tähenduseks on endiselt uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt tööstuses, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine. Välja võiks tuua, et mõnevõrra vähem nimetatakse lihtsalt uute arvutiprogrammide kasutuselevõttu ja veidi enam inimeste asendamist robotitega. Tootmisvaldkondade ja töötajate arvu rühmades samuti olulisi põhimõttelisi muutusi arusaamades ei ole. Suurte ettevõtete rühmas (100 + töötajat) on mõnevõrra vähenenud
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2021. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 ja 2020 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Põhilisteks vastusvariantideks on: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ning arvuti abil juhitavate robotite kasutamine tööstuses. Varasemast enam on nüüd esindatud vastus „äppide loomine“ (nimetab 69% küsitletutest) ning „inimese asendamine robotiga“ (65%). Samas märgiti enam ka ülalnimetatud põhivariante, ehk vastuste üldised proportsioonid muutusid vähe. Võrreldes arusaamu tööstuse digitaliseerimise mõistest tootmisvaldkondade lõikes, siis peamiseks trendiks
EASi tööstusettevõtetele suunatud digitaliseerimise meistriklassi kolmanda lennu lõpuüritus toimus sel nädalal Hestia Hotel Europas. Programmi lõpetas 20 tööstusettevõtet ning 5000 eurose peaauhinna teenis Viljandimaal tegutsev liimpuidu tootja Pinska Liimpuit. Auhinnalise koha teenisid ka Estover Piimatööstus (3000€) ning IKT-seadmete taas- ja ümberkäitlemisega tegelev Foxway (2000€). Lõpuüritusel kõneles president Kersti Kaljulaid tööstuse tulevikust, digiteerimisest, palkadest ja majandusloogika arengutest. EASi digitaliseerimise teemajuhi Kersti Kuusksalu sõnul oli seekordne lend eriti tugev. „Kõikidel ettevõtetel oli žürii hinnangul üsnagi võrdväärselt selge arusaam ning visioon, millistel põhjustel ettevõttes konkreetseid protsesse digitaliseeritakse ja kuhu soovitakse arendustega jõuda, et saavutada soovitud ärilisi eesmärke,“ selgitas Kuusksalu. Pinska Liimpuidu peamine eesmärk
Palju vigu andmetes, puudulik või üleliigne info, topelt sisestamised – kas tuleb tuttav ette? Sellise probleemiga vaevles ka tööstuslike kummide ja plasti töötlemise ning hulgimüügiga tegelev Plastok. Sellest ajendatuna otsustati eelmisel aastal osaleda Tööstushäkil – tulemuseks auväärne kolmas koht ja värske hingamine digitaliseerimise teemadel. ”Kogusime tootmisest küll mingisugust infot paberite peal, kuid süsteemsus ning vajalik analüüs puudus. Me ei suutnud enam korraliku süsteemita efektiivselt ja jätkusuutlikult toimetada ning oli vaja midagi ette võtta,” selgitas ettevõtte tootmisjuht Eigo Helimets. Nii sündis eelmisel aastal idee osaleda Tööstushäkil ja asuda arendama paberivaba tootmiskeskkonda. Kolmepäevase arendusmaratoni käigus valmis lahenduse esmane prototüüp. ”Andsime endast