EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Eelmisel nädalal sai Tallinnast tõeline innovatsioonipealinn, kui korraga võõrustati nii suurejoonelist tehnoloogiakonverentsi Latitude59 ja ka esmakordselt rahvusvahelise organisatsiooni ASTP (Academic-Industry Knowledge and Technology Transfer Professionals) aastakonverentsi. Mõlemat konverentsi ühendavaid teemasid oli palju: alates tehisintellektist kuni süvatehnoloogiateni. Uurisime, millest rääkisid teadmussiirde eksperdid. ASTP eesmärk on aidata teadlastel oma leiutisi ja ideid turule viia ning toetada ettevõtteid uue tehnoloogia avastamisel ja rakendamisel, hoides fookuses ühe või teise poole olemasolevat või tekkivat intellektuaalomandit. „Euroopa teadusasutustest tuleb suurepäraseid teadmisi läbi uuringute ja innovatsiooni, kuid me peame jätkuvalt pingutama nende teadmiste suurema väärindamise suunas,” ütles konverentsi avakõnes Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe

ESA ehk Euroopa Kosmoseagentuur on Euroopa aken kosmosesse. Võimalus selle akna kaudu Euroopa kosmosealast võimekust arendada on avanenud ka mitmetel eestlastel. Maiken Ristmäe, Siim-Joosep Saulep, Kätliin Kelder, Gertrud Talvik, Teevi Subert ja Urmas Aavasalu on kuus eestlast, kes praegu kosmoseagetuuris töötavad. Nad räägivad oma teekonnast Euroopa Kosmoseagentuuri ja selgitavad, millega nad seal igapäevaselt tegelevad.   Praktikaprogramm avab ukse Maiken Ristmäe ja Siim-Joosep Saulep kandideerisid ESA-sse National Trainee ning Kätliin Kelder Young Graduate Trainee programmi kaudu. Geograafiataustaga Maiken Ristmäe töötab ESA-s maavaatlusandmete rakenduste arendamise osakonnas. „Otsime võimalusi, kuidas uued ja innovatiivsed satelliidiandmed ning nende protsessimis- ja analüüsimeetodid leiaksid kasutust erinevate ühiskondlike ja

EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud analüüsi kohaselt on võimalik uusi tehnoloogiaid kasutusele võttes väärindada Läänemere kala vähemalt 2-3 korda rohkem. „Analüüsi tulemused näitavad, et võrreldes tavapärase kalajahu tootmisega saaks ensümaatilist töötlust kasutades rohkem liha luudelt kätte, see oleks parema toiteväärtusega ja seega maailmaturul ka hinnalisem kaup,“ rääkis EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi teadus-arendus ekspert Hendrik Pavel. Ta lisas, et meie majanduse arendamise seisukohast on oluline leida uusi ja targemaid viise, kuidas ressursse võimalikult targalt kasutada. Ettevõtete toetamine selliste võimaluste leidmisel on ka EASi rakendusuuringute programmi üks eesmärke.  „Heeringas, kilu, räim – enamus Eesti Läänemerest püütud kalast läheb praegu masinasse, mis

Startup Estonia eestvedamisel panevad Rootsi, Soome ja Eesti aluse ühtsele Põhjala süvatehnoloogiaorule, et kasvatada oma konkurentsivõimet Ameerika Ühendriikide ja Aasia turgude kõrval. Startup Estonia juht Eve Peeterson sõnas, et Eesti ja naaberriikide eesmärgiks on saada Euroopasse ägedaid teadus- ja äriprojekte, mis tõmbaks omakorda ligi inimesi ja kapitali. “Selleks tuleb tuua regioonis olevad teadmised ja kompetentsid ühe katuse alla. Kuigi teeme ka praegu väga palju koostööd, olen kindel, et me täna isegi ei teadvusta kõiki erinevates riikides olevaid võimalusi, kuna meil puudub ühtne ja süsteemne vaade,” tõi Peeterson probleemi välja. Loodav Põhjala süvatehnoloogiaorg, inglise keeles Nordic Tech Valley keskendub süvatehnoloogiale ehk

Üks viis oma ettevõtte tehnoloogiliselt uuele tasemele viia, allhanke ärimudelist välja murda ja innovatsioone luua on siirdada oma ärisse kuskil mujal juba väljatöötatud teadmisi ja lahendusi. Kuidas just see õigete teadmistega partner üles leida – eriti kui ta ei ole mitte Tartu, vaid näiteks KU Leuveni ülikoolis või lausa teises ettevõttes, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse arenduskoostöö ekspert Kristi Kõrge. Tehnoloogiasiire toob kaasa uute ideede, tehnoloogiate ja parimate praktikate läbimõeldud jagamise. See kiirendab innovatsiooni, suurendab tõhusust ja aitab ettevõttel jõuda uutele turgudele. Siirdamise edukus sõltub suuresti just õige doonori ehk arenduskoostööpartneri leidmisest.Kuhugi maale on võimalik ka lihtsalt guugeldamise teel jõuda,