Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Teekond innovatsioonini: masinõpe ja küberfüüsikalised süsteemid

Tuleviku äri loomiseks ja uute turgudeni jõudmiseks on tähtis jälgida muutusi turgudel ja avastada tehnoloogia võimalusi ärikeskkonnas.

Avame koos ekspertide ja ettevõtete juhtidega masinõppe ning küberfüüsiliste süsteemide kasutusvõimalusi ja praktilisi rakendamise kogemusi.

Veebiseminar toimub 14:00-16.00.

Toimumise kuupäev
29. november 2022
Keel
eesti keel
Asukoht
Veebiseminar
Kulu
Tasuta
Staatus
Registreerimine avatud

Kellele on üritus mõeldud?

Osalema on oodatud kõik, kes soovivad äri kontekstis paremini aru saada masinõppe ja küberfüüsikalistest süsteemidest, selle kasutusvõimalustest ja väljakutsetest. Üritusele eelnevalt on ka võimalik samateemalisi sissejuhatavaid analüüse alla laadida siin.

Ajakava

14:00-4:05
Avasõnad 

14:05-14:45
Paneelarutelu: Milleks masinõpe on võimeline- tuleviku vaade?
Eduard Petlenkov (ekspert),  Kristjan Jansons (Mindtitan), Jürgo Preden (Thinnect), Ingmar Roosileht (Aramet)

14:45-15:00
Küsimused ja vastused

15:00-15:45
Paneelarutelu: küberfüüsiliste süsteemide rakendamine ja väljakutsed 
Ermo Täks (ekspert), Otto Mättas (AIRE), Alan Adojaan (YANU)

15:45-16:00
Küsimused ja vastused

 

 

Esinejad

Eduard Petlenkov

Masinõppe ekspert

Kristjan Jansons

CEO, Mindtitan

Ingmar Roosileht

Juhatuse liige, Aramet

Jürgo Preden

CEO, Thinnect

Ermo Täks

Küberfüüsiliste süsteemide ekspert

Otto Mättas

Tehisintellekti valdkonna juht, Aire

Alan Adojaan

CEO, Yanu

Osale üritusel

14:00-4:05
Avasõnad 

14:05-14:45
Paneelarutelu: Milleks masinõpe on võimeline- tuleviku vaade?
Eduard Petlenkov (ekspert),  Kristjan Jansons (Mindtitan), Jürgo Preden (Thinnect), Ingmar Roosileht (Aramet)

14:45-15:00
Küsimused ja vastused

15:00-15:45
Paneelarutelu: küberfüüsiliste süsteemide rakendamine ja väljakutsed 
Ermo Täks (ekspert), Otto Mättas (AIRE), Alan Adojaan (YANU)

15:45-16:00
Küsimused ja vastused

 

 

Eduard Petlenkov

Masinõppe ekspert

Kristjan Jansons

CEO, Mindtitan

Ingmar Roosileht

Juhatuse liige, Aramet

Jürgo Preden

CEO, Thinnect

Ermo Täks

Küberfüüsiliste süsteemide ekspert

Otto Mättas

Tehisintellekti valdkonna juht, Aire

Alan Adojaan

CEO, Yanu

Kontakt

Kontakt

Annette Sagri
innovatsiooni projektijuht
Keeled: eesti keel, inglise keel
Tulevane tippinnovaator, anna endast märku!

Kas sind iseloomustab soov teha midagi uut ja enneolematut? Kas tahaksid luua oma sektoris trende, mille järgi joonduvad kõik teised? Kas julged riskida ja teha asju teistmoodi? Kui vastasid vähemalt kahele küsimusele jaatavalt, siis usume, et Sinus on tippinnovaatori potentsiaali. EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooni osakonna juhi Inge Laasi sõnul suudavad turbulentsetest aegadest edukalt läbi tulla uuendusmeelsed ettevõtted, kes oskavad kiiresti muutuvates oludes teha õigeid valikuid, võtta riske ja kohaneda uute oludega. “Tulevikukindlaks ettevõtteks saab väga edukalt kasvada läbi kogemuste, õigete teadmiste omandamise, vajalike innovatsioonitööriistade kasutamise ja pideva katsetamise kaudu. Seepärast olemegi kokku pannud maailmatasemel programmi, mille käigus kümme globaalse ambitsiooniga ettevõtet saavad võimaluse Eesti

Riik avas toetuse teadusarendustegevuse taristu arendamiseks

EASi ja KredExi ühendasutus avas ettevõtetele suunatud teadusarendustegevuse (edaspidi TA) teenustaristu vooru. Toetus on mõeldud ettevõtetele, kes osutavad teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele TA teenuseid. Vooru kogumaht on 10 miljonit eurot ning maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 2 miljonit eurot. „Eesti on võtnud endale strateegilise eesmärgi – tõsta riigis loodav lisandväärtus aastaks 2035 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest. Hetkel on see 85 portsenti keskmisest,“ tõdes ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Kristjan Järvan. Ministri hinnangul on selline oluline hüpe on võimalik ainult siis, kui Eesti ettevõtted tõstavad olulisel määral oma investeeringuid teadus- ja arendustöösse ja panustavad senisest teadusmahukatesse toodetesse ja teenustesse. „Kuna

Teeme selgeks, milline on sinu ettevõttes innovatsiooni juhtimine

Koroona, muutused tarneahelates, sõda, energia ja toormete hinnad, inflatsioon… Turbulentsetest aegadest tulevad edukalt läbi innovaatilised ettevõtted, kes tunnevad ennast, oma konkurente, kliente ja ettevõtlusmaastikku laiemalt, kirjutab meie innovatsiooniekspert Terje Kaelep. Pakun välja ühe kiirema ja teise pisut põhjalikuma meetodi, kuidas saada oma ettevõttest ja eelkõige innovatsiooni juhtimisest aus ülevaade. Vaatame, kas hea idee teekond sinu ettevõttes on kadalipp, millest tuleb kriimude ja hoopide hinnaga läbi murda või hoopis õlitatud masinavärk, mis toob väärt ideed turule Innovatsiooni defineeritakse erinevalt, aga kordame üle kõige olulisema – leiutis, millest kellelegi tulu ei teki, pole innovatsioon. Innovatsioon on ettevõtte jaoks võimaluste leidmine ja nende

Saksamaa otsib strateegiaid innovatsioonitippu naasmiseks

Viimasel ajal pakub Saksamaal üha enam kõneainet arusaam, et uuendusmeelsuse ja unikaalsete lahenduste osas on riik liiga kauaks loorberitele puhkama jäänud. Nüüd on Saksa ühiskonnas tõusetunud lausa hädakisa, mis nõuab ettepanekuid, kuidas Saksamaa uuesti tippu tagasi tuua. Saksa tuntud majandusleht Handelsblatt toob välja mõned strateegiad, mis peaksid Saksamaad aitama. Loodetavasti aitab nendega tutvumine ka Eesti ettevõtjatel mõista, kuidas saaksid nemad selles protsessis osaleda. Kui teised riigid panustavad üha enam teadus- ja arendustegevusele, on Saksa tööstuse investeeringud pigem kahanenud. Vaikselt koidab Saksamaalgi äratundmine, et innovatsiooniseisakust väljumiseks tuleb rohkem õppida teistelt ning investeerida enam (ning targemalt) innovaatilistesse tehnoloogiaettevõtetesse. Näib, et innovatsioonirongist jäi

Rakendusuuringute programm on ettevõtjate seas üha populaarsem

EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba