Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Teekond innovatsioonini: Kuidas loovad kestlikud ärimudelid väärtust?

Ettevõtetel nähakse üha olulisemat rolli majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsele arengule kaasa aitamisel, eriti kui nad minimeerivad oma tegevuse, tarneahelate ja muude ärisuhete kahjulikku mõju. Kestlikud ärimudeli kasutusele võtmine aitab luu väärtust ja tulu teenimist ilma, et ammendaks kapitali, millel ettevõtte äritegevus baseerub.

Arutelupaneel on osa Rohelaine paneelist kell 15:00- 15:50. Registeeru Rohelainele siin.

Ärimudeli analüüs lae alla siit. 

Toimumise kuupäev
13. aprill 2023
Keel
eesti keel
Asukoht
Veebiseminar
Kulu
Tasuta
Staatus
Registreerimine suletud
Registreeri

Kellele on üritus mõeldud?

Osalema on oodatud kõik, kes soovivad leida võimalusi, kuidas ärimudel võib aidata leida uusi kestlike suundi.

Ajakava

Veebiseminar on osa Rohelaine üritusest. Registeeri veebi teel ühinemiseks https://eas.ee/events/rohelinelaine2023/

 

Paneelarutelu “Kuidas loovad kestlikud ärimudelid väärtust?”

Kasuminumbrite fookusesse seadmine on ajale jalgu jäänud ja konkurentsis püsimiseks on hädavajalik integreerida ettevõttesse keskkonna, inimeste ja äri juhtimisega seotud aspekte. Uued ärimudelid on enamat kui tulevikutrend, nende rakendamine aitab minimeerida tegevuskulusid ning ärisuhete kahjulikku mõju.

Liina Joller-Vahter, Power Algae OÜ juhatuse liige ja arendusjuht  ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ökoinnovatsiooni külalisteadur

Allan Niidu, TalTechi ringmajanduse tuumiklabori juht ja abiprofessor tenuuris, Virumaa kolledźi rakendusliku keemia uurimisrühma juht

Andri Väljaots, Steelmonitor OÜ, kaasasutaja ja tegevjuht

Erika Pääbus, Andre Farm OÜ juhatuse liige

Osale üritusel

Veebiseminar on osa Rohelaine üritusest. Registeeri veebi teel ühinemiseks https://eas.ee/events/rohelinelaine2023/

 

Paneelarutelu “Kuidas loovad kestlikud ärimudelid väärtust?”

Kasuminumbrite fookusesse seadmine on ajale jalgu jäänud ja konkurentsis püsimiseks on hädavajalik integreerida ettevõttesse keskkonna, inimeste ja äri juhtimisega seotud aspekte. Uued ärimudelid on enamat kui tulevikutrend, nende rakendamine aitab minimeerida tegevuskulusid ning ärisuhete kahjulikku mõju.

Liina Joller-Vahter, Power Algae OÜ juhatuse liige ja arendusjuht  ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ökoinnovatsiooni külalisteadur

Allan Niidu, TalTechi ringmajanduse tuumiklabori juht ja abiprofessor tenuuris, Virumaa kolledźi rakendusliku keemia uurimisrühma juht

Andri Väljaots, Steelmonitor OÜ, kaasasutaja ja tegevjuht

Erika Pääbus, Andre Farm OÜ juhatuse liige

Kontakt

Kontakt

Annette Sagri
innovatsiooni projektijuht
Keeled: eesti keel, inglise keel
Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid: Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid

EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi (RUP) neljandas voorus said uudsete tehnoloogiate arendamiseks toetust 14 ettevõtet kogumahus 15 miljonit eurot. Arendusprojektide hulgast leiab lahendusi nii meditsiinis, droonide arenduses, agronoomia digitaliseerimises, tulevikutoidus, väetiste tootmises kui ka uut tüüpi elektrolüüserite ehitamises. Majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo sõnul tuleb lähiaastatel nii riigil kui ettevõtetel uue kasvu leidmiseks oluliselt innovatsiooni panustada. „Innovatsiooni toetamine on oluline, et ühelt poolt oleks tagatud ettevõtete investeerimiskindlus ning teiselt poolt kõrgema lisandväärtuse loomine ja Eesti ekspordi kasv. Pakume ettevõtjatele tuge arenduse nö surmaoru läbimisel, kus riskid on kõige suuremad, et Eestist pärit kõrge lisandväärtusega tooted ja tehnoloogiad pääseksid maailmaturule

Riik toetab tudengite projekte alates tehisintellektist kuni satelliitide ja robotite arendamiseni

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EAS ja Kredexi ühendasutusega toetavad 10 tudengite inseneeriavaldkonna arendusprojekti kogumahus 960 000 euroga. Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraami sõnul oli ta meeldivalt üllatunud, et konkurents toetusele oli väga tihe. „Mul on hea meel näha, et leidub nii palju hakkajaid tudengeid, kuna nemad on meie majanduse tulevik. Kõik projektid valmivad koostöös ettevõtetega, mis on suurepärane viis tudengitel tutvuda oma valdkonna ettevõtjate tegemistega,“ ütles Kraam. EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul tõi hindamiskomisjon esile tudengite professionaalsust ja ideede ambitsioonikust. „Kõik tudengid, kes nendes projektides kaasa löövad, saavad unikaalse ja samas ka praktilise kogemuse,“ sõnas

InnoBoost seminar tutvustas kolmikpöörde toetuseid ja teenuseid

Märtsis kutsusime arendustegevusi tegevad ettevõtted hommikuseminarile, kus rääkisime meie ühendasutuse toetustest ja teenustest, mis saavad olla ettevõtetele abiks oma toote, teenuse või äriprotsesside järgmisele tasemel viimisel. EASi ja KredExi ühendasutus pakub laia spektrit toetustest ja teenustest, mis toetavad ettevõtteid innovatsiooni, rohe- ja digipöörde tegemisel. Tutvustasime erinevaid praegu avatud teenuseid nagu näiteks innovatsioonivõimekuse diagnostika, mille abil saab ettevõte ülevaate oma hetke innovatsioonitasemest ning personaalse tegevuskava ühendasutuse poolt pakutavatest teenustest ja toetustest, millega innovatsiooni arenguteel järgmisi samme astuda. Samuti anti osalejatele ülevaade peagi avatavatest teenustest nagu näiteks ESG ja kestlikkuse meistriklass, kus ettevõtted läbivad põhjaliku ja praktilise koolitusprogrammi vastutustundlikust ja kestlikust äri

Kuidas käivad kokku trepijooks ja innovatsioon?

Möödunud aastal avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi on Eesti viimase seitsme aastaga teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe innovatsiooni alal. Siiski ei ole me veel selle näitajaga jõudnud kõrgeimasse liigasse – selleks peame sammuma kõrgemale innovatsioonitrepil, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooniosakonna juht Inge Laas. Euroopa innovatsiooni võrdlustabeli tipus troonib liidrina Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Need on riigid, kus nii era- kui ka avalik sektor panustab võrreldes teistega oluliselt suuremas mahus teadus-arendustegevustesse. Kui siiamaani oleme saanud oma majandust arendada eelkõige juba olemasolevaid tehnoloogiad kasutusele võttes, siis tippliigasse jõudmiseks peame panustama rohkem innovatsiooni ning saama tehnoloogiate kasutajatest

Eesti investeerib läbi SmartCapi NATO innovatsioonifondi 30 miljonit eurot

Valitsus andis täna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile volituse investeerida läbi riikliku fondivalitseja SmartCap NATO miljardieurosesse innovatsioonifondi 30 miljonit eurot. Riik investeerib läbi Eesti riigile kuuluva fondivalitseja SmartCap moodustatud lepingulise investeerimisfondi Venture Capital Fund 30 miljonit eurot NATO Innovatsioonifondi, mille eesmärk on tekitada ja rahastada uusi kahese ehk tsiviil- ja militaarkasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid ettevõtteid.  „Tänane julgeolekuolukord on märkimisväärselt kasvatanud kaitsevaldkonnas vajadust uute tehnoloogiate järele. Eesti kaitsetööstusel on minu hinnangul väga suur kasvupotentsiaal, veendusin selles ka hiljutisel Garage48 kaitsehäkatonil, ning usun, et meie ettevõtetel on liitlastele palju pakkuda. Teisalt on kogu Euroopas probleemiks kahese kasutusega ja süvatehnoloogiate alarahastatus. Innovatsioonifond suurendab koostööd NATO riikide