Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartalis kaupu ning teenuseid Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse kokku 2,4 mld euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist sel perioodil 29%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 23% (Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%). Eksport Norrasse kasvas sel perioodil koguni 42%, Soome 27%, Taani 22% ning Rootsi 10%. Kaupade ja teenuste eksport  Ekspordimahud kasvasid kõikidesse vaatluse all olevatesse riikidesse, kuid kõige enam avaldas kasvule mõju teenuste ekspordi kasv Soome 150 mln euro võrra (43%) ning kaupade ekspordi kasv Soome 122 mln euro võrra (18%). Kaupade eksport Norrasse

„Üks mu lemmikteemasid on jätkusuutlikkus,“ ütleb Norra ekspordinõunik Ryte Venckuviene, kes on töötanud jätkusuutlike hangete valdkonnas üle 10 aasta ning jälginud selle suundumusi Euroopas. Möödunud aasta 1. detsembril esines ta Norra-Eesti Kaubanduskoja (NECC) korraldatud jätkusuutlikkuse konverentsil „Kuhu liigub Eesti?“ Huvi teema vastu on suur nagu kahjuks ka lüngad teadmistes. Põhjalikumalt räägib ta jätkusuutlikest ärimudelitest 13. aprillil EASi ja Kredexi Ühendasutuse konverentsil Roheline Laine. Siin arutleb ta, miks on jätkusuutlikkuse teema nii oluline ja mis lahendused siin võiksid mängu tulla. Ressursipuudus, millega me viimastel aastakümnetel silmitsi seisame, tuleneb sellest, et meist sai tarbija asemel kasutaja. Ressursikasutus on viimase 100 aasta jooksul

Norra on Eesti jaoks muutumas üha olulisemaks ekspordiriigiks – eelmisel aastal kasvas Eesti eksport Norrasse pea 23 protsenti 570 miljoni euroni, seega oli Norra Eesti jaoks suuruselt 11. ekspordipartner. Eesti ettevõtjad on muutunud sel turul aina aktiivsemaks, esirinnas on mõistagi valmismajad, mööbel ja puidutooted, kuid head kasvu on näidanud ka elektri- ja mehaanikaseadmete eksport. Lõpusirgele jõudev 2022. aasta oli turbulentne kõikjal maailmas, kuid kõikide märkide kohaselt ei ole see eestlaste hoogu tagasi tõmmanud. Esimese poolaasta andmete põhjal püsib Eesti-Norra kaubandusbilanss kindlalt Eesti kasuks. EASiga tänavu Norra suunal koostööd teinud ettevõtete hinnangul on Norras ekspordiedu saavutamise võtmeks proaktiivsus ning valmisolek ära

EASi ja KredExi ühendasutus avas 12. septembril taotluste vastuvõtu Eesti – Norra koostööprogrammi „Green ICT“ täiendavate tegevuste taotlusvooru, mille kogueelarve on 1,8 miljonit eurot. Viimase vooru eesmärk on võimestada eelnevalt programmi raames rahastatud projektide tulemusi tööstuse, infotehnoloogia ja tervisetehnoloogiate valdkondades. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on programmi näol tegu hea näitega Eesti ja Norra vaheliste majandussuhete edendamisest. „Käimasolev toetusprogramm on suurepärane vahend, mille abil saavad Eesti ettevõtted koostöös Norra partneritega töötada välja uuenduslikke lahendusi ja seeläbi kiirelt muutuvas maailmas Eesti ettevõtete konkurentsivõimet suurendada,“ ütles Järvan. Norra suursaadik Else Berit Eikeland rõhutas roheinnovatsiooni tähtsust tööstussektoris. „Energiatarbimise kokkuhoid on olnud Norra

Vesiviljelus on üks Norra olulisemaid tööstusharusid ning teiseks tähtsaim ekspordivaldkond. Juba täna teeb arvestatav hulk Eesti ettevõtteid selles vallas koostööd Norra ettevõtetega, kuid võimalusi jätkub veel paljudele teistelegi. Maailm vajab kestlikku, ohutut ja tervislikku toitu. Mereannid ja kala suudaks katta seda vajadust senisest suuremas ulatuses, sest kalatööstuse ökoloogiline jalajälg on loomse valguga võrreldes oluliselt väiksem. Möödunud aastal esitles Norra valitsus aruannet pealkirjaga “Sinine meri, roheline tulevik”, milles juhtis tähelepanu kolmele peamisele fookusvaldkonnale – digitaliseerimine, regionaalne ja kohalik väärtusloome ning roheline laevandus. Eesti ettevõtetel võiks olla häid ideid esimese ja viimase valdkonna osas lahenduste pakkumiseks. Lõhe on Norra üks kuulsamaid ekspordiartikleid