Euroopa territoriaalne koostöö majanduskasvu, töökohtade ja elukvaliteedi osas, 2013
Uuringu “Euroopa territoriaalne koostöö majanduskasvu, töökohtade ja elukvaliteedi osas” (European Territorial Cooperation as a Factor of Growth, Jobs and Quality of Life, TERCO) eesmärk oli koguda olulist teavet, kuidas territoriaalne koostöö aitab kaasa Euroopa ühtekuuluvuspoliitika elluviimisele. TERCO tõestas, et ELi toetatav territoriaalne koostöö soodustab ühtekuuluvust ja majandusarengut peamiselt institutsionaalse suutlikkuse tugevdamise, töötajate professionaalsuse tõstmisel, uuendusliku halduskorralduse levitamisel ning haridustegevuste kaudu. See kehtib iseäranis ebasoodsate piirkondade puhul (näiteks asendiga ELi välispiiril). Rahvusvahelistumine ja välismõjuline majanduskasv on perifeersemate piirkondade puhul arenguvõimaluseks, kuid ainult kohalike algatuste toel ja vahendusel, mis loovad tingimused välisstiimulite rakendamiseks.
Uuringus analüüsiti piiriülese, sõpruslinnade-, piirkondade-, riikide- ja kontinentidevaheline territoriaalse koostöö mõju sotsiaal-majanduslikule arengule (majanduskasvu, uute töökohtade loomise, elukvaliteedi paranemise jne alusel) ja rahvusvahelistele voogudele (näiteks välismaised otseinvesteeringud, ränne, rahvusvaheline kaubandus jne). Hinnati territoriaalse koostöö asjakohasust ja tulevikuvajadusi, lähtudes territoriaalse koostöö 1) geograafilisest ulatusest, 2) valdkondadest, 3) eritüüpidest ja struktuuridest ning 4) tõhusast haldusest.
Territoriaalse koostöö mõju
Territoriaalne koostöö küll edendab sotsiaal-majanduslikku arengut, kuid vähesel määral. Territoriaalne koostöö soodustab sotsiaal-majanduslikku arengut, sest selle mõju arengule, töökohtadele ja elukvaliteedile on statistiliselt oluline ja positiivne. Ent see ei tähenda, et see mõju on tugev. Vastupidi, mõju jääb arvestuste kohaselt minimaalseks kuni keskmise tugevusega, sõltudes territoriaalse koostöö programmi tüübist ja arenguvaldkonnast. Viiest uuritud territoriaalse koostöö vormist oli kõige tugevam mõju sotsiaal-majanduslikule arengule INTERREG A-l, millele järgnesid INTERREG C ja kontinentidevaheline koostöö ning seejärel INTERREG B ja sõpruslinnade koostöölepingud.
Territoriaalse koostöö mõju on suurem elukvaliteedile, aga mitte majandusele. Kõigist sotsiaal-majandusliku arengu tüüpidest oli territoriaalse koostöö mõju kõige suurem elukvaliteedile, seejärel looduskeskkonnale ja teenustele, kuid mitte majanduskasvule ega uute töökohtade loomisele. Nii näibki, et hoolimata enam kui kaks aastakümmet väldanud INTERREGi programmidest ning poliitilisest rõhuasetusest majanduskasvule ja uute töökohtade loomisele ei ole Euroopa territoriaalse koostöö vahendid eelmainitud eesmärkide saavutamiseks piisavalt tõhusad. Majandusarengu probleemiga tegelevad põhjalikumalt ja suurema rahastamisega riiklikud ja piirkondlikud ühtekuuluvuspoliitika programmid.