Euroopa investeeringud küberturvalisusesse kipuvad USAle ja Hiinale alla jääma
Möödunud nädalal liikus Tallinnas ringi hulk rahvusvahelisel tasemel kosmosetööstusega seotud inimesi. Kuna Eesti on valitud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tänavuaastaseks aseesimeheks, kohtus selle kohustusega seoses Tallinnas ESA nõukogu, et järgmise kolme aasta rahastusküsimusi arutada. Seal osales teiste hulgas ka ESA kosmoserakenduste ja telekommunikatsiooni keskuse juht Elodie Viau, kes veel mõneks päevaks Eesti ettevõtetega suhtlema jäi ja Postimehelegi lähemalt rääkis, millega keskuses tegeletakse.
Tähtsatele ninadele kosmosemaastikul on viimasel ajal saanud eluliselt oluliseks rõhutada, et kosmosetööstus ei tegele vaid astronautide ja teadussatelliitide orbiidile läkitamisega, vaid tegelikult puutub kosmosevaldkonna tegevustega kokku igaüks, kes kasvõi mobiiltelefoni kasutab. Ehk ongi juba paljudele kohale jõudnud, et kui meie satelliitidega midagi nihu peaks minema, jääksime järsku täpsete ilmaennustusteta ja tõenäoliselt eksiksime vaid telefoni navigatsioonisüsteemile lootes uues paigas üsna kähku ära. Kuid «sündinud ametnik» ja ladusalt bürokraatliku diplomaatia retoorikat valdav Viau ütleb, et tegelikult ongi see okei, kui inimesed seda ei teadvusta, sest see tähendab, et kõik toimib hästi. Tema hinnangul on selgitustööd vaja teha pigem poliitilisel tasandil, investeeringute saamiseks, sest nagu tema jutust nähtub, on Euroopa võrreldes Hiina ja USAga turvalisuse küsimustes jokutama jäänud.
Kas kriisid kriiside otsa – koroonapandeemia, kliimasoojenemine ja sõda Ukrainas – on prioriteedid ka kosmosesektoris ümber mänginud?
Minu meelest küll, geopoliitiline kontekst seoses Venemaaga on turvalisuse ja autonoomia vajadust jõuliselt tähtsustanud ja nende sündmustega seotud energiakriis on ka energiakasutuse optimeerimise olulisust illustreerinud. Sealgi on kosmosetööstusel oma osa ja me püüame välja mõelda üha rohkem viise, kuidas neid probleeme lahendada. Eelkõige just kombinatsioonis maapealse võimekusega.
Ja enesestmõistetavalt tekitas koroonapandeemia tugevama vajaduse teiste inimestega paremini ühenduses olla, mis hakkas laiemalt puudutama ka tervise- ja haridussektorit, kus kasutatakse kosmost inimeste kokku toomiseks varasemast enam. Loomulikult ei saa mööda vaadata ka kliimaküsimusest. Tulekahjud Lõuna-Euroopas, eelmise aasta üleujutused Saksamaal on meile näidanud, et peame esmareageerijatele niisugustes kliimamuutustega sagenevates ekstreemsetes olukordades tagama laitmatu kommunikatsioonivõimekuse.
Viimase jaoks on ESA välja pakkunud programmi Space for a Green Future (Kosmos rohelise tuleviku nimel – toim.), kus püüame linnade digikaksikuid simuleerida ja teatud kliimasündmuste mõju ennustada. Samuti saab selle raames vaadata, kuidas kütusetarbimise vähendamiseks mere- ja lennuliiklust optimeerida.
ESA algatas hiljuti Secure Connectivity (Turvaline ühendatus – toim.) programmi, mille eest vastutate ka teie. Milliseid probleeme te sellega lahendada püüate?
Euroopa Komisjonile on oluline, et meil oleksid Euroopas oma autonoomsed tehnoloogiad, et kõik – meie kommunikatsiooniteenused – oleks otsast otsani turvaline ja meie oma, seda me kindlustada tahamegi. Praegu on ühenduvuses ka palju auke, need tahame me kindlasti likvideerida, seda ka mujal, näiteks Aafrikas. Maapealsete süsteemidega on see kohati väga kallis ja hea on seda kosmosest kompenseerida.
Sisuliselt ongi meil neli põhilist eesmärki – tagada turvalisus, saavutada ELi autonoomsus, innustada eraettevõtlust ja katta strateegilised alad nagu Arktika ja Aafrika, et valitsustele vastupidavat kommunikatsioonitaristut pakkuda. Seda on muuhulgas vaja ka kriisidele reageerimiseks.
Kuidas praegu häiringutele reageeritakse?
Eks on teada, et mõnikord satub mõni satelliit teisele liiga lähedale, millel ei ole tingimata head kavatsused. Vahel peame kokku puutuma ka kosmoseprügiga. Nii et meil on vaja neid elemente juhtida ja kindlustada, et me seda juurde ei tekitaks. Me peame kosmose eest samamoodi hoolitsema nagu maa eest, järgmiste generatsioonide jaoks. Nii et palju diskussiooni puudutab ka jätkusuutlikkust ja kuidas me kosmoseliikluse koordineerimisse suhtumine.
Kuidas on lugu kvantarvutite kasutuselevõtuga? Kas oleme valmis olukorraks, kus meie praegused taristud kvantarvutite areenile ilmumisel ühel hetkel väga ebaturvaliseks muutuvad?
See on mu lemmikteema – jah, arvutid muutuvad järjest võimsamaks, kasutusele tulevad teistsugused tehnoloogiad ja lõpuks on võimalik praegust krüptimissüsteemi murda. Kosmoses kasutame selle riski maandamiseks kvantvõtmelevi. Maapealsetes kiudoptilistes süsteemides oleks vaja signaali iga 100 kilomeetri tagant uuesti krüptida ja võimendada. Tehniliselt ei ole see veel lihtsalt võimalik, sest reaalse turvalisuse tagamiseks, et seda päriselt teha, on vaja väga kalleid repiitereid.
Me plaanimegi kosmost nende võtmete jagamiseks kasutama hakata ja arendame selle tarbeks satelliite. Ühe Euroopa Komisjoni satelliidiprojekti perspektiiv on valitsustele ja pangasüsteemidele sel moel veel üks turvakiht tekitada. Täiesti uut süsteemi pangad näiteks ei taha, selleks pakumegi lisavõimalust.
Kas julgete öelda, et oleme hästi valmistunud?
See on veel kõik arendamisel, aga loodetavasti oleme valmis selleks ajaks, kui on valmis kvantarvutid.
Kuidas meil näiteks võrreldes Hiinaga läheb?
USAs ja Hiinas investeeritakse sarnastesse ettevõtmistesse meeletult ja sellepärast on mulle ülioluline, et ka meie saaksime avalikku rahastust, et sellesse innovatsiooni ja teadustöösse panustavaid ettevõtteid toetada, aga samas püüame ka nende lahenduste taskukohasusele keskenduda, et mitte oma autonoomiat ega võimekust kaotada. Eks kvantarvutid ja võtmejaotus on paratamatult inimeste igapäevamuredest kaugel ja sellepärast ongi meil vaja poliitilisel tasandil veidi kihutustööd teha, et kõik näeksid, et kosmosesse on tarvis investeerida.
Kuidas teie programmid töötavad, kas Eesti saab ka kuidagi panustada?
Me korraldame Euroopa Komisjoniga algatusi, kuhu ettevõtted saavad kandideerida, me valime parimad välja ja saame kokku viia need firmad, kellel üksteisest võiks kasu olla. Vahel ei pruugi Euroopa riikide tööstused üksteisega väga hästi tuttavad olla – kui näiteks Eestis on mõned ettevõtted, kes selle programmi raames tahaksid näiteks küberturbe või riistvaraga tegeleda, siis saame nad vajalike partneritega teistest riikidest tuttavaks teha. Kui oleme sobivad kandidaadid välja valinud, pakume nii tehnilist kui ärilist tuge, analüüsime lahendamist vajavaid probleeme. Tähtis on jalg ukse vahele saada. Kui teeme koostööd arenenumate riikidega, siis tuleb ka osa finantseeringust neilt, millega saame riske hajutada.
Eesti on kosmosevaldkonnas käe alles valgeks saanud ja ka ESA-s üsna uus liige, teilgi oli siia alles esimest korda asja. Kuidas Eestil seni läinud on?
Eesti ettevõtted on väga kiirelt ja dünaamiliselt kaasa tulnud. Eriline tugevus on siin muidugi tehisintellekti tarkvarad, mida vajavad ka teised Euroopa riigid. Nüüd on siin ju ka ESA äriinkubaator ja tänavu hakkab esimene «lend» ettevõtteid programmi lõpetama. Meie jaoks on see edulugu, Eestis on asjad tõesti väga kiirelt liikunud – kahe aastaga on mõned firmad oma toodet edukalt müüma hakanud. Meie jaoks ongi arendustegevuse kõrval oluline ka osalejate võimekus kasumit teenida juba arendusperioodi käigus. Olete esimesed sammud väga õigesti teinud, nüüd töötame selle nimel, et te pääseksite ligi ka suurematele programmidele ja missioonidele. Eesti panustab juba praegu aktiivselt telekomi rakendustesse ja kaugseiresse, aga suured kosmoseavastajad te veel ei ole, nii et on palju kohti, kuhu kasvada ja areneda. Vähemalt toimuvad täna sellised ettevõtmised nagu Kosmosekonverents, kus keskendutakse erinevatele küberturbe probleemidele ning ka võimalikele lahendustele.
Artikkel on avaldatud ka tehnika.postimees.ee teemaveebis.