Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eestis
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel on lõppemas konsultatsioonibüroo Civitta rakendusuuring ettevõtete strateegilisel planeerimisel tugineva rahvusvahelise konkurentsieelise suurendamisel Eestis, mis on üheks sisendiks ettevõtete strateegilise arendustegevuse toetuspoliitika kujundamisele.
Uuringu eesmärk oli analüüsida ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks tehtavate pikaajaliste, terviklike ja strateegiliste arendustegevuste vajalikkust, arenguplaanide elluviimisega kaasnevaid takistusi ja nende võimalikke lahendusi ettevõtte arenguprogrammi näitel. Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme eesmärk on toetada ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist, innovatsiooni rakendamist ja eelkõige tootearendust. Meede on mõeldud vähemalt kolme aastasele või kaheksa töötajaga väljakujunenud ettevõttele väärtuspakkumise ja sellest tõukuva konkurentsieelise kasvatamiseks läbi süstemaatilise arendustegevuse. Analüüsi eesmärkide saavutamiseks rakendati nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid analüüsimeetodeid, võimaldades kaardistada Eesti ettevõtete strateegilisi arendustegevusi puudutavate aspektide erinevaid tahke ja vastava avaliku sektori meetme vastavust ettevõtete tänaste arenguvajaduste saavutamisel.
Uuringu tulemustest selgus, et kuigi erineva sisu ja ulatusega arendustegevustel on ettevõtete arengu ja konkurentsieelise seisukohtalt oluline roll, on ettevõtete avatus innovatsioonile madal ja järgib lühikest juhtimishorisonti. Ettevõtete arendustegevuste vajadus on seotud pigem turuolukorrale reageerimisega, kui süstemaatilise ja tervikliku pikaajalise arenguplaaniga. Ettevõtete arendustegevuste strateegilist planeerimist iseloomustab pikas perspektiivis tihti visioonipõhisus ja erinevate strateegilise planeerimise alamtegevuste rakendamine osaliselt vastavalt vajadusele.
Süstemaatilist ja strateegilist arendustegevustega tegelemist takistavate asjaoludena toodi välja vähest strateegilise planeerimise teadlikkust kui ka väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtete avatust turutõrgetele. Erinevad strateegilise planeerimise komponendid ei ole ettevõtetele võõrad, ent tihti rakendatakse strateegilise planeerimise erinevaid tegevusi üksikult ja lähtudes käesoleva hetke vajadustest. Süstemaatilise strateegilise planeerimise kitsaskohtadena toodi välja ka sellega kaasnevaid täiendavaid ressursivajadusi ning kvalifitseeritud tööjõu piiratud kättesaadavust.
Strateegilise planeerimise teadlikkuse tõstmise ja ressursimahukusega kaasnevate takistuste lahendamise võimalustena toodi välja ambitsioonikate ja potentsiaalsete ettevõtete toetamise mehhanisme, mis on paindlikud ja arvestavad ettevõtete profiilide erisustega. Lisaks ettevõttespetsiifilistele toetusmeetmetele eksisteerivad ka valdkondade ja ettevõtete ülesed toetusmeetmed, mis rakenduvad ettevõtetele olenemata nende vanusest, struktuurist, toodete/teenuste eripäradest või kitsamast tüpoloogiast.