Vaata peasisu

Ekspordikonverentsil “Made in Estonia” arutleti, milline on eksportivate ettevõtete tulevik

Mattias Kaiv Mattias Kaiv
7. juuni 2022
5 min

Täna, 7. juunil toimus ekspordikonverents “Made in Estonia”, kus tutvustati maailma majanduse trende ning arutleti Eesti ettevõtete väljakutsete ja võimaluste üle globaalsel turul.

Konverentsi avas Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes sõnas, et eksport ja ettevõtjate paindlikkus uute turgude leidmisel erinevates kriisides on see, mis meid uuele edule viib, kuid lisas, et Euroopas toimuva sõja kõrval ei tohi unustada eksportiva sektori pikaajalisi väljakutseid. “Ajal, mil gaasi kallinemine on muutnud põlevkivielektri väga konkurentsivõimeliseks ja puitmaterjali saamiseks suurendas riik raiemahte, võib jääda mulje, et rohepööre lükkub edasi. Vastupidi: viimase aja kõrged energiahinnad demonstreerivad jätkuvat vajadust rohepöörde ja Venemaast sõltumatu energia järele,” ütles Karis. “Tahaksin aga meenutada, et rohepööre ei tähenda vaid ilusaid vaateid, päikesepaneele ja tuulikuid. Rohepööre tähendab väga suuri muutuseid majanduses, see suurendab vajadust uute materjalide ja tootmise järele ning loob palju võimalusi ka Eesti eksportijatele: on need siis keemiatööstuses või digitaalseid lahendusi pakkuvates IT firmades.”

EASi ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse juht Mihkel Tammo rõhutas, et mida rohkem teeme riigisiseselt koostööd, seda tugevamad oleme ka oma eksporditegevuses. “Peame leidma koostöövõimalusi, kuidas meie ekspordivõimekusele jõudu juurde anda. Näiteks on oluline kasvatada ettevõtete teadmusmahukust, et meil oleks ka rohkem konkurentsivõimelisi tooteid, mida eksportida,” ütles Tammo. “Samuti saame koos võimendada Eesti puhta looduse ja kestlike lahenduste kuvandit, mis on maailmas aina kõrgemalt hinnatud.” 

Majanduse globaalsetele trendidele ja Eesti ettevõtete väljakutsetele keskendunud Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma tõi välja, et eesootav sügistalvine periood ei saa ettevõtjatele olema lihtne, kuna probleemid tarneahelates jätkuvad, energiakriis seab kahtluse alla maagaasi varustuskindluse ja väliskaubanduses varitsevad ohtlikud sanktsioonikarid. “Suve tuleks kasutada, et läbi mängida kõikide võimalike ja võimatute kriiside lahendamine,“ ütles Himma. „Aga julgete ja nutikate Eesti ettevõtete päralt on tulevik! Kindlasti tekib ka arvukalt uusi võimalusi, näiteks Aasiast tagasi pöörduva tootmise Eestisse võitmiseks ja ilmselt muutub Ukraina sõja tõttu lihtsamaks ka välisomanikelt ettevõtete välja ostmine ja kohalike ettevõtete laienemine.“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraami sõnul on iga kriis ka võimalus ning riigi roll on nendega kaasnevate väljakutsete ja võimaluste realiseerimiseks vajalikku tuge pakkuda. „Digitaliseerimine ja robotiseerimine ei aita ainult kasvatada ettevõtete efektiivsust, vaid võimaldab ka kliendile pakkuda paremaid tooteid ja teenuseid ning ettevõtetel paremaid äriotsuseid teha,“ ütles Kraam. „Ettevõtetel tuleb rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks kindlasti tegeleda ka kestlikkuse küsimustega. Eesti peamised ekspordipartnerid on meist ettevõtete innovatsiooni- ja digipöörde osas veidi ees, kuid rohepöörde osas oleme võrdsemal stardipositsioonil, mis omakorda võib targalt tegutsedes pakkuda Eesti ettevõtetele eksporditurgudel täiesti uusi võimalusi,“ lõpetas Kraam.

Ettevõtete ja erialaliitude aruteludes tõid mitmed ettevõtjad esile kõrge esindajaga välisvisiidi kasulikkust uute kontaktide leidmisel, eriti just väiksemate ettevõtete puhul. “Ettevõtetele on väga kasulik, kui riik võtab neid välisvisiidile kaasa. Üks meie ettevõtte esindaja käis peaministri visiidiga välismaal ja saime sealt palju häid lepinguid,” ütles Jaan Hendrik Murumets ettevõttest Krakul.  

Lisaks toodi positiivsena välja ka Eesti puhta looduse ja tooraine ning neile ehitatud kestlike ärimudelite kasvavat potentsiaali välismaal. “Meil on mahe ja puhas tooraine ning zero-waste tootmine. Peaksime selliseid lugusid ja konkurentsieeliseid rohkem ühiselt ekspordis ära kasutama,” tõi Puljong OÜ asutaja Helgor Markov näiteid. 

Nordic Milk juhatuse liige Ülo Kivine lisas samuti, et Eesti fookus peab üha rohkem olema ka süsiniku jalajäljel ja laiemalt rohepöördel. “Näiteks on meil võimekus suurtes farmides toota toidutööstuse kõrval ka biogaasi. Seeläbi saaksime märgistada oma toiduained väga väikese jalajäljega,” tõi Kivine esile Eesti toidutootjate potentsiaali. 

Ühiseks murekohaks üle sektorite peetakse kvalifitseeritud tööjõu vähesust ning inseneride puudust, kellega saaks uusi asju ellu viia. Ettevõtjate sõnul tuleks probleemi lahendamist alustada haridusmaastikust ja populariseerida inseneriharidust.

Konverentsi lõpetavad Andres Kask Expo 2020 Dubai Eesti Esindus Sihtasutusest ning Ege Devon, EASi ja KredExi ühendasutuse ekspordinõunik AÜEs, kes räägivad Eesti Expo 2020 Dubai kogemustest, võitudest ja õppekohtadest.  

Paralleelselt laval toimunud esitlustega leidsid ürituse jooksul aset ka enam kui sada personaalset kohtumist ettevõtjate ja EASi 14 eri riigi ekspordinõuniku vahel, kes jagasid sihtturu-spetsiifilist nõu ja teadmisi. EASi ja KredExi ühendasutus tegutseb sel aastal sihipäraselt Aasias uute esinduste arendamisega Lõuna-Koreas ja Vietnamis, lisaks plaanitakse avada esimene välisesinduse Aafrikas Keenias ja tehakse ettevalmistusi Ameerika keskuse loomiseks, kuivõrd selle vastu on ettevõtete huvi väga suur.

Ekspordikonverentsi “Made In Estonia” korraldasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Swedbank.

Galerii konverentsi esimeste piltidega leiab siit (fotograaf Rauno Liivand): https://flic.kr/s/aHBqjzTk4r

Jaga postitust

Mattias Kaiv
Mattias Kaiv