Ekspert: ESG pole abstraktne hookuspookus, vaid konkurentsis püsimise küsimus
Sel sügisel käivitame esmakordselt ESG ja kestlikkuse meistriklassi. EASi ja KredExi ühendasutuse roheteenuste teemajuht Anet Adamsoni sõnul peaksid ESG teemadega tutvuma kõik ettevõtted, kes soovivad pikaajaliselt konkurentsis püsida.
Tähekombinatsioonist ESG oleme tänaseks paljud kuulnud, seda seostatakse eelkõige keskkonna- ja kliimaküsimustega. Kuidas tegelikult lood on?
ESG-st räägitakse palju, sest see ei jäta ühtegi ettevõtet lähiaastatel puutumata. Keskkond on tõesti akronüümi üks osa, kuid selle kõrval on sama olulised teised tähed: sotsiaalne vastutustundlikkus ehk S ja jätkusuutlik juhtimiskvaliteet ehk G. See pole pelgalt abstraktne hookuspookus – uuringud näitavad, et keskkonnaküsimuste, sotsiaalse vastutustundlikkuse ja juhtimiskvaliteediga tegelemine mõjutab ettevõtte finantstulemusi ja väärtust. Oma äri analüüsimine läbi ESG-prisma annab hea ülevaate võimalustest ja riskidest, mida ettevõtte tegevus endas kätkeb. Põhirõhk on jätkusuutlikkusel ja vastutustundlikkusel, millel on tugev seos ka Euroopa säästva arengu eesmärkidega.
Kriitikud ja skeptikud ütlevad, et tegemist on mööduva moesuunaga ärijuhtimises. Kuidas sellesse suhtud?
Nii see kindlasti pole ning õnneks on selline väärarvamus nüüdseks juba mööduv nähtus. Esiteks nügivad Euroopa Liidu roheambitsioon ja sellega seonduvad regulatsioonid ettevõtteid kestlikumalt tegutsema. Veelgi tähtsam on aga ettevõtte enda mõistmine, et vanaviisi jätkates ehk loodusressurssidega pillavalt ümber käies õõnestame oma heaolu ja seejuures ka ettevõtete tulevikuväljavaateid. Seega ettevõttel, kes tahab tegutseda ka kümne aasta pärast, ei ole muud varianti, kui nende teemadega tegeleda. Ka töötajad pööravad ESG teemadele üha aktiivsemalt tähelepanu ja valivad tööandjaid, kes paistavad positiivsemalt silma.
Mis rolli täidab selles kestlikkuse aruanne? Kas see on lihtsalt ettevõtete kontrollimiseks või saab seda ka äritegevuses kasutada?
ESG aruandluse kohustus rakendub esimese lainega küll ainult suurtele ettevõtetele, ent ka väiksemad tegijad peavad olema valmis koostööpartneritega jagama infot oma jätkusuutlikkuse kohta. Eriti oluline on see neile, kelle peamised eksporditurud on Põhjamaades või kelle plaan on lähiaastatel kasvada nii Eestis kui laiemalt.
Aruanne ise on väga oluline raha kaasamise perspektiivist, sest finantsasutused ja investorid pööravad otsuste tegemisel üha enam tähelepanu jätkusuutlikkusele – õigupoolest on neile see kohustus regulatiivselt sätestatud. Seega võib pärssida kestlikkuse info puudumine ettevõtte finantsvoogusid.
Oluline on muuhulgas mõista, et aruanne on lõpuks üksnes vastutustundliku ettevõtte tegevuse kirjalik kajastamine. Aruandele eelnev ESG strateegiat ja tegevusplaani võib pidada ettevõtte toimimise seisukohast isegi olulisemaks. Nagu ilma Google maps rakenduseta on võõras linnas keeruline sihtkohta jõuda, on ka kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluseni keeruline jõuda ilma selge eesmärgi ja tegevusplaanita.
Suured ettevõtted on eeldatavasti teemaga juba kursis, kuid millest peaksid väiksemad alustama?
Alustuseks võiks tutvuda heade näidetega – lugeda, kuidas on suurkorporatsioonid oma ESG aruandeid koostanud: mida silmas pidanud ning eesmärke seadnud. Samuti aitab palju ka rahandusministeeriumi kodulehel olev info. Kõige olulisem on alustada ja seejärel saab tegevuse käigus juurde õppida ja kohaldada oma tegevust vastavalt õpitule. Suurepäraseks stardiplatvormiks on meie peagi alustav ESG ja kestlikkuse meistriklass.
Tegu on Eesti ettevõtetele suunatud praktilise koolitusprogrammiga, kus võtame fookusesse osalevate ettevõtete tänased tegevused ja reaalsed probleemid, millega silmitsi seistakse. Pakume igale ettevõttele personaalse mentori tuge, kellega koos pannakse paika ettevõtte ESG ja kestlikkuse põhimõtted, strateegia ning lähiaastate teekaart, et seada selge siht tulevikuks. Selleks, et osalejad saaksid ülevaate valdkonna trendidest laiemalt ja globaalselt, on programmi kaasatud välisriigi koolitajaid ja mentoreid.
Mida meistriklass ettevõttele annab?
Programmi tasub kandideerida, kui ettevõttel on ambitsioon kasvada Eestis ja Eestist väljaspool, leida tugevaid partnereid, kaasata finantsvahendeid ning olla seejuures ühiskondlikult ja keskkondlikult vastutustundlik. Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte garanteerib muuhulgas ka selle, et olla turul hea tööandja mainega ning leida häid töötajaid – hea töötaja ei lähe ettevõttesse, mis ei käi ajaga kaasas ning pole vastutustundlik. Muuseas noorem töötajaskond jälgib aina enam tööandja panust keskkonda ja inimestesse. Meistriklass on hea võimalus panna paika ettevõte sihid, plaanid ja tegevused arvestades uut vastutustundlikkusele ja jätkusuutlikkusele suunatud ärimudelit.
Kes peavad peagi kestlikkusaruande esitama?
- 2024. aasta aruande (esitatakse 2025) peavad esitama avaliku huvi üksused ehk finantsasutused, kindlustusandjad ning börsil noteeritud ettevõtted, kellel on üle 500 töötaja, seega need ettevõtted, kellel on juba 2017. aastast teatud kogemus kestlikkuse informatsiooni esitamisel.
- 2025. aasta kestlikkusaruandluse koostamise kohustus laieneb ka kõigile teistele suurettevõtetele, kellel on täidetud vähemalt kaks tingimust kolmest: 1) müügitulu suurem kui 40 miljonit eurot, 2) varade väärtus suurem kui 20 miljonit eurot, 3) rohkem kui 250 töötajat
- 2026. aastal laieneb kohustus väike ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on börsil noteeritud ning teatud kindlustusandjatele ja finantsasutustele, kellel suurusest tulenevalt varasemalt kohustust ei olnud. VKE-del on võimalus oma aruandluskohustust lükata kahe aasta võrra edasi, kui nad selgitavad miks kestlikkuse aruannet ei ole esitatud.
- 2027. aastal rakendub aruandluskohustus ka kolmandate riikide ettevõtetele, kelle Euroopa Liidu turul tegutsevate tütarettevõtete ja/või filiaalide käive on Euroopa Liidus kokku rohkem kui 150 miljonit eurot.
Allikas: EASi ja KredExi ühendasutus