Vaata peasisu

Eesti Panga juht Madis Müller: eeldused majanduskasvu taastumiseks on paranenud, intressimäärad hakkavad langema

EASi ja KredExi ühendasutus
4. aprill 2024
3 min

Majanduse olukord nii euroalal kui ka Eestis püsib tänavu veel nõrk, kuid eeldused majanduskasvu taastumiseks on paranenud. Positiivset aastakasvu võib oodata tuleval aastal, rääkis Eesti Panga president Madis Müller Eesti Tööandjate Keskliidu majanduskonverentsil ”Tuulelohe lend 2024“. 

Selge positiivne suundumus on, et üldine hinnatõusu tempo on aeglustunud eelkõige tänu maailmaturul energiahindade langusele, aga ka rahapoliitika sekkumisele. Hinnatõus euroalal läheneb juba keskpanga eesmärgile, mis on kaks protsenti SKPst. „See annab alust arvata, et täiendavat intressimäärade tõstmist me enam vaja,“ ütles Müller. Täpsemat aega, millal Euroopa Keskpank võiks intresse langetada, Müller siiski veel avaldama ei soostunud. Ta rõhutas, et kuigi Eesti vaatest on aeg küps, tuleb vaadata euroala kui tervikut. 

„Selleks aga, et intressimäärad saaksid hakata alanema, ootame Euroopa Keskpangas esialgu veel konkreetsemat kinnitust selle kohta, et hinnalangus jätkub. Võimalik, et selle kindlustunde annavad juba lähikuude majandusnäitajad,“ märkis Müller. 

Mullu langes Eesti majandus ELi riikide seas kõige enam. See on olnud tingitud muu Euroopaga võrreldes rängemast Ukraina sõja mõjust tööstusele ja transpordile ning samuti asjaolust, et Eesti peamised eksporditurud on olnud Euroopa nõrgimate seas.  

Ekspordi konkurentsivõimet on õõnestanud ka konkurentidest kiirem palgakulude kasv ning ebasoodne vahetuskurss Skandinaavia ning Kesk-Euroopa valuutade suhtes, selgitas Müller. Kodumaine tarbimine on omakorda vähenenud võrreldes üle-eelmise aasta kõrgpunktiga, mil kulutati hoogsalt nii pandeemia ajal tekkinud kui ka pensionisüsteemist välja võetud sääste. 

„Siiski saame öelda, et halvimast oleme üle saamas ja eeldused majanduse kasvurajale jõudmiseks on paranenud,“ ütles Müller. Ta tõi välja, et ettevõtted kohanevad, aktiivselt otsitakse uusi turge ning katkenud tarneahelatele on leitud ka alternatiive. Mitmed sisendihinnad on alanenud ja nende kättesaadavus paranenud, energiahinnad on peaaegu normaliseerunud. Ka välisturud on hakanud toibuma, ehkki jõudsamat taastumist on oodata pigem aasta teisel poolel ja tuleval aastal. Kuigi tööstustoodang ja kaupade eksport veel selget kasvule pöördumist ei näita, on paremas seisus olnud teenuste eksport, mis tegi eelmise aasta neljandas kvartalis rekordi. 

Tööturg on hoolimata pikast majanduslangusest püsinud suhteliselt tugev ning tööpuuduse kasv on olnud prognoositust väiksem. Inimeste sissetulekud pole vähenenud, vastupidi – need on eurodes mõõdetuna kasvanud viimase kolme aastaga pea kolmandiku võrra. Palga ostujõud kahanes tuntavalt kiire inflatsiooni tõttu, ent on nüüdseks jõudsalt taastunud ja läheneb languseelsele tasemele. See toetab tarbimist, ehkki tarbijad on jätkuvalt ettevaatlikud. Samuti on tänu sellele, et sissetulekud eurodes pole vähenenud,  hästi hakkama saadud intressimäärade tõusul suurenenud võlakohustustega. Viivislaenude hulk on püsinud väike. Palga ostujõu taastumine tänavu jätkub, ehkki aeglasemas tempos. 

Eesti majanduse lähiaja väljavaade sõltub suuresti meie ekspordipartnerite käekäigust ning sellest, kui hästi õnnestub Eesti ettevõtetel leida uusi sihtturge ning kohaneda kõrgema kulutasemega. Samaväärselt oluline on aga ka ettevõtlust toetava majanduskeskkonna hoidmine poliitikakujundajate poolt, märkis Müller. 

Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2024” kaaskorraldaja oli Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (endine EASi ja KredExi ühendasutus), mille tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest.

Jaga postitust

Tagasi üles