Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring, 2012
Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuringu eesmärk on selgitada välja valdkonna arengu edutegurid, et luua alused sektori kitsaskohtade likvideerimiseks ja tugevate külgede võimendamiseks riiklikul tasandil, samuti pakkuda ettevõtjatele kvaliteetset infot juhtimisotsuste tegemiseks.
Metsamajandusest ja -varumises kuni puidutöötlemise ja puittoodete tootmise, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmiseni ulatuvat terviklikku puidutöötlemise väärtusahelat käsitletakse selles uuringus tervikliku Eesti metsa- ja puiduklastrina, kuhu kuulub umbes 2000 ettevõtet. Ettevõtete majandusolukorra ja arenguplaanide paremaks mõistmiseks intervjueeriti uuringus käigus läbi enam kui 80 suurema ettevõtte juhte ja küsitleti enam kui 200 ettevõtte juhte.
Metsa- ja puiduklaster on väga oluline osa Eesti majandusest. Puidu-, paberi- ja mööblitööstus annavad kokku üle 20% Eesti töötleva tööstuse kogutoodangust. Seda on rohkem kui enamikus teistes Läänemere piirkonna riikides. Metsa- ja puiduklaster on üks põhilisi Eesti väliskaubanduse tasakaalustajaid: selle 1,5 miljardi euroni ulatuv eksport moodustas 2012. aastal 12% Eesti kaupade ekspordist. Klastris loodud lisandväärtus ulatus 2011. aastal 4%ni sisemajanduse kogutoodangust. Eesti majanduse jaoks on seetõttu äärmiselt tähtis, et see klaster areneks ja oleks tõeliselt konkurentsivõimeline.
Uuringust nähtub, et klastri ekspordi maht ja lisandväärtus on viimase kümnekonna aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Üleilmne finants- ja majanduskriis tabas klastrit väga teravalt. Kui Eesti ekspordi maht oli varasemalt tipptasemelt kahanenud 2009. aastaks umbes 15% võrra, siis metsa- ja puiduklastri ekspordi maht vähenes rohkem kui 30% võrra. Klastri ettevõtted suutsid majanduslangusele siiski hästi vastu seista – just kriisiga seoses nüüdisajastati töökorraldust ja suurendati tööjõu tootlikkust. Eesti metsa- ja puiduklastri müügitulu, ekspordi maht ja lisandväärtus ületavad nüüdseks taas majanduskriisi eelse tipptaseme. Klastri tööhõive on samuti taastumas, kuid ei ole veel 2000. aastate keskpaiga taset saavutanud.
Eesti metsa- ja puiduklaster on suutnud viimastel aastatel majanduskriisile ja nõudluse vähenemisele vaatamata oma turuosa maailmaturul paisutada. Eestil on näiteks puitmajade tootmises maailmaturul suurem turuosa kui Soomel ja Rootsil. Eesti metsa- ja puiduklastril tervikuna on aga nende kahe riigiga võrreldes tunduvalt vähem selliseid kaubagruppe, mille puhul Eesti kuulub maailmas turuosa järgi eksportijate esikolmikusse või isegi esikümnesse.
Eesti metsa- ja puiduklastri konkurentsivõime on siiski Soomest ja Rootsist tunduvalt nõrgem. Eesti puidutöötlemise ning puittoodete tootmise, paberi- ja mööblitööstuse põhivarainvesteeringud töötaja kohta on võrreldavad Läti ja Leedu näitajatega, kuid on enamiku Põhjamaade tasemest umbes kaks korda väiksemad. Mahajäämus Rootsi metsa- ja puiduklastrist, kuhu on absoluutmahus tehtud enim välismaiseid otseinvesteeringud maailmas ja mis on ise kõikjal maailmas aktiivne investor, on aga koguni neljakordne.
Eesti puidu-, paberi- ja mööblitööstuse lisandväärtus töötaja kohta on võrreldav Läti ja Leedu näitajaga, ent Põhjamaade keskmisest näitajast on see ligikaudu neli korda väiksem. Eesti paberitööstuse lisandväärtus töötaja kohta küündis 2010. aastal 38 000 euroni ja metsamajanduses 34 000 euroni töötaja kohta. Sae- ja höövlitööstuse tööjõu tootlikkus oli 31 000 eurot töötaja kohta. Puittoodete tootmise lisandväärtus töötaja kohta oli Eesti töötleva tööstuse keskmisega võrreldaval tasemel (19 000 eurot töötaja kohta), puitmööbli tootmises aga üksnes 12 000 eurot töötaja kohta.