Vaata peasisu

Eesti langes rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis neli kohta 

EASi ja KredExi ühendasutus
30. jaanuar 2024
3 min

Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatu kohaselt langes Eesti 2023. aastal 22. kohalt 26. kohale (64 riigi hulgas) ning Euroopa Liidu liikmesriikide arvestuses langesime ühe koha võrra ning oleme nüüd 11. kohal.  

EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatud aastaraamat põhineb Šveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel. „Konkurentsivõime aastaraamat võtab kokku IMD poolt koostatud rahvusvahelise konkurentsivõime indeksi 2023. aasta tulemused. IMD reiting näitab, kuidas riigid loovad ja hoiavad keskkonda, mis lisab konkurentsijõudu nende ettevõtetele,“ selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse esimees Kati Kusmin. 

Meie olulisematest kaubanduspartneritest on Rootsi 8. kohal, Soome 11. kohal, Saksamaa 22. kohal, Leedu 32. kohal ja Läti 51. kohal. 

2023. aasta raporti järgi on maailma kõige konkurentsivõimelisemad (TOP 10) riigid (sulgudes eelmise aasta koht edetabelis): 

  1. Taani (1. koht) 
  1. Iirimaa (11. koht) 
  1. Šveits (2. koht) 
  1. Singapur (3. koht) 
  1. Holland (6. koht) 
  1. Taiwan (7. koht) 
  1. Hongkong (5. koht) 
  1. Rootsi (4. koht) 
  1. USA (10. koht) 
  1. AÜE (12. koht) 

Vastavalt IMD poolt väljatöötatud metoodikale vaadatakse kogutud informatsiooni nelja faktori lõikes: majanduse seisund, valitsuse töö tõhusus, äritegevuse efektiivsus ja infrastruktuuri arengutase, mis omakorda jagunevad alamfaktoriteks. Näiteks valitsuse töö tõhususe arvestuses on Eesti 15. kohal, mis aastaga ei ole muutunud. Äritegevuse efektiivsuse arvestuses on Eesti 25. kohal ehk langesime eelmise aastaga võrreldes kolm kohta. Infrastruktuuri arengutasemelt on Eesti 29. kohal ja langenud aastaga kahe koha võrra.  

Siiski paistab Eesti paistab positiivselt silma mitmes alamfaktoris, näiteks äriseadustiku (5. koht), riigi rahanduse (14. koht) ja hariduse (15. koht) alamfaktorites, kus oleme saavutanud 2023. aastal kõrgeimad kohad.  

Äriseadustiku hea positsiooni taga on ettevõtete asutamise lihtsus (1. koht), suur uute asutatud ettevõtete arv (1. koht), välisinvestorite võimekus vabalt omandada kontrolli kodumaiste ettevõtete üle (2. koht) ja paindlikud tööregulatsioonid (3. koht). Riigi rahanduses saavutas Eesti kõrge positsiooni tänu madalatele intressikuludele suhtes riigieelarvesse (1. koht) ja valitsemissektori madalale võlatasemele (4. koht). Hariduse alamfaktoris aitasid tugeva positsiooni saavutada head PISA testi tulemused (4. koht) ning koolides suure tähelepanu pööramine reaalainetele ja lugemisele (3. koht). 

Suurima tõusu saavutasime tehnoloogilise infrastruktuuri alamfaktoris, kus parandasime oma positsiooni 4 koha võrra. Suurimad tugevused: mobiilse lairibaühenduse (4G ja 5G) abonentide osakaal mobiilside kasutajatest (7. koht, tõus 32 kohta), turvalised interneti serverid (8. koht, ei muutunud) ja IKT teenuste eksport (10. koht, tõus 6 kohta). 

Majanduse seisundi põhjal asub Eesti 54. kohal ning aastaga oleme langenud 21 koha võrra madalamale positsioonile. Eelmise aastaga võrreldes on Eestis oma positsioonis kaotanud kümnes alamfaktoris. Väliskaubanduses ja siseriiklikus majanduses olema langenud enim, vastavalt 27 ja 24 kohta. Neile järgnevad hinnad ja institutsionaalne raamistik (-6 kohta) ning baasinfrastruktuur (-5 kohta). Eesti positsioon on jäänud samaks kolmes ning oleme tõusnud seitsmes alamfaktoris.  

Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega jääb Eesti keskmisele alla seitsmes alamfaktoris. Kõige enam oleme maha jäänud siseriikliku majanduse (28 kohta), teadusliku infrastruktuuri (12 kohta) ja väliskaubanduse (11 kohta) poolest. 

IMD poolt arendatud metoodika riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamiseks on leidnud laialdast rahvusvahelist tunnustust. 2023. aastal võeti konkurentsivõime reitingu arvutamisel arvesse 256 kriteeriumit, millest 164 olid statistilised (kvantitatiivsed) ja 92 ettevõttejuhtidelt küsitluse teel kogutud (hinnangulised) andmed.  

Aastaraamatus on toodud ära 64 riigi konkurentsivõime hindamise tulemused (võrreldes eelmise aastaga lisandus Kuveit). Reitingu arvutamisel on kasutatud peamiselt 2022. aasta statistikat. Ettevõttejuhtide küsitlus viidi läbi 2023. aasta alguses. 

Täismahus aastaraamat on loetav siit.

Jaga postitust

Tagasi üles