Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2011
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) tellimusel viisid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja OÜ EBS Education 2010-2011. aastal läbi viiest osast koosneva mitmetahulise juhtimisvaldkonna uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada ja hinnata juhtimisvaldkonnas tegutsejate teadlikkust ja võimekust ning välja töötada ettepanekud, kuidas EAS saaks kaasa aidata juhtimise tõhustamisele Eestis. Juhtimisvaldkonda käsitleti ettevõtete kui nõudluse poole ning koolitus- ja konsultatsiooniorganisatsioonide kui pakkumise esindajate vaatenurkadest. Juhtimispraktikat hinnati juhtimisfunktsioonide (planeerimine, organiseerimine, mõjutamine ja kontrollimine) lõikes; lisaks analüüsiti koolitus- ja konsultatsiooniettevõtete võimekust pakkuda ettevõtete arenguks vajalikke teadmisi ja kogemusi ning kujundada arengule orienteeritud hoiakuid.
Uurimuse põhitulemused informatsiooni alusel, mis koguti uuringus osalenud juhtide ja koolitus- ning konsultatsioonifirmade esindajatelt
- Eesti ettevõtteid juhitakse ühetaoliselt ning vähe pööratakse tähelepanu valdkondlikule eripärale ja ettevõtte suurusele. Juhtimises on ettevõtte eripära arvestamine (tegevusvaldkond, suurus, kliendid, pakutav toode/teenus) vajalik ning seetõttu osutab uurimistulemus Eesti ettevõtete haavatavusele. Üdine rahulolu juhtimispraktikatega on ettevõtetes suhteliselt kõrge, kuid uurimuse alusel võib väita, et end hinnatakse kõrgemalt, kui selleks on põhjust.
- Ettevõtte juhid hindavad oma organisatsiooni ülesehitust paremaks kui uuringu tulemused lubavad järeldada. Ka on paljud ettevõtted liialt tsentraliseeritud (otsuseid langetatakse keskselt), sõltumata nende suurusest ja tegevusvaldkonnast.
- Planeerimisel osalevad valdavalt omanikud ja tippjuhid ning keskjuhte kaasatakse ebapiisavalt. Keskjuhtide planeerimisse kaasamine võimaldaks laiendada juhtimise kandepinda nii, et ka teised töötajate grupid on juhtimisse kaasatud.
- Ettevõtted on teadvustanud planeerimise vajadust, kuid valdavalt tehakse lühiajalisi plaane. Plaanid on seotud eelkõige finantsteguritega ning puudu jääb tulevikuperspektiivist, sh arvestatakse vähe turu, tehnoloogia ja tööjõu võimalustega.
- Ettevõtete huvi ja ambitsiooni rahvusvahelistumise osas tuleb hinnata tagasihoidlikuks ning see on Eesti tulevikuperspektiive arvestades problemaatiline. Neis ettevõtetes, kus rahvusvahelistumisega aga juba tegeletakse, on ka juhtimisalane tegevus süsteemsem.
- Töö organiseerimisel rakendatakse valdavalt tavapäraseid töövorme ning töösuhete, -aja ja -koha osas ei olda paindlikud. Kuigi ettevõtte põhiprotsessid on üldjoontes läbi mõeldud, vajab personalitöö mõtestamist ja süsteemsemat korraldamist.
- Mõjutamise ja motiveerimise juures peetakse oluliseks palga ja tasudega seotud tegureid ning töötajate arengut toetavate vahendite kasutamist on motiveerimisel vähem, ehkki tunnetatakse mitterahaliste võtete rakendamise vajadust. Kui uudseid juhtimisvõtteid rakendatakse, siis on motiveerimine ka mitmekesisem.
- Kontrollimine on formaalse iseloomuga ning järgib ametlikke käsuliine. Peamiselt jälgitakse finants- ja müüginäitajaid. Välisomanikega ettevõtetes rakendatakse rohkem omavahel seostatud tulemus- ja tegevusmõõdikuid kui Eesti taustaga ettevõtetes.
- Konsultatsiooni- ja koolitustegevuste nõudlust mõjutab lisaks kulutundlikkusele ning kriitilisele suhtumisele pakutava teenuse osas ka ettevõtete juhtide soov oma jõududega hakkama saada. Kuigi ettevõtted tunnetavad vajadust tegevusvaldkonda arvestatavate koolituste ja konsultatsioonide järele, on need vähe seotud ettevõtte eripäraga. Koolituste sisu lähtub suuremal määral töötajate soovidest ja moevooludest, kuid vähemal määral ettevõtte arengukavast.
- Koolitus- ja konsultatsiooniteenuse pakkumine on mitmekesine, kuid ettevõtete hinnang teenuste kvaliteedile on suhteliselt madal. Koolitusfirmad on muutunud vahendusteenuste osutajateks, mis mõjutab teenuste kvaliteeti ja piirab omatoodete arendamist. Koolitus- ja konsultatsioonifirmade arengut pärsivad turu väiksus, juhtimisvaldkonnas osalejate ühetaoline tagapõhi ja vähene rahvusvaheline kogemus.
- Juhtimisalaseid aineid õpib hinnanguliselt kolmandik Eesti üliõpilastest. Juhtimisõpet on vähe ja see puudub paljudes õppekavades, sh mitmetes insenertehnilistes kavades. Juhtimisõppejõududel on üldjuhul nõuetekohane akadeemiline ettevalmistus, kuid napib praktilise juhtimise kogemusi.
- Juhtimisvaldkonnas osalejate (juhid, omanikud, koolitus-konsultatsiooniteenuse pakkujad, haridusasutused) omavaheline koostöö on ebapiisav ja koostöö-võrgustikele osutatakse vähe tähelepanu.
Uuringu raames viidi läbi ka 60 intervjuud ettevõtete juhtidega, et mõista ettevõtetes toimuvaid sügavamaid protsesse, mis kaasnevad riiklike toetuste kasutamisega. Tagamaks erapooletus intervjuude läbiviimisel, viidi intervjuud läbi Ernst & Young Baltic AS poolt ning intervjuude analüüsi teostas Tartu Ülikool.