Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2005
Juhtimisvaldkona uuringu peamine eesmärk oli hinnata Eestis läbiviidud juhtimisalaste tegevuste mõju perioodil 1990 – 2005, analüüsida riigipoolse toetuse vajalikkust ning töötada välja strateegiad uute juhtimismetoodikate levitamiseks. Uuringu peamised järeldused olid järgmised:
- Kajastatud olid järgmised institutsioonid: kõrgharidus, koolitus, konverentsid,nõustamine, kirjandus, ajakirjandus ja internetiportaalid ning kolmas sektor. Institutsioonide võimalused juhtimisinfo levitamisel kommunikatsioonikanalina on erinevad, mida arvestati edasiste tegevuste kavandamisel.
- Viis peamist turutõrget juhtimisvaldkonnas on: 1) tippjuhtide eelisarendamine võrreldes muu personaliga; 2) turu väiksusest tingitud süvateadmistega ekspertepuudus; 3) juhtimisvaldkonna teenuste kõrged hinnad; 4) juhtidel ajapuudus; 5) ülikoolide lõpetajate nõrgad praktilised oskused ja vähene ettevõtlikkus.
- Juhtimiskonsultatsioonide – , koolituse ja konverentside turumaht 2005. a. seisuga on uuringu andmetel 200 miljonit krooni. Juhtimisvaldkonna teenuste nõudlust kujundavad Eestis 2005. a. seisuga 39 623 tegutsevat ettevõtet.
- Erinevate institutsioonide lõikes oli juhtimisvaldkonna teemadest kõige vähem kaetud IT juhtimise ja tootmise juhtimise teemad. Kõige paremini oli kaetud organisatsiooni juhtimise teema.
- Eestis enam populaarsust kogunud juhtimistrendid olid seotud nn pehmete teemadega – inimeste juhtimine ja juhi eneseareng.
- Juhtimisega seotud hoiakud on muutumas autoritaarsest juhtimise käsitlusest Põhjamaade, inimesi väärtustava juhtimisstiili poole.
- Juhtimisteabe levitamise strateegiad tuleks välja töötada vastavalt nende suunatusele: majandusorganisatsioonidele suunatud -, juhtidele suunatud – ja tulevastele juhtidele suunatud strateegiad.
- Juhtimisega seotud hoiakute muutmise strateegiad tuleb rakendada peamiselt kahe hoiakuga seoses: 1) „juhtimist ei ole vaja õppida” ja 2) autoritaarsejuhtimisstiiliga seotud hoiaku muutmiseks.