Eesti idufirmad aitavad tööstusettevõtetel muutuda efektiivsemaks
Eestis on mitu idufirmat, kelle tooted aitavad tööstusettevõtetel raha ja aega kokku hoida. Äripäeva raadio saates “Fookuses tark tööstus” jagasid oma kogemusi ja toodete eripärasid Evoconi disaini- ja teenusejuht Martin Lääts, Fractory juht Martin Vares, GlobalReaderi juht Indrek Jaal ja Katana juht Kristjan Vilosius. Selgub, kui palju jääb tööstusettevõtetel oma tegevusi ja seadmeid mitte jälgides saamata ning millist raiskamist tootmisseadmete ja töökorralduse jälgimisega vältida saab.
Evoconi disaini- ja teenustejuhi Martin Läätse sõnul on Evoconi kasutamise peamine eelis, et see aitab ära hoida valede probleemidega tegelemise stressi. Nende analüütikasüsteem toob ilmsiks kohad, kus on seisakud ja ebaefektiivsused, mida inimene ei oska märgata. “Tavaline on see, et pilt, mida sensorid näitavad, erineb palju sellest, mida arvatakse,” märgib Lääts.
Peamine arengukoht, mida sensorid ja uue tehnika puhul ka masinad ise välja toovad, on hetkelised seisakud. Tihtipeale pannakse tähele küll seda, kui masin seisab viis-kümme minutit, kuid ühe-kahe minutilised jäävad kahe silma vahele. Jämedalt öeldes on seisakuid tavaliselt poole rohkem, kui arvatakse.
Seisakute puhul joonistuvad välja just protsessi ebaefektiivsused, mitte masinate häired. “Tihti jääb materjal piisavalt kiiresti ette toomata või ei viida valmistoodangut ära,” selgitas Lääts. Selliste esmapilgul väikeste logistiliste muudatustega võidetakse aga suurelt – Evoconi sõnul on 15-20% efektiivsuse tõus tavapärane, kuid võib olla ka oluliselt suuremad.
“Kultuurimuutus on üks olulisemaid asju, mis määrab digitaliseerimise edukuse. Vaja on digitaalset tšempionit – ühte inimest, kes seda asja ajab ja vastutab. Keegi peab olema see, kes teavitab ja informeerib ettevõtte siseselt,” selgitas Martin Lääts kultuurimuutuse olulist rolli ettevõtte efektiivsuse tõstmisel.
Teine iduettevõte Fractory viib kokku insenerid ja tootmised metallitööstuses. Fractory rajaja Martin Varese sõnul nägi ta ise insenerina töötades allhangete korraldamisel mitmeid võimalusi, kuidas protsesse kiirendada ja lihtsustada. Traditsiooniliselt nõuab mõne töö tellimine e-kirjade saatmist kümnetele partneritele, kes omakorda peavad eraldi hinnastusi koostama paar päeva ja seejärel jälle ootama vastuseid. “Lõpuks valitakse ikkagi üks sobiv ja seega on üheksa tootjat suhteliselt kasutud tööd teinud,” selgitas Vares.
Selle probleemi lahenduseks loodi Fractory platvorm, mis annab tellijale kohese hinnastuse – selle asemel, et meiliga mitmele ettevõttele andmed saata, laetakse platvormi üles vajaliku detaili kolmemõõtmeline mudel. Selle põhjal arvutab platvorm väga täpselt võimaliku tootmise hinna, võttes arvesse saadavalolevate tootjate võimekused ja masinapargi.
“Platvorm sõna otseses mõttes sekunditega simuleerib taustal füüsilised tootmisprotsessid ja energiakulu ning arvutab väga täpselt tootmishinna,” avaldas Fractory juht. Klient saab olla kindel, et tulemus on kvaliteetne, kuna suuresti mehaanikainseneri taustaga Fractory töötajad kannavad hoolt kogu tootmisprotsessi jälgimise ja kvaliteedikontrolli eest.
Tootjate poole pealt ei pea enam hinnapakkumistega tegelema – Fractory ise aitab hinnastused koostada ning kuna informatsioon on alati samaviisi struktureeritud ja jooniste tootmise eemaldamisega väheneb ka administratiivkulu. Kasu on seega mõlemapoolne – üks saab kõik tellimused ühest kohast läbi viia ja teine ligipääsu klientidele, keda nad iseseisvalt võib-olla ei leiaks.
Fractory peamine töömaht tuleb klientidelt, kes teevad neljakümnendat või kaheksakümnendat tellimust, ehk siis korduvkliendid. “Kui varem oodati kaks kuud, et saaks kõik detailid ära joonestada ja tellida korraga parema hinna nimel, siis paljud ettevõtted on hakanud tellima tihedamalt,” lisas Vares. Huvitavamatest tellimustest tõi ta välja näiteks täismahus Teise Maailmasõjaaegse pommituslennuki keredetailide tootmise ühe Hollywoodi linateose tarbeks, mis peaks järgmise aasta alguses ka Eesti kinolinadeni jõudma.
Platvorm alustas peamiselt lehtmetalliga ja ainult laserlõikusega. Praeguseks suudetakse peaaegu kõiki leht-, plaat- ja torumaterjale teha ja kasv on umbes 10-20% kuus. Tänu sellele on olemasolev võimekus tänaseks juba üpris suur. Fractory jaoks on oluline jõuda sinna etappi, et klient saaks kõiki oma allhankevajadusi ühest kohast lahendada. Juba pool aastat on arendatud ka masintöötluse, CNC-freesimise ja treimisvõimekuse automaatloogikat, mis peaks kasutajatele selle kvartali jooksul kättesaadavaks muutuma. Kaugemates tulevikuplaanides on erinevate valude, plastikute ja 3D printimise võimekuste väljaarendamine.
Iduettevõte GlobalReader aitab nagu Evocon seadmeid reaalajas jälgida, seisakuid paljastada ning tootmist paremini tööle panna. GlobalReaderi asutaja Indrek Jaali sõnul ei tea ettevõtted tihti, mis nende masinatega reaalajas toimub. Tegelikku tootlikkust nähakse alles mõni aeg hiljem. See ajaperiood võib olla järgmisest päevast kuni halvemal juhul järgmise kuuni. Nädal aega hiljem teada saada, et masin seisis neli tundi ei anna aga võimalust olukorda analüüsida ega tagantjärgi parandada.
Näiteks üks ettevõtte klienti Lätis avastas, et öise vahetuse ajal tootmismasinad seisid neli-viis tundi jõude, kuna töötajad suutsid normi ära täita väiksema ajaga. Selle teadmisega suudeti normide tõstmisega saavutada olulise rahalise võidu, mida enne ei osatud teha reaalajas informatsiooni puudumise tõttu.
Jaali sõnul on keskmine võit tootmisettevõttele kolmkümmend kuni viiskümmend protsenti tööaega, ning esialgsed tulemused on tavaliselt kohe nähtavad. Sealjuures toob ta aga välja, et edaspidine tootlikkus ja efektiivsus sõltub sellest, kui palju kliendid ise pingutavad. “Meie anname õnge, me ei anna kohe kala. Kui ettevõtte ise pingutab ja panustab, siis need tulemused on hästi lihtsad ja kiired tulema,” selgitas Jaal.
Ka GlobalReaderi kogemuses mängib eduka digitaliseerimise puhul suurt rolli kultuurimuutus – mitmed ettevõtted ei suuda uskuda andmeid, kui esimest korda saavad reaalajas ülevaate masinate tööaegadest. See, et üle 50% ajast seisavad liinid tühjana, vajab harjumist – need aga, kes saavad eitamisfaasist üle, on ka kõige edukamad.
Iduettevõtet Katana esindas firma juht Kristjan Vilosiuse sõnul arendab ettevõte tootmisettevõtte äritarkvara, mis ei vajaks kasutusele võtmiseks keerulisi konsultatsioone ja võimaldab ladu ning tootmist juhtida läbi visuaalsete tööriistade. Tarkvara kaudu saab haldada tootmisettevõtte kõiki laohalduse, materjalide ostu, tootmise planeerimise, elluviimise ja müügitellimustega seotud protsesse ja töövooge. Katana eesmärk on pakkuda täislahendust ettevõtte peamise äritarkvarana ehk siis olla ERP süsteem.
Vilosiuse sõnul on tootmises toimunud kaks olulist trendi, mis ajendasid neid arendama Katana süsteemi. Esiteks on toimumas väiketootmise renessanss ehk tarbijad eelistavad aina rohkem kaupade soetamist otse tootjalt läbi e-kanalite ning jättes sellega vahele igasugused vahemehed ja edasimüüjad. “Seetõttu me näeme selliseid uut tüüpi tootmisettevõtteid kogu maailmas, kes toodavad tihti kohalikust toorainest kohaliku tööjõuga, aga müüvad oma tooteid kas regionaalselt, lokaalselt või isegi globaalselt läbi e-kanalite,” selgitas Vilosius. Sedasorti tootmine on suur väljakutse just laoseisu planeerimise poole pealt ning Katana on võimeline seda sorti ärimudelit toetama.
Teine probleem, mida Katana lahendab on implementeerimise ja kasutamise lihtsus. Kaasaegset pilvetarkvara kõikide kasutajasõbralike liidestega saab proovida ja katsetada enne, kui on vaja hakata maksma. Pilvetehnoloogia kaotab vajaduse palgata kalleid konsultante või läbi viia kuuekuulist implementeerimisprotsessi, vaid saab koheselt hakata kasutama. Ta toob välja võrdluse Pipedriveiga: “Võib öelda nii ,et Katana teeb tootmistarkvaras sarnast revolutsiooni, mida Pipedrive tegi müügitarkvaraturul.”
Teistest ERP süsteemidest eristub Katana kasutajamugavuse poolest – kuna paljud juhtivad tootmistarkvaraplatvormid on arendatud kümme või kakskümmend aastat tagasi, on need funktsionaalsuse poolest soliidsed aga kasutajaliidese poolest ajast maha jäänud. “Siinkohal toob Katana sisse selgelt uue kvaliteedi. Noorem talent ei taha tulla tööle, kui need tööriistad, millega ta töötab, näevad välja nagu Windows 95,” lisab ettevõtte juht.
Kliendisegmendi vaatevinklist pakub Katana tervikliku lahendust, mis sünkroniseerib näiteks veebipoest tulnud tellimused otse materjali ostmise, tootmisprotsessi ja laoarvestusega. Samal ajal on kogu see informatsioon jälle kuvatav veebipoes ja vajalik teave laoseisu kohta nähtav ka lõpptarbijale.
Tänaseks on ettevõttel maksvaid kliente rohkem kui kuuekümnest riigist ja Eesti ei ole Katana jaoks kunagi olnud põhiturg. Tulevikus näeb Vilosius Katanat kui avatud ja paindliku platvormi, mida kliendid saavad vastavalt oma vajadustele ümber kujundada.
“Nägemus on see, et tulevikus saab iga tootmisettevõte sõltumata sektorist ja suurusest valida Katana platvormi oma baasäritarkvaraks ja siis läbi Katana rakenduste poe tema jaoks vajalikud lisafunktsioonid leida. Need rakendused vastaksid ettevõtte töövoogude ja sektori spetsiifikale vastavalt vajadustele. Ehk siis Katana loodab siin anda hoogu nende uue põlvkonna ettevõtjatest tootjatele,” selgitas Katana juht Kristjan Vilosius.
Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga
Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.
Tööstuse digitaliseerimise teadlikkuse tõstmise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.