Eesti esimene osalemine Jaapani FOODEXil pälvis rohkelt tähelepanu
Märtsi esimeses pooles toimus Tokyos Jaapani suurim toidumesse FOODEX, mis on loodud kontaktide sõlmimiseks Jaapani või ka laiemalt Aasia toidu- ja joogiettevõtjate ning ülejäänud maailma ettevõtjate vahel. Koostöös EASiga osalesid tänavusel Jaapani toidumessil 7 Eesti ettevõtet – LOOV Organic, KODAS, Artisan Honey, Balsnack, A. Le Coq, Karila ja NORDMEL.
Koroonapandeemiast tulenevate reisipiirangute tõttu ei olnud Eesti ettevõtjatel kahjuks võimalik messil füüsiliselt osaleda, seega esindasid Eesti stendil meie ettevõtete tooteid nende kohalikud partnerid või teenuseosutajad. Kokku väisas messi nelja päeva vältel üle 33 tuhande inimese, mis on küll kahe kolmandiku võrra väiksem arv võrreldes koroonaeelse ajastuga, kuid korraldajate sõnul siiski tummine tulemus, sest külastajate profiil on muutunud professionaalsemaks.
Kuidas esitleda tooteid messil ilma ise kohal viibimata?
Partnerite kasutamine enda esindamiseks messistendil ei ole küll väga haruldane nähtus, kuid samas paljude jaoks ka mitte esimene eelistus. Edu saavutamiseks peabki olema valmis kohanemiseks väga kiiresti muutuvate oludega. Küsimus ongi selles, kas selline distantsilt esindamine tegelikult toimib ka? Tokyo asub Eestist 7800 kilomeetri kaugusel, ajavahe kahe riigi vahel on 7 tundi. Üllatuslikult andsid Eesti ettevõtjad peale messi vägagi positiivset tagasisidet. Balsnacki ekspordijuhi Marko Utsari sõnul töötas nende Jaapani partner FOODEXi messil suurepäraselt, sest Balsnackil juba tegutseb Jaapanis oma tütarfirma ning partneritega seob pikaajaline koostöö. “Meie partneril on olemas kogu info meie toodete ja kohaliku turu kohta, seega ei tekkinud meil FOODEXil ühtki probleemi, kuid seevastu saime üle 300 kontakti, millest juba on realiseerunud ka esimesed tellimused,” märkis Utsar.
Balsnacki eeliseks oli varasem kokkupuude Jaapani turuga, kuid kuidas läks ettevõtetel, kelle kogemused Jaapanis on piiratumad või suisa olematud? A. Le Coq ei ole veel Jaapanisse oma tooteid müünud ega ole leidnud ka kohalikku partnerit, seega tuli neil leppida esindusteenuse sisseostmisega. A. Le Coq’i ekspordi turunduse tootejuht Elisa Rae kinnitusel sujus koostöö teenusepakkujaga kenasti ning vastavalt kokkuleppele jagati infot toodete tagasiside ja ka kogutud kontaktide osas. “Kindlasti oli sisseostetava teenuse puhul suureks boonuseks jaapani ja inglise keele oskus, sest messi külastajateks olid peamiselt kohalikud jaapanlased, kelle jaoks on väga oluline, et messiboksis suhtleks keegi nende emakeeles. A. Le Coq’i jaoks oli oluline, et meie tooted oleksid esindatud ja saaksime kokku koguda kõigi huviliste kontaktid – need eesmärgid said FOODEXil täidetud,” rõhutas Rae.
LOOV Organic on oma tooteid müünud Jaapani e-kaubandusplatvormide vahendusel ning oma esindatuse FOODEXil Eesti ühisstendil korraldasid oma jõududega. Ekspordijuht Liis Kalvik nentis siiski, et alles oma teed Jaapani turul otsiva ettevõttena jäid nad kahjuks ilma isikliku turutunnetuse saamisest ja otsevestlustest potentsiaalsete klientidega: „Kuid enamus messikülastajaid olid jaapanlased, seega oli kohaliku esindaja kasutamine oluline ja vajalik liigutus ning jäime üritusega rahule.“ Artisan Honey asutaja Sander Sulane lisas, et kaugosalemine kohalike partnerite toel võimaldab reisipiirangute ajal vähemalt arenguid käigus hoida. „Mõistagi läheb küll osa informatsioonist ja tunnetusest kaduma, sest suhtlus ei ole vahetu, kuid sellega tuleb arvestada“.
Üks ühine õppetund kõigi osalevate ettevõtete jaoks oligi mõistmine, et Jaapani messil või ka laiemalt turul edu saavutamiseks on keele- ja kultuuribarjääri tõttu ülimalt oluline leida kohalik esindaja või partner – olenemata sellest, kas Eesti ettevõtja on ise füüsiliselt kohal või mitte.
Messile järgnesid virtuaalsed B2B-kohtumised
Lisaks FOODEXi messil virtuaalselt osalemisele, said Eesti ettevõtjad ka võimaluse kohtuda e-kanalite vahendusel potentsiaalsete Jaapani koostööpartneritega. EAS korraldas koostöös kohaliku partneriga igale Eesti ettevõttele vähemalt kolm virtuaalkohtumist. Osalejate sõnul on toiduvaldkonnas virtuaalkohtumise üks suurimaid miinuspooli, kui vastaspoolel puudub võimalus kõnealust toodet ise degusteerida või pakendit käes hoida.
Elisa Rae A. Le Coqist märkis, et veebis suheldes on küll suurem võimalus keskenduda ainult vestluspartnerile, kuid tihti võivad sealt alguse saada ka arusaamatused, kui sõnad omandavad teistsuguse tähenduse. „Seepärast eelistame alati isiklikku kohtumist veebikohtumisele, sest nii on suhetele kindla aluse loomine palju lihtsam.“ Messil füüsiliselt osalemise eelisena tõi veel Liis Kalvik LOOV Organicust välja, et üks-ühele kohtumiste arv on tavaliselt piiratud kolme või nelja kohtumisega, samas kui messil on nelja päeva jooksul võimalik oluliselt suurema hulga inimestega kontakt luua. „Kindlasti võiksid sellised Zoomi-kohtumised täiendada messil osalemist, toimudes füüsilise messitööga paralleelselt,“ lisas Kalvik.
Kuigi koroonapandeemia algusest on möödunud juba üle kahe aasta, tuleb paljudes kohtades veel seni rinda pista pandeemiast tingitud piirangutega. Ärikeskkond on Covidi-eelse ajastuga väga palju muutunud, samuti ka tarbijate eelistused. Välisturgudel edu saavutamiseks tuleb ettevõtetel kohaneda kiiresti muutuva keskkonna ja oludega, pöörates samas ka tähelepanu kohalikele reeglitele. Kuigi Zoomi-koosolekutest on tänaseks saanud uus normaalsus, mis laseb mugavalt kohtuda potentsiaalsete partneritega ilma reisisekeldusteta, ei ole see parim vahend müügitehingu lukkulöömiseks.
Kui tegutsete toidu- ja joogisektoris ning otsite võimalusi Jaapani turule sisenemiseks, võtke palun ühendust EASiga. Aitame turuinfo ja analüüsiga ning korraldame kasulikke seminare, et tuua värskeim turuinfo kõigi huvilisteni.
Tsubasa Yoshito
EASi Aasia keskuse Jaapani ekspordinõunik
[email protected]
+372 627 9418