Vaata peasisu

Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring, 2015

EASi ja KredExi ühendasutus
27. mai 2022
4 min

Ernst & Young Baltic AS viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Eesti eksportööride konkurentsivõime uuringu. Selle eesmärgiks oli selgitada välja Eesti eksportööride konkurentsivõimet toetavad ja eksporti pidurdavad tegurid, samuti ettevõtete ekspordialased tulevikuplaanid. Analüüsi tulemuste põhjal töötati välja soovitused tegevuste osas, mis aitaksid kaasa Eesti ettevõtete ekspordi konkurentsivõime kasvule.

Uuringule olid seatud järgmised ettevõtete ekspordi konkurentsivõimega seotud uurimisülesanded:

  • Konkurentsieeliste ning ekspordiprobleemide väljaselgitamine ja analüüs sihtturgude lõikes.
  • Ettevõtete ekspordialase koostöö, sh seniste koostöövaldkondade ja potentsiaalse tulevase koostöövalmiduse tuvastamine.
  • Tootlikkuse ning teenuse-/tootearenduse alaste probleemide väljaselgitamine ja analüüs.
  • Eksportööride tulevikuplaanide kaardistamine.
  • Ekspordi konkurentsivõimega seotud eeliste ja probleemide ajas muutumise analüüs võrreldes uuringu tulemusi 2010. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud ettevõtete ekspordiprobleemide uuringuga.
  • Ekspordi konkurentsivõime ja mahtude suurendamisele suunatud praktiliste soovituste väljatöötamine, olles potentsiaalselt aluseks uute teenuste arendamisele või kinnitades juba pakutavate lahenduste/teenuste vajadust.

Uuringu läbiviimisesse kaasati Eesti eksportööre, ettevõtluse tugiorganisatsioone, valdkonna eksperte ning välisriikide ostujuhte. Uurimisülesannete lahendamiseks viidi läbi veebiküsitlus perioodil 2012.–2014. kokku rohkem kui 10 000 € eest (tuginedes äriregistri majandusaasta aruannete müügitulu andmetele) eksportinud ettevõtete seas. Veebiküsitlusele saadi 452 täisvastust. Lisaks viidi läbi 60 telefoniintervjuud veebiküsitlusele vastanud ettevõtetega, et täpsustada veebiküsitluse teel kogutud informatsiooni ja jõuda takistuste põhjusteni. EAS-i sourcing-teenuse klientide ehk välismaiste ostujuhtidega viidi läbi 12 telefoniintervjuud, et saada ülevaade Eesti eksportööride mainest välismaiste ettevõtete seas.

Uuring viidi läbi perioodil juunist kuni novembrini 2015. aastal. Uuringu juhtrühma kuulusid lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja AS-i KredEx Krediidikindlustus esindajad.

Eesti ekspordi olukord

2014. aastal langes eksport võrreldes eelneva aastaga 2% ja import 1% (vastavalt 12,1 mld € ning 13,7 mld €). Vaatamata sellele, et ekspordimaht on kahanenud, on kasvanud eksportivate ettevõtete arv. Eesti eksportööride arv on ligikaudu 14 500 ettevõtet, mis moodustab ca 20% Eesti ettevõtetest. Viimase kolme aastaga on eksportööride arv kasvanud ligikaudu 3500 ettevõtte võrra, ekspordimahud ühe ettevõtte kohta on aga vähenenud. Eesti 100 suurimat eksportööri annavad umbes poole ning 10 suurimat eksportööri veerandi kogu kaupade väljaveost, mis näitab, et Eesti kaupade eksport on väga kontsentreeritud.

Statistikaameti andmetel on Eestis eksportivaid ettevõtteid kõige rohkem järgmistes sektorites: hulgikaubandus (3651 ettevõtet), jaekaubandus (1371), mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (1041), maismaaveondus ja torutransport (1022) ning ehitustööd (893). Ekspordimahu järgi on suuremad eksportivad sektorid hulgikaubandus (2,2 mld €), arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (1,8 mld €), puidutöötlemine (1 mld €), laondust ja veondust abistavad tegevusalad (0,7 mld €) ning elektriseadmete tootmine (0,6 mld €).

Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2014. aastal Euroopa Liidu liikmesriikidesse 8,7 miljardi € väärtuses tooteid; see moodustas 72% Eesti kaupade koguekspordist. Olulisemad ekspordi sihtriigid olid seejuures Rootsi (ekspordimaht 2,2 mld €), Soome (1,8 mld €), Läti (1,3 mld €) ja Venemaa (1,2 mld €). Sarnase profiiliga on ka eksportööride konkurentsivõime uuringu küsitlusele vastanud ettevõtted. Ligikaudu 27% uuringus osalenud ettevõtte peamiseks ekspordi sihtriigiks on Läti ja/või Leedu ning 64% ettevõtete puhul Soome, Rootsi ja/või Norra. Sihtriikide valikut mõjutab ettevõtjate endi sõnul eeskätt geograafiline lähedus ja ärikultuuride sarnasus. Sihtriikide valik erineb mõningal määral tegevusalade lõikes; teenuseid eksportivad ettevõtted tegutsevad üldjuhul rohkematel ja erinevamatel välisturgudel kui toodete eksportijad.

Eesti eksportööridest 46% tegelevad uuringu andmetel lõpuni viimistletud toodete müügiga ning 45% teenuste ekspordiga. Allhankijana eksportivaid ettevõtteid on vastanute seas 31%, kellest umbes pooled müüvad oma tooteid ja teenuseid ainult allhanke vormis. Ligikaudu veerand (24%) veebiküsitlusele vastanud ettevõtetest tegutsesid samaaegselt mitmes ekspordikategoorias (nt nii allhange kui omatoodete müük).

Tutvu uuringuga lähemalt

Jaga postitust

Tagasi üles