Vaata peasisu

Eesti ekspordipotentsiaal, 2018 

EASi ja KredExi ühendasutus
27. mai 2022
3 min

Uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti ettevõttete ekspordipotentsiaali ja tuvastada võimalikud suunad Eesti ekspordi suurendamiseks. Eesmärgi täitmiseks on analüüsitud Eesti ekspordi makrotrendides nõudluse ja pakkumise osatähtsust, Eesti eksportivate ettevõtete ekspordiportfelli aastatel 2015 ja 2016, ja EASi eksporti toetavate meetmete kasutamist Eesti ettevõtjate poolt. Lisaks on simuleeritud edukate eksportijate lisandumise mõju Eesti majandusele.

Makrotrendide ehk kogu Eesti ekspordiportfelli analüüsi põhilised uuritavad teemad on Eesti osatähtsuse muutus maailma ekspordis, kogunõudlus Eesti põhilistel sihtturgudel, nõudlus maailmas Eestist eksporditavate toodete järgi ja hinnang Eesti ekspordiportfelli potentsiaalile peamistel sihtturgudel.

Eesti eksportivate ettevõtete analüüsi aluseks on EASi hinnang edukate eksportijate kohta, kellel on vähemalt 10 töötajat ja kõrge lisandväärtus. Analüüsi on kaasatud väikesed ja kõrge lisandväärtusega ettevõtted, suured ja madala lisandväärtusega ettevõtted ja ettevõtted, kes veel ei ekspordi. Põhilised uuritavad teemad on sarnasus edukate eksportijate ja teiste lähedaste gruppide vahel sihtturgude, eksporditavate toodete ning eksportivate sektorite lõikes.

EASi eksporti toetavate meetmete analüüsi aluseks on eelnevalt loodud edukate eksportijate ning lähedased grupid, kelle valikuid meetmete ja sihtturgude lõikes on hinnatud kui lähendit ambitsioonile. Põhiline uurimisküsimus on, kas nende gruppide lõikes on ambitsioonid erinevalt jaotunud.

Kasutatud andmed on kogutud World Banki, International Trade Centre, Eesti Äriregistri, EASi ja Eesti Statistikaameti poolt. Andmeid kogutakse põhiliselt tööstustoodangu ekspordi kohta ja enamik analüüsitud järeldusi on kehtivad nendes sektorites. Eesti kaupade eksport aastal 2016 oli suurusjärgus 12 miljardit eurot ja teenuste eksport 5 miljardit eurot. Teenuste osakaalu ja rolli alahindamine ekspordi analüüsimisel on jätkuvalt probleem.

Peamised järeldused olid:

  • Kogu maailma kaubandus on olnud viimase viie aasta jooksul kerges langustrendis ning Eestipeamised sihtriigid samuti. Mõju Eesti ekspordile on negatiivne. Siiski on potentsiaalseid sihtriike, kus kogunõudlus kasvab, peamiselt Aasias.
  • Nõudlus maailmas Eestist eksporditavate toodete vastu on olnud kasvavas trendis ning see toetab Eesti eksportivaid ettevõtteid. Oluline on, et kasvav nõudlus oleks ka nendes sihtriikides, kuhu Eesti ettevõtted teavad ja suudavad eksportida.
  • Eesti ekspordiportfellil on tervikuna potentsiaali suurendada oma osakaalu praegustel sihtturgudel, kuid see eeldab edu tihedas konkurentsis. Makroanalüüsi nõrkus on, et see ei arvesta võimalusega toote eksportimise asemel selle kasutamisega tootmisahelas Eesti siseselt ning asendada üks toode teisega, mis oleks kõrgema lisandväärtusega.
  • Eksportivate ettevõttete hulgas teevad ca 300 edukat eksportijat, kes on 1% ettevõtetest, ära 20% ekspordist.
  • Eksportivate gruppide lõikes on näha keskendumist erinevatele sihtriikidele. Ettevõtete vajadused ja barjäärid sihtriikide lõikes on erinevad.
  • Kõrge lisandväärtusega ettevõtete hulgas domineerivad Soome, Taani, Norra, Saksamaa. Madala lisandväärtusega jaoks rohkem Rootsi, Venemaa, Leedu, Mehhiko ja Suurbritannia.
  • Uusi sihtriike otsivad ettevõtted keskenduvad põhiliselt juba tuntud sihtriikidele, kus teistel ettevõtjatel ja riigil on kogemused olemas.

Tutvu uuringuga lähemalt

Jaga postitust