Eesti ekspordi põletavaim probleem – mida müüa?
Eesti on väliskaubandusele orienteeritud riik, mille ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus on vähemalt 75% ja eksportivate ettevõtete arv suur. Kui aga küsida, millised Eesti ettevõtted maailmas tõsiselt säravad ja absoluutses tipus on, siis kahjuks kuigi palju nimesid mainida ei saa. Nii tekibki küsimus, mida me eksportima peaksime? Mis loob Eesti kuvandit järgmise kümne aasta jooksul? Arvestades meie majanduse suurust ekspordime küll palju, aga kas see on ka jätkusuutlik ajal, kui nii paljud konkurentsipositsioonid on Eesti jaoks muutumas?
Meie edukuses mängivad järgneva kümne aasta jooksul olulist rolli need kolm punkti.
Esiteks ressursside hinnad. Eesti konkurentsieelis on muutunud, me ei ole enam odava tööjõu maa. See trend on usutavasti sama ka järgmisel kümnendil ehk Eesti ei ole oma eksporditurgudel hinna konkurentsis võitja. Seepärast kaotavad osad meie eksporditavad tooted lähiaastatel konkurentsieelise ja peame leidma uued, suurema väärtusega tooted, mida maailmale pakkuda.
Teiseks oluliseks teemaks on tootearendus. Hetkel on paljud Eesti eksportivad ettevõtted välismaiste omanikega. Seega on Eestist eksporditavad mitmed kaubad nö tellimuspõhine tootmine, kus tootearendusel on vähe rõhku ja kus müügitöö tehakse ära teises riigis. Muidugi on mitmeid erandeid. Näiteks kirjutame seekordses uudiskirjas Saaremaal asuvast laevaehitusfirmast Baltic Workboats, mis USA turule sisenemas on. Nende toodangu eeliseks ei ole mitte lihtsalt hind, vaid ka innovaatilised lahendused, mis viiakse kliendini hea hinna ja kvaliteedi suhtega.
Kuid eksportides ei pea me ilmtingimata mõtlema ainult kaugetele turgudele nagu USA või Hiina. Ka Euroopas on meil hulgaliselt atraktiivseid turge. Uudiskirjas kirjutame näiteks Taanist, mille elanikud on uuringute järgi uutele tehnoloogiatele ja toodetele kõige vastuvõtlikumad. See on innovaatilistele Eesti ettevõtetele suurepärane võimalus!
Järgmistel aastatel ongi üha olulisem, et kas ja mida ekspordivad Eesti kapitaliga ettevõtted. Seatud eesmärkide täitmiseks on vaja, et Eesti ettevõtted pürgiksid maailmas omas nišis tuntud tegijateks. Nagu on Cleveron, Estonia Klaverivabrik, Tähe Kayaks või juba mainitud Baltic Workboats. Selliseid ettevõtteid on vaja Eesti majandusele sadu ja miks mitte tuhandeid.
Ja lõpetuseks logistika. Juba praegu kasvab Eesti teenuste eksport kaupadest kiiremini. Esirinnas on seejuures IT-teenuste eksport, mis ei tunne üldse geograafilisi piire. Samas on ka kaupade logistika muutunud globaalses maailmas aina odavamaks.
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ressursside hinnad panevad meid muutuma, tootearendus on väljakutse ja logistika avab meile uusi võimalusi. Ekspordis saadab meid edu siis, kui oleme väljakutsetega mitu pügalat edasi astunud ehk siis, kui meil sünnivad omad Spotifyd, Uncle Ben´sid ja Crocsid. Tooted, mida me kõik teame. Eksport peab olema eesmärk number üks nii ettevõtjatele kui ka otsustajatele, sest ainult siis on meil võimalik ka teisi raha nõudvaid eesmärke täita.