Vaata peasisu

Eesmärk: paneme pool muna Aafrikasse

EASi ja KredExi ühendasutus
19. oktoober 2022
6 min

EASi ja KredExi ühendasutus avas esimese ekspordiesinduse Aafrikas, täpsemalt Keenia pealinnas Nairobis. Miks on Eesti ettevõtetel sellist esindust vaja, kirjutab ühendasutuse ekspordinõunike juht Sven Aulik.

EASi ekspordinõunike võrgustik täienes nüüd 20nda ekspordinõunikuga, kes alustab tööd Keenias. Eesti äridiplomaatia võrgustik tagab ettevõtetele riigi toel hõlpsama ligipääsu välisturgudele – meie välisesindajate ja Välisministeeriumi äridiplomaatidega on nüüd kokku kaetud ligi 40 riiki üle maailma.

Miks Keenias, mitte Lätis?

Ekspordinõunike võrgustiku planeerimisel peame silmas mitmeid tegureid, alates meie ettevõtete huvist konkreetse sihtriigi vastu kuni makromajandusliku potentsiaali ja Eesti ekspordi mitmekesistamise printsiibini. Aga huvi Läti vastu on ju suurem kui Keenia vastu?

Nii see tõesti on ja lähiriikidega majanduskoostöö arendamine on igati ratsionaalne. Soomes on meil näiteks kaks ekspordiesindajat juba aastaid ettevõtteid toetamas. Samuti on kaetud kõik teised olulisemad Euroopa turud, aga ekspordiagentuurina peame olema ka teerajaja – see tähendab avama uusi turge.

Lisaks ei ole Lätis Eesti riigi „pitserist“ nii palju tolku kui kaugematel turgudel, kus see on esmase usalduse tekitamiseks hädavajalik. Seda kinnitavad nii praktika kui ka välisturgudest huvitatud ettevõtjad.

Seitse muna ühes karbis ja pikem perspektiiv

Riigina on meile strateegiliselt oluline oma ekspordiportfooliot laiendada. Eurostati andmetel moodustab Euroopa Liidu sisene eksport 70% meie koguekspordist ehk meil on seitse muna ühes karbis. Soomel on vastav osakaal 58% ja Rootsil 54% – see tähendab riskide paremat hajutatust, aga ka suuremat potentsiaali kasvavatel turgudel õigel ajal kohal olla.  

Samuti jälgime uute esinduste planeerimisel pikemaid majandusprognoose, mis näitavad üheselt, et kasvavad turud on väljaspool Euroopa Liitu. USAs, Indias, Lõuna-Koreas ja teistel olulisematel Aasia turgudel oleme juba kohal ning alates sellest oktoobrist on meil ka Keenias kontor avatud.

Keenia – lisaks kõvadele pikamaajooksu traditsioonidele väga kiiresti arenev majandus

Sõeludes erinevaid Aafrika riike jäi kõige tugevamalt pildile Keenia, mille majandus moodustab 46% kogu Ida-Aafrika SKP-st. Seal on noor ja kasvav rahvastik ning kõikvõimalikud e-teenused on seal täiesti a ja o. Näiteks on Keenias juba eelmise kümnendi algusest üks levinumaid makseviise M-Pesa mobiilimakse platvorm. Juba 2016. aastal kasutas seda 96% majapidamistest ning täna ei ole võimalik selleta seal riigis üldse hakkama saada.

Keenia valitsus on süsteemselt töötanud selle nimel, et lihtsustada riigis äri ajamist ning selle tulemusel on riik äriajamise indeksis tõusnud kümne aastaga enam kui sada kohta (Ease of Doing Business Index 2012: 170. koht, 2020: 56. koht). Näiteks on muudetud äri seadusandlust (alates äri alustamisest kuni maksude ja riikidevahelise kaubanduseni) ning 2018. aastal loodi ka eraldi erinevaid ministeeriume ja organisatsioone ühendav riiklik ärireformide keskus.

Sülle kukkuva varanduse peale loota ei tasu, aga hea toote ja partneritega on võimalik äri ajada küll

Aafrika printside pärandust pakkuvad rämpskirjad on klassika ja nii võib tekkida tunne, et seal muud ei tehta. Tegelik pilt on muidugi teine – Ida-Aafrika on majandusalaseks koostööks väga avatud.

See ei tähenda muidugi, et kõik väga lihtne oleks. Nii nagu ka teiste kaugete turgude puhul tasub kõigepealt endalt küsida, kas on olemas vajalikud ressursid, mis võimaldaks kannatlikult ja strateegiliselt läheneda.

Harjuda tuleb teistsuguse ärikultuuriga. Enne äripartneriga usaldusliku suhte loomist keegi koguste ja hindade üle läbirääkimisi pidama ei hakka. Asjaajamist lihtsustavad asjaolud, et 50 miljoni elanikuga Keenias on ametlik keel on inglise keel ning me asume samas ajavööndis.

Kui koos Keenia ekspordinõuniku Joel Karubiuga Aafrikast huvitatud Eesti ettevõtteid külastasime, siis küsiti meilt mitmel korral ka korruptsiooni kohta. See on olemas, aga targalt tegutsedes hallatav. Näiteks leidub palju igasuguseid vahemehi, kes ka oma osa tahavad, kuid sisulist väärtust ei paku. Lihtsustatult öeldes – äri tasub ajada nendega, kes saavad aru, et raha tuleb toodete müügist, mitte järgmise kontaktini suunamisest, lubade hankimisest või millestki muust taolisest. Kuidas kohe õigete inimesteni jõuda ja kulukad vahemehed vahele jätta, tasub küsida Joeli käest.

Söök, IT ja haridus

Esimese hooga näeme kõige suuremat ekspordipotentsiaali IT- ja toidusektoris ning samuti haridustehnoloogia valdkonnas. Samas on kasvaval turul nõudlust peaaegu kõige vastu – alates digiallkirjastamisest kuni vee puhastamiseni ja alates elamufondi uuendamisest kuni käsitööõlleni välja.

Ei tasu arvata, et tegemist on vaese turuga, Keenia keskklass on reisinud ja maailma näinud ning Euroopas toodetud toiduained ja joogid on nõutud kaup. Võimalusi leidub väga erinevates niššides, näiteks on sealne käsitööõlle turg praegu seal, kus ta meil oli umbes kümme aastat tagasi.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on oma liikmetega vaadanud Aafrika suunas juba mitmeid aastaid ning aktiivsemaid tegevusi on tehtud alates 2017. aastast, kui Eesti sõlmis Aafrika Liiduga IKT-alase koostöömemorandumi.

ITL-i liikmed on Aafrikas erinevaid projekte teinud, näiteks on Nortal töötanud välja maksukogumissüsteemi Botswanas, Cybernetica on pannud püsti Eesti x-tee kogemuse baasil andmevahetuskihi Namiibias ja Beninis. Digital Nationil on käimas piiriülese andmevahetuse teemaline koostööprojekt Smart Africaga jne. Konkreetsemalt Keenias tegutsevad Eesti ettevõtetest näiteks hariduses digipööret tegev OPIQ ja metsandust digitaliseeriv Timbeter.

Lisaks on ITL on üks rakenduspartneritest ka Aafrika Liidu-Euroopa Liidu D4D Hub’is, mille eesmärk on Aafrika riikide digitaliseerimisambitsioone toetada. ITLi tegevjuht Doris Põld on kinnitanud, et Eesti IKT-sektori huvi on Eesti kogemuse jagamine ja erinevate e-riigi lahenduste väljatöötamine Aafrika riikides vastavalt kohapealsetele vajadustele ning Aafrika digipotentsiaali käimatõmbamise maksimaalne toetamine.

Huvi meie IT-lahenduste vastu näitab ka tõsiasi, et Aafrikast on viimastel aastatel meie digiriigi edulugu tutvustavas esitluskeskuses käinud üle 50 delegatsiooni.

Rootslaste, soomlaste ja norrakatega koos

Nagu ettevõtete huvist näha, siis ei ava me esindust tühja koha pealt. Eeltööd ettevõtete ettevalmistamisel ärivisiitide ja koolitustena oleme teinud alates 2018. aastast ning meil on olemas koostöölepingud kohapealsete kaubanduskodade ja teiste oluliste äriorganisatsioonidega. Alates 2020. aastast toimetab Välisministeeriumi koosseisus eraldi esindaja Aafrika majandusküsimustes. Nairobis on juba kohal ka meie naabrite ekspordiesindused, nimelt Business Swedeni, Business Finlandi ja Innovation Norwayga hakkame me ka One Africa Place’i nimelises ärihoones korrust jagama.

Kokkuvõte

Kokkuvõte on lihtne: Ida-Aafrika turud on äri ajamiseks avatud.

Jaga postitust