EASi investorkonsultant Soomes Pilvi Hämäläinen: tarka allhanget ei tasu karta!
EASi välisinvesteeringute keskuse investorkonsultant Soomes, pikaaegse välisinvesteeringute Eestisse maandamise kogemusega Pilvi Hämäläinen kirjutab ülevaates, milline on Soomest tulnud välisinvesteeringute olemus ja kuidas need aastate jooksul muutunud on.
Pilvi Hämäläinen on Soome ja Eesti vahelist majanduskoostööd edendanud juba 15 aastat. „Ma olen töötanud Business Finlandis, mis on „Soome EAS“ ning Soome suursaatkonnas Tallinnas majandusnõunikuna, kus aitasin Soome ettevõtteid Eestis ja vastupidi, aga nüüd olen viis aastat tegelenud EASis ainult Soomest Eestisse tulevate välisinvesteeringutega,“ kommenteeris Pilvi.
Muutused välisinvesteeringute maastikul
„Kui ma 10-15 aastat tagasi alustasin, siis tulid paljud Soome ettevõtted Eestisse veel sellepärast, et siin oli odavam toota, aga see aeg on juba ammu möödas. Need, kes tahavad odavalt toota, vaatavad pigem Aasia poole,“ ütles Pilvi.
Peamised müügiargumendid Soome ettevõtete Eestisse meelitamiseks on logistiline asukoht ning sarnane kultuuriruum, sealhulgas sarnane ärikultuur. „Lisaks, kui varem toodi tihti kogu tootmine Eestisse, siis nüüd tuuakse pigem üks osa. Eesti eelised on kiirus ja paindlikkus ja väiksem bürokraatia tase.“ Näiteks Soome ringmajandusettevõte Swappie otsustas just nendel põhjustel aasta alguses avada ühe oma üksuse Tallinnas ning plaanib Eestisse luua ligikaudu 200 uut töökohta.
Soome on olnud üks kahest suuremast otseinvesteerijast Eesti majandusse iseseisvusaja jooksul, eespool on Rootsi pangandussektori tõttu. Soome investorid on investeerinud peamiselt kinnisvarasse (32% Soome otseinvesteeringutest), töötlevasse tööstusesse (23%) ning hulgi- ja jaekaubandusse (12%). Soome ettevõtteid on Eestis registreeritud 6000, neist 3500 tegutseb aktiivselt.
IT-sektori tähtsus suureneb
Ajalooliselt on Soomest tulnud palju teenussektori ning elektroonika- ja masinatööstuse investeeringud, kuid viimasel ajal on suurenenud IT-sektori investeeringud. EASi välisinvesteeringute keskus keskendub kõrget lisandväärtust pakkuvatele investeeringutele, näiteks elektroonika- ja IT-sektorile.“
Tuntumad Soome ettevõtted, mis Eestis tegutsevad, on näiteks Prisma, Elisa ja Kone. Pilvi peab oma töös üheks suuremaks edulooks tööstusettevõtte Hyrles, mille ostis ära Rootsi ettevõte Inission, laienemist Eestisse ja tegutseb täna lisaks ka Soomes ja Rootsis. „See ei ole ülisuur investeering, aga olen nende teekonda jälginud ja neid toetanud,“ ütles Pilvi.
Inission on hea näide praeguse aja Soome välisinvesteeringust Eestisse. „Vahel kajastatakse Soome meedias, et mingi ettevõte kolib oma tootmise Eestisse, aga tegelikult Inission on hea näide sellest, kuidas kahes riigis on tootmisüksused omavahel heas sünergias ja kogu grupp kasvab selle pärast rohkem, et kaks üksust töötavad nendes kahes riigis natuke erinevalt ja täiendavad teineteist,“ sõnas Pilvi.
Regionaalsed investeeringud ja tööjõuprobleem
„Lisaks on mulle väga südamelähedased sellised investeeringud, mis loovad töökohti väljaspool Tallinna ja on oma piirkonna arengule pühendunud. Viimastel aastatel näiteks Narvas tegutsev metallitöötlusettevõte Fortaco ja elektroonikakomponente tootev Dicro, kes tegutseb Rakveres. Hiljutisest ajast võib näiteks tuua Soome õlletootja Pyynikin Brewing Company, mis ostis Haljala õlletehase ning plaanib siin tootma hakata karastusjooke.“
Tulevikku vaadates otsib Pilvi järjest enam investoreid selle järgi, et nad kataks väärtusahelas puuduvat lüli. „Ma sooviks, et Soome ettevõtted tooks rohkem arendustegevust Eestisse, aga see ei sõltu minu tööst vaid vajab suurt muutust Eesti poliitikas – tööjõudu pole praegu piisavalt. Ma tean, et paljudel ettevõtetel oleks tegelikult see soov, aga meil ei ole näiteks piisavalt insenere,“ ütles Pilvi.
Teiseks tuleks Pilvi sõnul enam väärtustada kõrge kvaliteediga allhanketööd. „Näiteks Stera Technologies, mis on mitme tuntud Skandinaavia suurkorporatsooni partner. Nende tootmine on hästi modernne ja automatiseeritud – selliseid investeeringuid võiks rohkem tuua, aga neid võiks ka rohkem väärtustada,“ ütles Pilvi. „Meil on veel kindlasti palju kasutamata koostöövõimalusi Eesti ja Soome ettevõtete vahel. Ei tohiks unustada naaberriikide vahelist sünergiat. Koostöös oleks laiem haare näiteks välisturgudel ning riikidevahelisest koostööst õpivad mõlemad osapooled,“ sõnas Pilvi.