EASi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete vahehindamine, 2017
Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamise eesmärgiks on hinnata Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) rakendatud toetusskeemide tõhusust ja mõju EASi klientidele ning laiemalt Eesti ettevõtluskeskkonnale ja majandusele. Vahehindamise üldiseks eesmärgiks oli vastata järgmistele uurimisküsimustele:
- Kas EASi rahaliste vahenditega on toetatud ettevõtteid, kes on suutnud toetusega teha tegevusi, mida nad turutingimustes ei oleks suutnud teha?
- Kuivõrd on toetatud ettevõtete tulemused tänu toetusele paranenud?
- Mis on olnud EASi toetuste laiem majanduslik ja ühiskondlik mõju?
- Kas riigi toetustest ettevõtlusele on kasu? Milles vastav kasu konkreetselt väljendub?
- Milline on olnud EASi toetuste kasu erinevate Eesti piirkondade lõikes?
Euroopa Liidu rahastusperioodil 2007-2013 oli EASi toetuste eelarve 786,5 miljonit eurot, millega sooviti toetada ettevõtete uuenduslikkust ja kasvuvõime edendamist. Uuel perioodil 2014-2020 plaanitakse EASi kaudu toetada ettevõtteid 565,1 miljoni euroga. Selline investeeringu maht näitab EASi olulisust ja rolli Eesti ettevõtluskeskkonna arendamisel ja mitmete riiklike arengukavade eesmärkide saavutamisel.
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ on esimese peaeesmärgina välja toonud Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmise kui konkurentsivõime edendamise ühe peamise ülesande. Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna arendamisel on „Eesti 2020“ tegevuskavas toodud esile EASi alustavate ettevõtjate meetmete jätkamist ning samuti toonitatakse EASi rolli ettevõtjatele ekspordikasvu soodustavate toetusmeetmete pakkumisel. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020” on Eesti majanduse keskse strateegia elluviimisel toodud samuti esile EASi olulisust. Strateegias on tähtsaimateks eesmärkideks seatud tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine, mille täitmisel on EAS nimetatud kaasvastutajaks.
Sellest lähtuvalt on EAS riigi jaoks tähtis ettevõtluse arendamise organisatsioon, mille kaudu rakendatavate toetuste tulemuslikkuse hindamine on vajalik pakutavate EAS-i teenuste ja toetusmeetmete edasi arendamiseks. Edaspidiste toetuste paremaks planeerimiseks on oluline analüüsida seniste toetusmeetmete mõju.
Vahehindamisel keskenduti järgmistele EASi poolt perioodil 2007-2013 rakendatud meetmetele: kasvutoetus, starditoetus, arendustöötajate kaasamise toetus (rahvusvaheline turundus, tootearendus, tootedisain ja protsessid), ekspordi arendamise toetus, innovatsiooniosakute toetusmeede, teadmiste ja oskuste arendamise toetus (disainijuhtimise alane nõustamine, tootmiskorralduse parendus), teadus- ja arendustegevuse projektide toetus (rakendusuuring, tootmiskorralduse diagnostika), tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus, tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus (suurinvestorid).
Vahehindamine hõlmas nimetatud meetmetest rahastatud projekte, mis olid ellu viidud ajavahemikul 01.08.2008-31.12.2013. Vahehindamise valim hõlmas kokku 1 790 unikaalset ettevõtet, kes moodustasid osa nimetatud perioodil toetust saanud ettevõtetest. Antud unikaalsetest ettevõtetest oli 177 saanud toetust mitmest vahehindamise käigus analüüsitud meetmest.
Vahehindamise läbiviimisel kombineeriti kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Kokku kasutati nelja erinevat andmekogumis- ja analüüsimeetodit: EAS-i toetuse saajate ja teiste võrreldavate Eesti ettevõtete majandusnäitajate kvantitatiivne analüüs (tuginedes äriregistri andmetele), toetust saanud ettevõtete ökonomeetriline analüüs, veebipõhine ankeetküsitlus ja semistruktureeritud intervjuud. Kuna tegemist on kolmanda ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamisega, siis võrreldi tulemusi kahe eelneva vahehindamise tulemustega.
Vahehindamise tulemuste aruanne on üles ehitatud lähtuvalt analüüsitud teemadest. Esimene peatükk annab ülevaate hinnatavatest EASi toetusmeetmetest. Teine peatükk sisaldab matching analüüsi, veebiküsitluse ja semistruktureeritud intervjuude tulemusi, kus alustuseks on esitatud ülevaade EASi toetuste üldisest mõjust majanduse struktuurimuutustele ning toetuse saajate majanduslikule arengule. Seejärel on esitatud tulemused teemavaldkondade lõikes (ettevõtlusega alustamine, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, eksport, tööstus), mille arengusse EASi toetus on panustanud. Teemavaldkonnad katavad nii laiemalt toetuse saajate hinnanguid (nt ekspordi ning teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni teemal), kui ka spetsiifilisemalt seotud meetmete kohta.